30.01.2014

Poolaastakohtumised Tallinnas. Välisministeeriumi poliitikaosakonnas 2013 detsembri kaitseteemalise ÜK jätkutegevused, Kesk-Aafrika missioon (sel teemal jätkame homme kaitseministeeriumis, on asju, mida tuleb selgitada), Hiina, Jaapan. EE vajadus aeg-ajalt ka Aafrika ja EL lõunanaabrite teemal aktiivsust näidata. Venemaa osas sel kevadel Sotši-järgse jälgimine, COM poolne kontroll, kas uue EL-Vene raamlepingu läbirääkimiste tingimused täidetud (kas venelaste mandaadis on piisav kaubandus- ja investeeringute osa) ja ka meie oma analüüsi vajadus, kuidas EL ja venelaste tolliliit peaksid omavahel suhestuma.

Rahandusministeeriumis pangandusliit, SRM kokkuleppimine EPga on selle koosseisu viimane tähtis eelnõu (lisaks digitaalse identifitseerimise ja usaldusteenuste määrusele). Reformilepingute rindel sügiseni muutust oodata pole. FTT ei edene, aga meie asi pole seda ka matma hakata, seal on liiga palju mõne suure LR prestiiži sees.

Justiitsministeeriumis justiits- ja siseküsimuste Stokholmi programm jätk, mille peab heaks kiitma juuni ÜK. Erilist ambitsiooni pole õieti kellelgi – LR avalikkus on uute lõimumissammude suhtes umbusklik, COM tahab, et uued sammud tuleksid nende tööprogrammist, mitte ÜK otsusega. Siiski on mõned asjad, mida me tahame, et edasi töötataks, näiteks e-õiguskeskkond ja ühtne müügiõigus. Lobistame sel teemal ka COMi. Andmekaitse reform liigub kiirusel, mille järgi võib senisel halval naljal – see võetakse vastu EE eesistumise ajal – tõeks saada.

ELSis lasime pisut enda ligi rahulolu, et valitsus kiitis täna heaks meie eesistumise tegevuskava. Järgneb eelarve planeerimine, koolitused, kultuuriprogramm (Brüsseli uhked kontserdisaalid tuleb mitu aastat ette kinni panna), ja kõige olulisemana inimeste kaardistamine. Tõstame seekordsetel konsultatsioonidel kõigis ministeeriumites mehitamise teema – Brüsseli atašeede rotatsiooni, stažeerimise EL institutsioonides, oma ministeeriumi inimeste lühiajalise asendamise jne.

29.01.2014

Tänane Coreper koos lõunaga tõestas taas kord, kui keeruline võib olla PRES elu ning kuidas võivad erineda tegelikkus ja selle peegeldus meedias. Kõigepealt vaidlesime Euroopa üldkohtu kohtunike arvu suurendamise üle. Kohus on ülekoormatud ja praegused 28 kohtunikku, igast LRst üks, ei saa töö hulgaga hakkama. Pikad menetlused õnnestavad ka kodanike usaldust EL, tema instititutsioonide vastu. 3 aastat kestnud vaidluste tulemusena on saavutatud ühine arusaam, et luuakse juurde 9 kohtuniku kohta (mõned oleksid rohkem tahtnud, netomaksjad jälle vähem, nagu ikka). Aga kuidas neid 9 määrata, olukorras, kus kõik LR ei saa kohta? Meie ja väiksemad LR toetavad võrdse rotatsiooni põhimõtet, suuremad ja kohus ise aga sellist, kus iga kord valitakse välja “parimad kandidaadid”, lootes, et suurtel on siis eesõigus. Nüüd tahab PRES kohtunike arvu suurendamist EPga kokku leppida, sest viimase koosseis hakkab lõpetama. Aga kuni pole kokku lepitud nende lisakohtade täitmise protseduuris, kardame meie koos liitlastega, et juhtub see, et kõigepealt teevad kõik koos võileivad ja siis üks osa sööb need omaette ära. Leppisime siiski, et PRES võib hakata EPga rääkima, tuues paralleelselt ka nimetamise protseduuri Coreperi arutlusele. Seadusandlikke akte ongi meil praegu vähem, aega iseenesest peaks leidma. Sest kui üht asja pole ekspertide tasandil 3 aastaga suudetud lahendada, tuleb see jah aste kõrgemale tuua.

Lõunal rääksime kõrgetasemelisest omavahendite töögrupist (vt ka Gondori kroonika 22.01). PRES tegi ettepaneku nimetada mitte 3, vaid 4 kandidaati ja siis küsida COMlt ning EPlt, et ehk on nemad ka nõus gruppi suurendama. Ma ei usu, et see läbi läheb, pigem näeme pisut ebatõsised välja. Aga asi selles, et üleeile esitas PRES 3 kandidaati, kelle hulgas polnud endisest NK peasekretärist suure asutajaliikme esindajat. Nüüd oli ta siis neljandana juurde pandud. Kui PRES oleks ta kohe kolme hulka arvanud, oleks täna üpris kindlasti konsensus saavutatud. Nüüd aga vangutati enamasti lihtsalt pead ja mina kordasin Orwelli: Neli kandidaati hea, kolm kandidaati parem! Homme õhtuks peame oma seisukoha ütlema, aga juba täna teatas mõni LR, et ei saa 4 esitamisega nõus olla. Praeguseks on selge, et grupis hakkab olema a) väga palju idaeurooplasi ja b) väga vähe naisi.

EEAS ja COM andsid ülevaate eilsest EL-Venemaa tippkohtumisest. Selle meediakajastus, näiteks EUobserveris, on olnud pehmelt öeldes vildakas. Toon kohtumisel oli palju selgem, kui pressikonverentsil ja EEAS küsisiki, et kuulge, kas te tahate, et me üksteist kaamerate ees teravustega kostitaksime? Igatahes, formaadi lühendamine EL poolt andis soovitud tulemuse, tegemist polnud business as usual´ga ja poolteisttunnisel kuuesilmakohtumisel öeldi välja palju asju, mis aastate jooksul viisakusest või kavalusest ütlemata jäänud. Igasugused konsultatsioonid idapartnerite assotsiatsioonilepete üle on kahepoolsed, EL-Venemaa vahelised ja käsitleb üksnes lepete mõju Venemaa majandusele. Lisaks nõudsime täna, et neist konsultatsioonidest informeeritaks peale EL LR ka idapartnereid. Tippkohtumisel tehti selgeks, et edasiliikumine viisaküsimustega sõltub ka suhete üldisest atmosfäärist, mitte ainult tehniliste nõuete täitmisest (meie maitsele vastaks, kui sõltuks otse ka inimõiguste olukorrast Venemaal. Sel lihtsal põhjusel, et mida keerulisem sellega, seda suurem on põgenike oht ja seda raskem on EL LR valitsustel oma kodanikele selgitada, miks sellisele riigile uksed avada). Edasiliikumist uue raamlepingu üle analüüsitakse põhjalikult järgmisele tippkohtumisele (03.06 Sotšis) eelneval ajal. Mitte ei teatatud kohesest edasitormamisest, nagu Vene pool oleks ehk tahtnud.

 

28.01.2014

ECOFIN möödus kiiresti ja sujuvalt. Oma osa selles on kindlasti kriisi taandumisel, osa aga ka faktil,  et parlamentaarne tsükkel hakkab läbi saama ja suuri uusi eelnõusid enam arutlusel pole. Küll aga läksid LR esindajad otse nõukogu istungilt jätkama läbirääkimisi SRM ühtse kriisilahendusfondi riikidevahelise kokkuleppe üle. See protsess, et üks osa SRMist otsustati lepinguga, mitte EL õigusega sätestada, on EP arusaadavalt väga tigedaks ajanud. Loodetavasti õnnestub täna kokkulepe saavutada, see peaks andma veel piisavalt aega pidada kurnavaid lepitus-maharahustamistrilooge parlamendiga. ECOFINi peamised teemad olid EKP ülevaade SSM rakendamise ettevalmistustest – loodetavasti juba 03.02 annab keskpank ülevaate pankade stressitestidest ja varade kvaliteedi ülevaatusest. Ja viimase, kurvavõitu punktina, uuele liikmele HRle ülemäärase eelarvepuudujäägi protseduuri kehtestamine. Selle riigi eelarvedefitsiit on 2014. aastal tõenäoliselt 6,4%, mis teadagi üle kahe korra lubatust suurem. 3%-ni tuleb horvaatidel eelarvepuudujääk viia 2016. aastaks. Ka muidu on HR majandus kehvas seisus. Kurb, kui äsja liikmeks saanud riigiga asjad nii – arusaadavalt ei aita see laienemise sõpru meie töös edasise laienemise kasulikkuse kiitmisel ja edendamisel. Euroala rahandusministritest koosnev eurorühm arutas aga taas GR järgmist väljamakset. GR on suutnud saavutada riigieelarve primaarülejäägi (tulud-kulud ilma võla teenindamiseta) ja nagu maailmapraktika ennegi näidanud, kahaneb siis järsult tagasimaksmise isu. Iseneesest ja eriti sisepoliitiliselt loogiline, sest ülejääk läheb kõik ju võlausaldajatele. Ennustan, et see teema töölistab meid veel mõnd aega.

Tähtsate inimeste Brüsselis viibimist kasutas ära mainekas mõttekoda EPC, korraldades hommikusöögi IMF peadirektori Lagarde ning DE ja ES rahandusministri Schäuble ja de Guindosega. Töökohtade tulevik tehnoloogia kiirel arengul, umbes nagu üle-eelmise Economisti kaanel, on praegu moeteema. Kasutatakse lendlauseid a la peame hoolitsema inimeste, mitte töökohtade eest (tähenduses, et ümberõppele ja koolitusele tuleb panustada palju enam kui töötu abirahale). EL kontekstis oli huvitav Lagarde nõudlikkus pangandusliidu osiste kiirema ellurakendamise suhtes, de Guindose tugev toetus vabakaubanduse laienemisele majanduskasvu allikana ja Schäuble otsene kriitika EL ülereguleerituse aadressil. Viimane läks selleni välja, et nimetas otse COM eri peadirektoraatide vähest koostööd liigse regulatsioonitulva üheks peapõhjustest. Kas katse ennetada EL-vastase populismi lööke ühe põhisihtmärgi suunas enne maikuiseid EP valimisi? Püüe alustada debatti tulevase COM töökorralduse üle (rohkem sünergiat, volinike klastrite moodustamist jne)?

26.01.2014

Soovitan lugeda TEPSA võrgustiku kaudu levitatatavat ülevaadet COM presidendi seekordse valimise eripäradest. Kõik oluline kirjas, Lissaboni lepingu nõuded ja EP erisoovid. Autor tõdeb, et nn otsevalimiste peamine eesmärk on tõsta EP valimiste osalusprotsenti ja suurendada nii selle legtitiimsust, olukorras, kus kriisi ajal on jõuliselt tõusunud esile ÜK ning COM roll on üha tehnilisem. Lisaks tõuseb presidendikandidaadi nimetanud Euroopa poliiitliste parteide nähtavus, kandidaadid on seotud oma poliitilise platvormiga ja loodetavasti aitab üle-euroopaliste kandidaatide esiletoomine tuua LR debattidesse enam Euroopa teemasid. Ühe tippkandidaadi parteilisus tähendab ka, et kogu muu ametissenimetamiste pakett on selgemalt parteiline (mida on ju ka seni olnud). Tõsi on, et EPl on siis paketi kokkupanemisel suurem sõnaõigus.

Autor naerab kahe peamise vastuväite üle, mis COM presidendi otsevalimistele tuuakse. Esiteks, et parteilise presidendiga ei saa COM olla erapooletu EL reeglite täitmise kontrollija ja teiseks, et COM president peab ikka peaministri tasandi poliitiline figuur olema. Kõigepealt, otsuseid teeb COM kollektiivselt, mitte ainult tema parteiline juht ja teiseks, inimene, kes veab välja üle-euroopalise kampaania, pole kehvem poliitik kui mõni LR peaminister. COM on küll viimase 10 aastaga omandanud kaunis presidentaalse näo ning teo ja uuel presidendil seisab ees titaanlik töö, et seda arusaama muuta, nii maja sees kui eriti väljaspool. Autori lõppjäreldus on, et COM presidendivalimiste parteistamine ei pruugi kaasa tuua positiivsete muutuste doominoefekti, aga kuskilt tuleb ju alustada. Lisan omalt poolt, et nagu ELis tavaks, alustatakse kole kõrgelt.

22.01.2014

Poolepäevane leebes atmosfääris Coreper. EL-Brasiilia eelseisval tippkohtumisel EEl erihuvi puudub, kuid teadmine, et EL on sinna riiki investeerinud rohkem kui Hiina ja Indiasse kokku, näitab Brasiilia tohutut tähtsust kogu uniooni jaoks. PRES sai mandaadi triloogiks EPga ühe ettevõtte sees liikuvate kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja liikmesriigis elamise tingimuste direktiivi üle. EEl teatavad kõhklused olid mingi Schengeni süsteemiga paralleelse skeemi loomise suhtes, aga kuna see praegune arutelu käis vaid juhtivtöötajate või spetsialistide üle, siis, ah, kui palju need ikka hakkaksid kuritahtlikult skeemitama ja kui nüüd mõtlema hakata, siis just selliseid kõrgelt kvalifitseeritud immigrante tahaksid ju kõik maailma riigid, ka EE. Saime oma reservatsiooni maha võtta ja PRESle edu soovida.

Veebruari FACil arutlusel lõunanaabrus, kus ka EEl tasuks sisulise sõnavõtuga esineda, tegemaks nn vajaliku miinimumi… et saaks ülejärgmise päevakorrapunkti ehk Idapartnerluse all veel kindlamini oma õigustatud huve esitada. Plaanitud energiadiplomaatia jääb COM voliniku puudumisel ära. Küll aga tuleb FR ettepanekul ja meiegi toetusel uuesti arutusele Kesk-Aafrika Vabariik.

Kõrgetasemeline omavahendite töörühm, mis peaks analüüsima EL eelarve rahastamisallikaid ja mis oli üheks EP nõudeks MFF kokkuleppe saavutamiseks, saab oma esimeheks endise IT peaministri ja COM voliniku Monti. Küll erinevad arvamused rühma liikmetele esitatavate nõuete üle. PRES soovib 29.01 Coreperis kokku leppida NK poolt määratava 3 inimese üle. Sain täna nõustuda mitme kolleegiga, kelle meelest asjatundlikkus käib üle varasemast poliitilisest positsioonist. Küll on võrreldes eilsega (vt Gondori kroonika 21.01) selge, et COM esindajateks vastavalt oma portfellile on 3 Ida-Euroopast pärit meest. Mis mõnevõrra raskendab meie kandidaadi lobimist. Aga praegu kavatseme küll veel mängus olla.

21.01.2014

Lõuna Põhja- ja Baltimaade kolleegidega. Pisut kummaline kooslus, kuna Norra ja Island ju EL-i ei kuulu. Kuid Põhjamaade traditsioonilist koostöövaimu on hea hoida ka Brüsselis ning tore, et Balti riigid on nüüd enesestmõistetavaks osaks selles rühmas – mentaliteet, kultuuritaust on meil ikkagi nii sarnane. Päevakorras EL laudadel olevad asjad. SRM puhul on DK konstruktiivne mure, et mis ikkagi toimib mitteeuroala LR jaoks tagatisena (backstop), mis euroala LR jaoks on ESMi näol ikkagi kuidagi olemas. Üldisele Brüsseli virisemisele, et pangandusliit, eriti SRM, on nii keeruline ja raha on nii vähe ja kõik toimub nii hilja, vastas Norra kolleeg väga ilusti, et kõige olulisem sõnum on ju see, et EL-il on plaan, et võimalikuks kriisiks valmistustakse, et ei jääda hätta. Teinekord ongi hea kuulata kõrvalseisja arvamust, nende pilk vahel selgem. EP, COM ja NK poolt määratavatest esindajatest kõrgetasemelise omavahendite töögrupi protsess on jõudmas esimehe nimetamiseni, kelleks Brüsselis tõesti väga austatud IT endine peaminister ja COM supervolinik Monti. Liikmetena tahvat tema aga näha ametisolevaid rahandusministreid, mis ei lähe kohe üldse (sest siis esindataks vaid neid konkreetseid LR). Aga tundub, et kaldub sinnapoole, et vaja on rahandusministri kogemusega kandidaate. Keda Põhja-Balti rühmal praegu esitatud pole. Kahju, ehk saab veel mõelda. Muudest teemadest tegime lauaringi (EL LR privileeg see küll), et mis olukord on kodusel volinikumääramise rindel. Viimaseks andis LT ülevaate ettevalmistusest euroalaga liitumiseks 2015 algusest, kõik peaks ilusti sujuma, kriteeriumid on juba täidetud ja EL statistikaamet Eurostat peaks selle kinnitama aprillis. Siis võib küll retooriliselt küsida, et mis piirkonnast on tulnud euroala viimaste aastate head uudised?

Pärastlõunal tutvustas ELSi asedirektor Lilleväli esinduses ettevalmistusi EE eesistumiseks 2018. Tegevuskava on valmis valitsuse heakskiitu saama, loodetavasti juba järgmisel nädalal. 2014 peamised töösuunad on koolituskava ning eelarve kokkupanek. “Mis see asi maksab” on küsimus, mis huvitab ajakirjandust (ja muidugi poliitikuid) nii meil kui ka kõigis eelmistes eesistujariikides. Kuna EE riigieelarve planeerimine käib 4-aastase tsükliga, siis praegu tulebki hakata ses asjas selgust saama. Ehkki on klaar, et päris konkreetsed otsused kõiges me eesistumisse puutuvas teeb alles 2015 Riigikogu valimiste järel ametisse astuv valitsus.

20.01.2014

Lobedalt kulgenud FAC peamised arutlusteemad olid Kesk-Aafrika Vabariik ja Venemaa. Esimese  osas lepiti kokku algatada EL sõjalise missiooni ettevalmistamine. Kuid missioon ise saab teoks vaid ÜRO julgeolekunõukogu mandaadi alusel (seda loodetakse jaanuari lõpuks) ja käivitamiseks on vaja veel üht NK otsust. Missioon kestaks 6 kuud ja eesmärk on seejärel anda vastutus üle ÜRO ja  Aafrika Liidu jõududele. Üldiselt tänati FR vastutuse võtmise eest, mis on loodetavasti hullema ära hoidnud. Oma panustamise mahahõikamisega olid LR seni veel üldiselt napisõnalised. Mitu LR ütles, et nagu palju on ette võetud, raske minna oma parlamendi ette kolme missiooniga – Somaalia, Mali, Kesk-Aafrika Vabariik. Mitu välisministrit küsis ka, miks ei kasutata EL oma kiirreageerimisüksust, lahingugruppi. Mõõdetud vastus oli, et see pole sõjalises mõttes optimaalseim lahendus. Küllap on peapõhjus aga see, et riigid, kes lahingugrupi komplekteerinud, ei ole tegelikult tõsiselt arvestanudki, et seda peaks ka tegelikult kasutama. Kurb, kui nii. EE panustamisvalmidust on väga positiivselt tähele pandud ja hinnatud, eriti muidugi Pariisis, aga ka Brüsselis ning muudeski pealinnades.

Venemaast rääkisid ministrid suletud uste taga. Karta on, et 2013 lõpus selgelt ühtsemaks muutnud EL seisukoht hakkab taas otsast laiali pudisema. Ollakse nagu ehmunudki omaenda julgusest jaanuari lõpu EL-Venemaa tippkohtumise formaati lühendada ja arvatakse, et see Moskvale signaaliks piisav. Signaal on seal küll kuuldavasti vastu võetud ja mõistetud. Kindlasti pole see aga  piisav, et anda edasi kogu EL frustratsioon suhete tegeliku seisu üle.

16.01.2014

Coreper kestis hommikupooliku pluss mitteformaalse lõuna, kus arutasime oma komitee töömeetodeid. Istungiosas tekitas elavat arutelu eelseisev EL-Venemaa tippkohtumine. Nagu olen ka varem kirjutanud, alates 2012nda aasta kevadest on Brüsseli suhtumine sellesse strateegilisse partnerisse üha realistlikumaks ja ühtsemaks muutunud. Eriti kristalliseerusid need meeleolud 2013. aasta lõpukuudel, Venemaa idapartnerite- ja idapartnerlusevastaste sammude tagajärjel. Ega täna palju muutunud polnud, ehkki muidugi, diplomaadid võivad ära ehmatada, kui näevad, et olukorrahinnang nii pessimistlik, et sõna “positiivne” puudub dokumentidest täiesti. Kuid kõigile meie laua taga on selge, et tippkohtumise tulemused sõltuvad ikkagi rohkem Vene poole lähenemisest ja käitumisest. Võimalus esitada oma muresid otsekoheselt ja kindlalt on diplomaatias suhteliselt harva ette tulev delikatess ja EL juhid peaksid seda võimalust kasutama. EL institutsioonid toetavad sellist lähenemist igati ja ega ka LR poolt palju kahtlusi ei esitatud. Selle strateegilise partneriga töötamine nõuab strateegilist kannatust ja pole kindel, et pärast Sotši olümpiamänge ei pea me EL-Vene suhetes isegi strateegilist time-out´i nägema. Kindlasti peab EL aga olema valmis Sotši järel kiireteks loomingulisteks sammudeks Moldova ja Gruusia toetamiseks. 20.01 FACil arutavad välisministrid Venemaa-suhteid lõuna formaadis, s.t. mitteametlikult ja loodetavasti vabamalt kui ametnike ja protokollijate armee ruumis olles.

Töömeetodid on korduma kippuv teema. Praegune GR eesistuja suhtub efektiivsemasse ajakasutusse ja Coreperi positsiooni väga tõsiselt ning lubas tänase arutelu põhjalt tulla välja ka konkreetsete ettepanekutega. Päris palju kõlas soovi saada ÜK järel briifingut nii toimunud aruteludest kui veel enam sellest, kuidas ÜK eesistuja edasist asjade käiku näeb, milliseid praktilisi järeldusi tema teeb. Muudes asjades oli nii neid, kes kutsusid Coreperi rohkem poliitilisi arutelusid pidama kui ka neid, kelle meelest peaksime detailsemalt eelnõusid läbi rääkima. Poliitilikast tiinel aastal 2014 tuleks meile igatahes kasuks pidada rohkem omavahelisi arutelusid nii EL institutsioonide vaheliste suhete kui lihtsalt poliitiliste arengute üle. Päevakorra, nagu ka arutelu suuna ja detailsusastme otsustab aga (pea) alati eesistuja. Meie praeguse peale võib ses suhtes loota küll, eks näis.

15.01.2014

Endised EL institutsioonide tippametnikud või oma riikide endised alalised esindajad Vitorino, de Boissieu, Wall ja De Bruijn – Brüsselis kõlavad nimed kõik – on pannud kokku kaunis tüseda analüüsi EL reformimisest. Eriti õpetlikud on analüüsivad ja ajaloolised osad, kus näidatakse Euroopa praeguse nõrkuse põhjuseid – kuna EL pole riik, miski, mis on oma sümboolika ja lojaalsustega nagunii olemas, siis tema legitiimsus kodanike silmis saab tulla ainuüksi tulemustest, sellest, et Euroopa otsused tegelikult teevad inimeste elu paremaks. Kriisiajal seda aga ei nähta. Lisaks kahjustab ka EL-i esindusdemokraatia kriis väga paljudes LRdes. Kuna EL-il reaalset karistavat jõudu (ikka) ei ole, sõltub tema usaldusväärsus sellest, kuidas LR valitsused ühiseid otsuseid täidavad. Varasemast nõrgemad on ka EL institutsioonid, osalt kiire laienemise, osalt liiga heitlike lepingumuudatuste tagajärjel. 28 liikmega liidul ei saa olla samasugune institutsionaalne ülesehitus kui 6-liikmelisel. Esimese 30 aastaga jooksul muudeti aluslepinguid vaid korra, järgmise 20 aasta jooksul aga tervelt 5 korda.

Mis siis autorite arvates teha tuleks? Nagu mõttekodalastele ja ametnikele omane, on diagnoosi osa tugevam kui poliitikasoovitused. Eriti torkavad silma õiged ent mitte päris realistlikud nõuded LR oma- ja erihuvide mahamatmiseks. Ent enamik soovitustest on igatahes targad. Esiteks, ühisraha pelk püsimajäämine pole piisav, euroala integratsioon ja otsusetegemine vajab põhjalikku tugevdamist. Leppida riigipeade tasandil kokku, millised poliitikavaldkonnad tuleb täiendavalt harmoneerida, ja vastukaaluks tuleb mingil kujul ikkagi võlakohustusi mutualiseerida. Luua eurogrupi täistööajaga eesistuja ametikoht. Luua euroala LR parlamentide ja EP esindajatest euroala asju arutav parlamentaarne keham. Teiseks, 28 LR ühispoliitikad. Autorite meelest on poliitikavaldkondade hulk viimastel aastatel suurenenud, kuid ühispoliitikate sisu nõrgenenud. Ette pannakse trend tagurpidi keerata: vähem, aga paremini. Valdkondadeks need, kus kodanikud tegelikku kasu saavad-näevad: energiapoliitika, siseturu lõpuleviimine, kaitsetööstuse arendamine. Kolmas suurem peatükk käsitleb EL-siset “varieeruvat geomeetriat”, sõnaga, olukorda, kus eri LR osalemine institutsioonides ja poliitikates on erinev (mõned ei lähe kunagi eurole üle, mõned ei osale Schengenis, mõned tugevdatud euroala paktis jne). Siin on ajalooline osa jälle väga hea ja õpetlik. Autorite meelest on olukord talutav seni, kuni LR rühmad liiguvad eri kiirustel, muutub aga kestmatuks siis, kui LRde lõppeesmärgid muutuvad erinevaks (paraku näiteks UK tänase valitsuse jaoks aluslepingu eesmärk “üha tihedam liit” enam siduv pole). Autorid nõuavad, et tuleb resoluutselt anda stabiilsusesignaali, deklareerides, et igasugune lepingumuutmine on lähiaegade perspektiivist läinud. Sellega aeglustuks ka edasine laienemine, mis vist ka autorite eesmärk. Neljandaks tehakse ettepanekud EL institutsioonide tugevdamiseks. Praktiline kiire järeldus, igati õige, on, et 2014. aasta ametissenimetamistel peab ÜK näitama perspektiivitunnet, otse öelduna: julgema COM presidenti, ÜK eesistujat ja ka CFSP kõrget esindajat määrata rohkema kui vaid madalaima ühise nimetaja põhimõtte alusel – kõiki rahuldavaid ja soovitatavalt suhteliselt madala ambitsioonitasemega inimesi. Viiendaks vaadatakse mõnd võtmetähtsusega LR nagu UK, ning DE-FR tandem. Esimese puhul märgitakse õigesti, et igasugune liikmesusetingimuste muutmine saab toimuda vaid siis, kui 27 ülejäänul LR on kindlus, et UK valitsus peab neid läbirääkimisi siiras soovis EL liikmeks jääda ja soovitab seda ka oma kodanikele. Traditsiooniline tandem on DE tugevuse (või tegelikult vist ikka rohkem FR nõrkuse) tõttu taskaalust väljas. Kuid igasugune suurem areng EL-is eeldab nende kahe riigi kokkulepet ja koostööd. Selle eest peavad nende valitsused ka vastutust tundma.

Ka oma puudustega – ülemäärase riigimehelikkuse eeldamine, uuemate liikmete vaatepunkti vähem arvestamine jne – on tegemist märkimisväärse paberiga. Sellesarnaseid on tulnud ja tuleb veel, sel personalimuutuste aastal 2014, kus suuri sisulisi otsuseid oodatakse nüüd ametisse valitavatelt liidritelt. Kangesti tore oleks, kui ka mõni 2004. aastal või hiljem liitunud LR poliitik, mõtleja, mõttekoda selles debatis vääriliselt kaasa lüüa suudaks.

08.01.2014

Esimene Coreper uue eesistujaga. Meie kreeklane on käinud saksa koolis ja nii on ekstra südamele pandud, et istungid algavad täpselt. Millega me siis arvestame ja mille vastu meil ju midagi pole. Tänane istung oli lühike. PRES esitas oma prioriteedid, mis hästi teada. Juba õige mitmendat aastat on nendeks kriisihaldus või kriisist väljatulek pluss igaühel mõni “oma” teema. GR puhul on oma teemaks merenduspoliitika ja tore on. Poolaasta tähtsaim eelnõu, mis kindlasti tuleb  EPga kokku leppida, on SRM, millega paralleelselt ja sisuliselt seotult algavad peagi riikidevahelised läbirääkimised kriisihaldusfondi üle (vt Gondori kroonika 10.12.2013) – asjaolu, mis trilooge kindlasti ei hõlbusta.

Aja märgina – EP koosseisu lõpu lähenemine, uute eelnõude vähesus, kriisi taandumine – jäävad ära nii veebruari ÜK kui ka jaanuari GAC.