29.11.2013

Sel nädalal hoogustusid ettevalmistused detsembri ÜK selleks osaks, mis tegeleb EMU tulevikuga. Teisipäeval šerpade kogunemine, täna kutsusin residentsi lõunale mõne kolleegi, et koos COM presidendi selle ala vanemnõunikuga asja mitteformaalsemalt arutada. On teada, et enne 2014 lõppu-2015 algust suuri institutsioonilisi küsimusi, mis tingiksid EL aluslepingute muutmist, enam arutama ei hakata. Kuna valitakse EP uus kooseis, vahetub COM ja ka ÜK eesistuja. EMU tuleviku alt on seetõttu ainsana üleval nn reformilepingute teema – idee kokkulepetest EL institutsioonide ja konkreetse LR vahel reformide tegemiseks, millega käiks siis kaasas ka rahaline stiimul. Seda ideed on surunud eriti DE, kes aga oli teisipäeval senisest ilmselt tagasihoidlikum. On selgeks saanud, et planeeritud vahetuskaup – “meie” saame reformilepingud, “teie” saate pangandusliidu SRM –  lihtsalt ei tööta. Sest mõlema asja all on veel mitu lahtist kohta, mis omakorda vajavad mingi vahetuskaubaga tasakaalustamist. Reformilepingute puhul on selleks rahaline hüvitis, nn solidaarsusmehhanism – kust raha tuleb, kui palju? Kuidas valida välja just mingid konkreetsed reformid ja kuidas selgitada, miks COM poolt kõigile LR tehtavatest riigipõhistest soovitustest just mõni välja nopiti? Ja kuidas see mõjub muude soovituste usaldusväärsusele? Niisiis on enam kui tõenäoline, et detsembri konkreetseks tulemuseks saab olla SRM ja reformilepingute kohta otsustab ÜK “tööd jätkata”, tellida ehk COM-lt mõni analüüs, nendesamade solidaarsusmehhanismide raha allikate üle. Ja naasta teema juurde alles juunis, mil omakorda peatähelepanu EP valimiste järgsel personalial.

Iseenesest on solidaarsusmehhanism väga huvitav teema. Kuna EL eelarvesse ükski LR raha juurde panema ei hakka, saavad kõne alla tulla vaid mingid garantiid. Laenud? Kuidas see mõjutab niigi eelarvepuudujäägiga maadlevate LR näitajaid? Mis vahet, muide, on ühiselt euroala LR poolt garanteeritud laenudel ja paljukardetud eurobondidel? Kindlasti hakatakse ka küsima, miks ESMis nii palju raha (100 miljonit?) nii-ütelda niisama seisab? Jne. Loodan, et ÜK tõesti COM-lt mingi sellise analüüsi tellib.

Kui ennist kirjutasin, et lepingumuudatust ei esitata, siis EP on ühe avenüü juba avanud, võttes eelmisel nädalal vastu resolutsiooni, et edaspidi peaks parlament ise valima ühe koha, kus istungeid pidada, praeguste Brüsseli ja Strasbourgi asemel. On samas teada (karta), et kui leping kord kuskilt otsast avatakse, on seal kohe nokkijaid hulgi. Kardetavasti kompetentse LRdele tagasi nõudma, nagu UK. See kõik tõstab lepingu avamise künnist veelgi.

27.11.2013

TervepäevaCoreper ei pakkunud vist kellelegi erilisi töövõite. Mitu päevakorrapunkti lükati edasi, mitmes küsimuses (nagu viisavabaduse andmine reale Kariibi ja Vaikse ookeani riikidele pluss Kolumbiale ja Peruule) ei saadud kokkuleppele. Euroopa pangakontode arestimise määruse arutelul tuli üllatusena suurte LR ilmselt koordineeritud ühisaktsioon, mille peale määruse toimeulatust kitsendati veelgi. Palju toimet järele ei jäänud ja kogu instrumendi praktiline kasu on üha kahtlasem. EEl pole eelnõu kohta veel ka lõplikku ametlikku seisukohta, see peaks tulema enne detsembri alguse JHAd. Sama nõukogu ettevalmistamise käigus loeti maha (mõne harva erandiga) järjekordse lauaringi jagu jutupunkte andmekaitse teemal. Kokku võib võtta nii: Toetame põhimõtet, kuid konkreetne eelnõu vajab veel palju tööd ja tegelikult me täpselt ei teagi, mis sellest põhimõttest niimoodi järele jääb, mida me toetame. Veel võtsin detsembri JHA ettevalmistuste all sõna Vahemere rakkerühma eelraporti kohta. Lihtsalt ei saa nii, et me ei osale üldse debatis paljudele (ja seega tervele EL-ile) väga olulise, kuid meile geograafiliselt kauge teema arutelul.

Coreper lõpetas idapartnerluse Vilniuse tippkohtumise ühisdeklaratsiooni menetlemise. Eile pidas EEAS partnerriikidega läbirääkimisi kella 3-ni öösel. Paar kohta jäid oodatult veel lahti, nagu Mägi-Karabahhi konflikti käsitlemine, mis ülitähtis kahele idapartnerile jm. Ma ei saanud ka siin jätta sõna võtmata, ütlesin, et nüüd on oluline näidata tugevat solidaarsust eriti partneritega nagu Moldova ja Gruusia, kelle assotsiatsioonilepingutega õnnestub Vilniuses edasi liikuda. Tõenäoliselt intensiivistub seejärel neilegi surve Moskva poolt. Esiteks Vilniuses parafeeritavate lepingute kiire allkirjastamine, soovitavalt enne 2014 suvepuhkusi. Teiseks viisavabadus. COM tegi täna kiiduväärselt ettepaneku anda viisavabadus Moldovale, see tuleb kiiresti NKs heaks kiita. Edasi töö Ukraina ja Gruusia viisavabaduse tegevuskavadega. Ei saa ka välistada vajadust avada kiiresti veel mõnele kaubagrupile EL turg, nagu suutsime sel sügisel teha Moldova veinidega. Armeenia EL-ist tolliliitu pööramise taustal saime koos FR kolleegiga (see riik on traditsiooniliselt Armeenia-sõbralik ja me saime prantslasi ses asjas praegu pisut aidata)  rõhutada Gruusia kasvanud tähtsust Kaukaasia regiooni teerajajana ja teistele riikidele EL-integratsiooni eeskujuna. Lõpetuseks, küllap oleme selle Vilniuse-saaga (mis pole veel sugugi läbi) käigus terve unioonina geopoliitiliselt targemad selles osas, et mõni meie naaber ei tunnista olukordi, kus kõik saavad võita. Lihtsalt ei tunnista.

25.11.2013

Kaks korda päeva jooksul (10-12 ja 17-19) kogunenud Coreper suutis kokku leppida Vilniuse idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioonis. Kohe hommikust oli selge, et šansid kompromissile jõuda on olemas, sedavõrd muutunud oli DE ja isegi FR toon võrreldes eelmise nädalaga. See ei tähendanud, et lõpptulemus lihtsalt oleks saabunud. DE seisukoht veel muide päeva jooksul teisenes, üks probleemne teema järsku enam polnud, aga teine tekkis selle asemele.

Konkreetsete sõnastuste poolest (vt ka Gondori kroonika 21.11.2013) said sisse nii “states” kui ka “countries“, korra, edasi lihtsalt “partners“. Olgu, hundid söönud ja vähemalt üks lammas terve. Majandusruumi ambitsioon ulatub “Atlandist Vaikse ookeanini” asemel “Euroopasse ja kaugemalegi” – lambad kõik terved. Moldova viisavabadus märgitud sobival kujul, mis võimaldab COM-l ilusti protsessiga edasi minna. Berlaymonti maja sügavustest kostab, et lähebki. Loodetavasti saame Vilniuses olla selle riigi viisavabaduse peatse perspektiivi üle üheselt selged.

Homme on viimane läbirääkimistevoor idapartneritega. Ei kadesta neid EEAS ametnikke, kes seda pidama peavad. Või üldse, kes EL nimel kolmandate riikidega läbi rääkima peavad. Kuna unioonisisene kokkuleppimine on nii vaevaline ja läbi kaalutakse iga koma, siis on arusaadav, et nende seisukohtadega välja minnes pole enam mingit paindlikkuse võimalustki. Loodetavasti läheb homme kõik hästi ja lõppeb periood, kus ühe Moskvat hästi tundva kolleegi sõnul: Meie draftime ja Venemaa tegutseb. Osalt tegutseme ju ka. Presidentide Barroso ja Van Rompuy ühisavaldus ütleb küllap selgemalt kui varem, mida EL Venemaa rollist meie ühises naabruses arvab.

Pakkusin lõuna ELAK esinduslikule delegatsioonile. Hea, et nende visiit – esinduslikud kohtumised kahe päeva jooksul nii EPs kui COMs – teoks sai. Aasta 2014 tuleb Brüsselis ülipõnev ja selleks tuleb juba praegu kõigil tasanditel valmistuda. Lisaks seisab kõigil EE EL-ga tegelevatel poliitikutel ju ees EP valimiste kampaania.

21.11.2013

Poolepäevane Coreper, mille põhiteemadeks idapartnerluse Vilniuse tippkohtumise ühisdeklaratsioon ja  kõrgetasemeline omavahendite töörühm. Deklaratsiooni üle kokkuleppele ei jõutud. Leerid olid tavalised, FR vedas ettevaatlikumat ja idapoolsemad püüdsid ambitsiooni taset tõsta. EEAS oli vahelduseks esitanud keerulises olukorras täiesti söödava kompromissi, kuid me ei saanud nõustuda mitme lahjendusettepanekuga. On vana vaidlus, kas partnereid nimetada “states” või “countries“. Kuigi rahvusvahelise õiguse mõttes pole mingit vahet, kardavad mõned LR, et “states” võib jätta mulje, nagu tunnustaks EL sellega nende liitumisperspektiivi, kuna Lissaboni lepingu artikkel 49 ütleb, et “all European states” võivad liituda, kui tingimused täidetud. Sügav ohe. Isegi kui me praegu ütleksime, et jah, näiteks Moldoval või Ukrainal on võimalus liituda, läheb neil tingimuste täitmiseks aastaid või pigem valgusaastaid, nagu öeldakse kaitseväes. See kartus on täiesti alusetu. Veel naaklesime Atlandist Vaikse ookeanini ulatuva majandusruumi kui eesmärgi nimetamise üle. Kõik idapartnerid on raevukalt selle vastu ja pole ime, miks. Esmaspäeval jätkame erakorralises Coreperis. Aga kogu Vilniusega on tänaste Ukraina sündmuste valguses nagunii veel väga paljud asjad lahti.

Omavahendite töögrupiga läks libedamalt. Valdav enamus LR toetas selliste inimeste nimetamist NK kui institutsiooni poolt, kes poleks seotud kindla mandaadiga ega peaks esindama NK sõna juriidilises mõttes. See on ka ainuvõimalik valik, kuna sellist mandaati lihtsalt ei saaks kokku leppida, LR seisukohad on selleks liiga erinevad. Teiseks on tegu töörühmaga, mis peab analüüsima, mitte tegema seadusandlikke ettepanekuid. See viimane on EL-is nagunii COM ainuõigus ja kolme institutsiooni poolt nimetatud isikute rühm ei saaks seadusandlikku protsessi valest otsast alustada nagunii. Järgmiseks tuleb esitada sellesse rühma kandidaate ja ka EE poolt on mõtteid.

19.11.2013

MFF parlamendis vastu võetud! Üle kahe aasta kestnud intensiivne protsess, millesse panustatud palju mõistust, närve, aega, on lõpuks läbi. Nagu ikka sarnastel puhkudel, on veidi tühi tunne, kuid selle vastu aitab … kiire kokkuvõte, et siis edasi minna.

EEl läks selles protsessis, meenutan, väga hästi. Võrreldes algse pakkumisega saime: ÜKP lae 2,5 pealt (mida kõigi teiste jaoks veel 2,35-ni vähendati) 2,59 peale, mis tähendab umbes 400 miljonit eurot 7 aasta peale juurde. Saime ÜPP otsetoetusi COM pakutud 59% EL keskmisest asemel 75% peale (praegu 45%).  Aitasime COMl edukalt pidada kaitselahingut eelarve innovatiivse osa, eriti CEF eest, kuhu jäi raha meie Rail Balticut võimaldaval määral. Iga panustatava euro eest saame ühisest eelarvest 4 vastu. Aga saime ka üliväärtuslikke kogemusi:

Esiteks, nagu igasugune diplomaatia, nii ka EL rahadiplomaatia algab kodust. Ma ei peagi siin niiväga silmas riigirahanduse head seisu (ehkki ka see maine aitas, kui saime ainsa ÜKP riigina usutavalt toetada makromajanduslikku tingimuslikkust), vaid et mida paremini on endal teema kodus läbi töötatud, seda edukamalt esindad seda maailmas. See tähendab ka, et läbi tuleb töötada kogu fail, mitte ainult endale huvipakkuv – ainult nii saad koos suurematega võrdselt osaleda kõigis arutelu dimensioonides. Lisaks asjaajamine kodus, ministeeriumitevaheline infovahetus ja koordinatsioon. Sai taas kord selgeks, et tõeliselt suuri, mitut ministeeriumi haldavaid protsesse saab edukalt juhtida vaid Stenbockist ja peaministri autoriteedi turvil. Ja ka siis on riskid suured. Loodud infovahetuse ja koordineerimise süsteemid töötasid ladusalt, kuna polnud tõsiseid konfliktiolukordi või tülisid.

Kodu korras hoidmise juurde käib ka töö huvigruppidega. Ka EE põllumeeste eestvõitlejad tunnistasid lõpuks, et valitsus tegi väga head tööd. LVs aga, kus toetusi saadi suhteliselt veelgi rohkem juurde, oldi ikka rahulolematud: Vähe!

Teiseks, realistlikkus. Meie suurusega riigil ei saa neil läbirääkimistel olla rohkem kui 2-3 prioriteeti. Viimasel ööl soovitatavalt üksainus.  Kui aga sarnaste huvidega grupp suurem, nagu meil ÜKP sõprade rühm ja eraldi veel imehästi töötanud Balti riikide koostöö, siis võib rohkematki püüda. Aga mitte viimasel ööl.

Kolmandaks, suhelda tuleb mitte ainult samameelsetega, vaid ka teise leeri riikidega. Meie muidu head partnerid DE, SE, FI jt olid selles protsessis meist diametraalselt erinevatel positsioonidel, kuid sellele vaatamata suhtlesime nendega pidevalt, tutvustasime oma muresid, veensime. Ja see tasus enda ära, meist saadi aru ja meiega arvestati.

Neljandaks, sellise pika EL-protsessiga on nagu valimistega, töö järgmiste nimel algab eelmistele järgneval päeval. Kuna bürokraatias ja poliitikas on tohutu eelis esimese drafti väljakäijal, siis tuleb COM tulevase ettepaneku peale (peab olema esitatud hiljemalt 31.12.2017) juba praegu mõelda. Keda ja kuidas suunata eelnevalt võtmepeadirektoraatidesse tööle? Kuidas algava eelarveperioodi rahakasutus toetab meie järgmisi samme? Samuti tuleb vaadata järgmise ettepaneku tegemiseni jäävat aega – millal toimub eelarve ülevaatus, mida EP nii nõudis? Kas omavahendite teemal liigub midagi? Last not least, mis on EE ambitsioon eesistujana, kui 2018 I poolaastal juhime esimesi arutelusid uue MFF ettepaneku üle?

Viiendaks, hea tunne on, kui mõtled, kui professionaalsed ametnikud, head diplomaadid ja toredad inimesed töötavad meie rahandusministeeriumis. Jah, jah, jah, mujal ka, muidugi. Aga selle teemaga seoses tuleb just neid eriliselt esile tõsta, põhjusega. Aitäh!

 

18.11.2013

Asendasin välisministrit FACil, mille välisministrite formaadi sisuliselt ainsaks teemaks oli Ukraina assotsiatsioonileppe allkirjastamine või mitteallkirjastamine idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses 28.-29.11. Asjad on niikaugel, et leping on parafeeritud ja ootab allkirju. Oma allkirja on EL pannud sõltuma sellest, kuidas Ukraina täidab 2012. aasta detsembri FACil seatud tingimusi. Need on lühidalt: valimissüsteemi vastavus rahvusvahelistele standarditele, ühiselt Ukraina ja EL poolt kokku lepitud majandusreformide tegemine ja valikulise õigusemõistmise küsimus. Kaks esimest on laias laastus tehtud. Kolmandaga on nii, et mõni vangimõistetud endine minister on koguni vabastatud, 2 seadust ootavad veel vastuvõtmist ja jah, ekspeaminister Timošenko viibib ikka vangis. Täna siis räägitigi kaunis avameelselt (CFSP kõrge esindaja Ashton viskas kohe ruumist välja kõik peale ministrite) sellest, kuidas EL olukorda hindab ja mis ikkagi Vilniuseni ja Vilniuses saab.

Kui need 2 seadust saaksid vastu võetud, siis oleks COM laienemis- ja ENP voliniku Füle sõnul Ukraina täitnud 10,75 teetähist 11-st, mille COM 2012 detsembri FAC järelduste põhjal täpsemalt koostas. Üldiselt jäigi täna kõlama, et kuipalju siis veel vaja on? Kas vangis viibiv ekspeaminister (kes ise on korduvalt palunud EL-il ja Ukraina valitsusel lepe igal juhil allkirjastada) on ikka piisav põhjus, et tõmmata n.-ö stepsel EL poolt välja? Täna otsust ei sündinud, poliitikas on 10 päeva terve igavik. Oodatakse uudiseid Ukraina parlamendist, oodatakse EP missiooni, nn Cox-Kwasniewski missiooni raportit, homme sõidab ka Füle Kiievisse. Kontaktid toimuvad Brüsseli ja Kiievi vahel ka kõrgeimal tasemel. Ashton lubas FACi kokku kutsuda vajadusel kasvõi Vilniuses vahetult enne tippkohtumise algust. Mäng käib kõrgete panustega, ehkki EL olemusse ei kuulu geopoliitika valjuhäälne kuulutamine. Aga Venemaa on selle mängulaua ometi nii üles seadnud, vähemalt ukrainlaste jaoks. Jääb loota, et need ise ei hakka assotsiatsioonileppe allkirjastamist edasi lükkama. Jutud kahe suure idaslaavi riigi presidendi 8-tunnisest neljasilmakohtumisest 10.11 liiguvad visalt ega tekita just kindlustunnet.

17.11.2013

Nädala tagasivaateks majandus-rahandusasjadest, sest need olid Brüsselis enim esil. Neljapäeval kogunes euroala rahandusministreid koondav mitteametlik eurorühm, mis võttis rahuloluga teadmiseks IE  tingimusteta abiprogrammist väljumise ja tõdes, et CY on ilusti rajal. PT põhimõtteliselt ka, aga sealse põhiseaduskohtu äkilised otsused on sel aastal tekitanud lisapingeid. GRga aga ollakse mingitpidi otsekui vanade halbade aegade juures tagasi. Kõiki rahandusministreid hõlmav ECOFIN tõdes, et hoiusetulu maksustamise direktiivi üle üksmeelt veel ei saavutatud, LU ja AT on jätkuvalt vastu. Teiseks tehti lauaring SRM üle. Kuigi keegi otseselt oma seniseid positsioone ei muutnud (kui, siis COM signaliseeris senisest suuremat paindlikkust), otsustas PRES, et sai piisavalt lisainfot, et kutsuda uuesti kokku ekspertide töörühm ja üritada poliitilist kokkulepet järgmisel nõukogul, 10.12. Erimeelsuste palett on muidugi kirev, alates õiguslikust alusest, mis jääb kindlasti viimasena lauale. Edasi NK ja COM otsusetegijatena, SRM ulatus – kas kõik pangad või mitte -, LR kriisihaldusasutuste roll, hääletusmehhanismid, üleminekuperioodid, euroala ja mitteeuroala LR võrdne kohtlemine, üliolulisena keskse kriisihaldusfondi loomine jne.

13.11 avaldas COM iga-aastase majanduskasvu analüüsi koos kaasaskäivate häiremehhanismi aruande, ühtse turu aruande ja tööturu aruandega. Selle lingi kaudu on hõlbus jõuda kõigi nimetatud dokumentideni. Nagu eelmisel nädalal kirjutasin, on COM liin praegu kiita taastärkavat majanduskasvu, seda osavasti oma poliitikaga ühendada ja rõhutada valitud reformikursi jätkamise vältimatust. Mööndakse küll, et reformide kasu nägemine võtab aega ja seetõttu on kohutavalt tähtis LR valitsuste omalus – et ei öeldaks oma kodanikele, et teeme neid asju vaid Brüsseli pärast või jaoks. Ilmselt viibates detsembri ÜK poole, räägitakse olulisemate poliitikavaldkondade parema koordineerimise vajadusest LR vahel ja ka reformilepingutest. Intrigeerivamalt on viidatud nimeliselt mahajääjatele teenuste direktiivi ellurakendamisel – DE, FR, AT, BE.

Isegi huvitavam osa, kuna hindab LR olukorda konkreetselt, on nn häiremehhanismi aruanne, Alert Mechanism Report. See on uue EL majandusvalitsuse üks nurgakividest, kus COM rea majandusindikaatorite järgi hindab LR majanduse olukorda ja otsustab sealt edasi, kas mõni tasakaalustamatus on nii suur, et võib ohustada stabiilsust kogu euroalal ja unioonis. Mis salata, pilt on reljeefne – sügavamaid kahtlusi pole vaid 3 Balti riigi, DK, AT, PL ja SK kohta. Abiprogrammiga riikidel on lausa oma hindamiskord.  Väga ohustatud on ES ja SI. Aga ka kõigi teiste puhul on alust vähemat uurida, ega pole alust kartusteks. Nüüd esimest korda ka DE kohta, kes ületab jooksevkonto ülejäägi indikaatorit reipalt. On muidugi vaieldav, kui tõsine see näitaja kogu euroala stabiilsuse mõttes on (mõttekoja Centre for European Policy Studies mainekas juhataja Gros avaldab selle üle küll kõrgesti õpetatud kahtlust), kuid poliitilise sõnumina on EL suurima ja näiliselt terveima majanduse DE “kallale minek” esiteks märgilise tähendusega, kuna peab andma signaali, et keegi ei ole puutumatu. Teiseks ja praktiliselt, on alust karta, et FRle on raske midagi ette kirjutada, kui DE päris plekituks kuulutatakse. Aga et sellest nüüd algatatavast uurimisest mingeid samme järgneb (kevadel tähtaeg), seda praegu ei usu küll.

Nädal lõppes esmakordselt COM poolt avaldatud eelarvekavade hindamisraportite avaldamisega. See on majandusvalitsuse seni viimane osa, kus euroala LR esitavad 15. oktoobriks oma järgmise aasta eealrvekavad hindamiseks. Selle hindamiseks, kuidas neis kavades järgitakse LR poolt endale stabiilsuse- ja kasvupakti raames võetud kohustusi. On muidugi väga küsitav, et mis siis saab, kui ühe riigi kava ikka üldse ei lähe. Suveräänse riigi eelarve kinnitab selle parlament ja punkt, eks. Needsamad parlamendid võivad ka küsida, et kes seal Brüsselis meile õieti neid ettekirjutusi teeb, tulgu kohale ja vastaku. Tahaks näha oma endist ülemust, COM rahandusala asepresidenti Rehni 17, varsti 18 euroala LR parlamendi vahet süstimas. Igatahes, päris kõlbmatuks ei kuulutatud sel aastal (esimene kord?) ühtki eelarvet. Aga vaid kahele LR ei tehtud mingeid märkusi ja neiks on DE ning EE! Kodanikele võib küll kohati tunduda, et mis sellest kõigest kasinusest kasu on, aga no on, tõesti on. Väikese riigi oluline kapital on tema maine ja EE riigirahanduse maine on esmaklassiline. Edasi – FR, NL, SI eelarvekavad on kohustustega kooskõlas, aga ülinapilt. BE, AT, SK on laias laastus nõuetele vastavad, aga on oht kohustuste mittetäitmisele kaldumiseks. ES, IT, LU, MT, ja üllatavalt FI eelarvekavade puhul on selge oht, et nõudeid ei täideta.

Mis tähtsus sel kõigel? Vaadata tuleb kaht asja. Esiteks, selline nimeline ja avalik eelarvekavade analüüs oleks veel 4-5 aastat tagasi täiesti võimatu olnud. Suveräänsuse rikkumine ja ka EL solidaarsuse murendamine on selline avalik häbistamine, oleks öeldud. Nõuda, et nüüd kohe järgneksid karistusaktsioonid, pole niisiis lihtsalt EL-le omane. Teiseks, vaatame, mis järgneb, kas ja mil määral LR hakkavad oma eelarve-eelnõusid muutma. Ja veel kord, ka selle protsessiga ei hinnata abiprogrammiga riike. Nendega räägitakse hoopis reljeefsemas keeles ja kõneviisis kui õpetatud analüüsid ja viisakad soovitused.

14.11.2013

TervepäevaCoreper. LT on eesistujana lähedal mitme suure eelnõu kokkuleppimisele EPga, mis meile tähendab pikki tööpäevi NK kompromiss-seisukohtade viimaste detailide lihvimisel. Aga tore niipidi, et palju tööd ja asjad saavad tehtud ka, kui et tühjad lühikesevõitu istungid ja asjad ei edene. Täna tegelesime kõigepealt eile mainitud ÜKP paketi ja sinna pärast kokkuleppimist EP poolt sisse toodud “persistent”-sõnaga. COM ütles, et nende meelest see sõna sisu ei muuda, CLS ja mitme LR meelest ikka muudab küll. Jäi nii, et PRES peab püüdma homme seda sõna veel välja saada või asendada. Aga ka kõige panetunumad netomaksjad möönsid täna, et esmatähtis on ikkagi saada positiivne lõpphääletus MFF üle. Ja ÜKP pakett moodustab teadagi väga olulise osa eelarvega seotud seadusandlusest. PRES raporteerib oma kannatustest esmaspäevahommikusel erakorralisel Coreperil.

Leppisime kokku ka kirjas, mille LT eesistujana saadab EPle kõrgetasemelise omavahendite töörühma üle. Kui kiri nüüd leiab (tingiv sisu, hoolimata kindlast kõneviisist) parlamendi juhtkonna heakskiidu, on tee MFF lõpphääletuseks avatud. Täna kiitis eelarveraamistiku muide heaks ka EP mõjukas eelarvekomitee. Ootame järgmist nädalat… Ah jaa, kiri ise oli täiesti protseduuriline, selles nõustuti töörühma moodustamisega 3 institutsiooni esindajatest, juhina lisaks keegi Tark Inimene ja sellega, et tema esimene koosolek peaks toimuma veel 2013 jooksul, näiteks samal ajal kui detsembri ÜK. Sisulisemalt hakkame sellest asjast rääkima järgmisel nädalal ja nagu eile juba öeldud, mõtteid on.

FAC ettevalmistamise käigus oli laual ka Ukraina assotsiatsioonilepingu tingimuste täitmine. Enamus LRdest hoidis oma püssirohtu siiski esmaspäevaseks ministrite aruteluks. Mõned riigid, sealhulgas EE rõhutasid ukrainlaste tehtud edusamme, mööndes küll, et mõned asjad on vaja veel teha (aga Timošenko nime seejuures ei mainitud). Samuti ütlesime, et allkirjastamine Vilniuse tippkohtumisel on täiesti võimalik ja sinna on veel kõvasti aega. Ka esmaspäevasest FACi lahutab 29ndast novembrist veel 10 päeva, poliitikas terve igavik.

PRES oli koostanud ÜKde otsuste elluviimise raporti (või pigem tabeli). Selle põgusal arutamisel ei jätnud ma kasutamata juhust toetada FR, kes rõhutas vajadust liikuda kiiremini edasi just digitaalse siseturu asjadega, kaasa arvatud andmete ühekordse esitamise põhimõtte sisseviimisega. Meie töö on vähemalt mingis osas vilja kandnud. Hea.

13.11.2013

TervepäevaCoreperiga kaasnesid ka hommikusöök ja lõuna. Hommikul arutasime nagu ikka, ilma aluspaberiteta jooksvaid poliitilisi küsimusi. Nendest peamised, nagu väga tihti, seotud EPga. Viimase asjana MFF lõpliku heakskiitmise kontekstis on laual kõrgetasemelise omavahendite töörühma moodustamine. Ettepaneku kohaselt peaks see koosnema 3 liikmest iga institutsiooni poolt – NK, EP ja COM. Tegemist on teemaga, mille puhul ei tasu enam rehmata, et ah, sellest nagunii midagi ei tule, küll ta kaob iseenesest ära. Ei kao. Esiteks ei kao EL-is asjad niisama laualt, teiseks on ühenduse eelarve praegusel kujul tegemist nimetanud hullumeelsuseks väga paljud kogenud inimesed, näiteks EE volinik Kallas, kolmandaks, mõtleme hetke, kas on meist tark jätta EL-i rahastamine ikkagi suuresti mõne suurema ja jõukama LR konkreetse hetke poliitilise tahte armule? Homme arutame ametlikult Coreperis ja mõtteid, mis salata, juba on.

ÜKP paketi heakskiitmise käigus EP regionaalpoliitika komitees (ehk siis pärast kokkuleppimist triloogil) on makromajandusliku tingimuslikkuse juures lisandunud sõna “püsiv”, “persistent“, seal, kui räägitakse, milline peab olema kokkulepete rikkumine selleks, et sanktsioonid käivituksid. See muudab mõtet ja kõigutab kõvasti partnerite usaldust EP vastu. Küsimus on, kas NK peaks sellega leppima, silma kinni pigistama, et kiire kokkulepe saada? Homme asi ametlikult arutlusel, aga juba täna tantsiti otsast mau-maude sõjatantsu. Esiteks, asja mõte muutub tõesti. Teiseks, kui ükskõik kellele jääb mulje, et selliseid asju saabki karistamatult teha, siis sellest jääb kindlasti hammas edaspidiseks verele.

Coreperi ametlikus osas viimane aruteluring EEAS aruande üle. Seekord kesk- ja pikema perspektiivi soovituste osa, see, mis jääb täiesti kindlasti järgmisele CFSP kõrgele esindajale alates 2014 lõpust. Sellest ka tänase debati ehk pisut suurem akadeemilisus. EE jaoks oli kõige olulisem laiemispoliitika ja ENP juhtimine. Jah, kõrge esindaja võib kohati teha rohkem, nagu näiteks praegu Serbia ja Kosovo dialoogi vahendades, Lähis-Idast rääkimata. Aga suhetes naabritega ja eriti liituda soovivate riikidega on nii palju rohkem mõõtmeid kui lihtsalt välispoliitika – kogu seaduse harmoneerimine, piirikoostöö, keskkond, jne. Selleks on COMl paremad kogemused, rohkem inimesi ja paksem rahakott. Nii et ka järgmises COM koosseisus peab meie meelest olema eraldi laienemis- ja naabruspoliitika volinik. Ehkki mööname, et portfellide jaotamine on puhtalt COM presidendi õigus. Teiseks kõrge esindaja asetäitja koha loomine, mida me koos enamuse täna kõnelnud LRga ei toeta. Asendada saavad nii EEAS tippametnikud, teised COM volinikud kui, eriti meie perspektiivist, eesistujariigi välisminister. Viimasel puhul oleks garanteeritud kõrge protokolliline tase ja ka LR omalus protsessis. Kolmanda asjana ei pooldanud ma EEAS tippjuhtide kohtade koondamist. Nad on seal ikka päris võimsad tegijad, üldiselt, ja tööülesandeid praegugi väga palju. Kui perre peaks aga must lammas juhtuma, siis mõistlik välisteenistus püüab personaliprobleemi kõigepealt rotatsiooni ja alles teises järjekorras reorganiseerimise teel lahendada.

11.11.2013

Asendasin ministrit eelarveECOFINil. Terve päeva ja öö kestis, muutudes vahepeal nn lepitusmenetluskohtumiseks EPga ja siis jälle NK formaadiks tagasi. Halvimate Brüsseli traditsioonide vaimus – ei saa olla tõsine töö, kui koosolek ei kesta hilise öötunnini! On teada juhtumeid, kus osalised kogunevad täiesti mõistlikul ajal, teades, et väga keerulisi küsimusi enam pole, kuid EP on pressikonverentsi ajaks teatanud öösel kell 2. Ja siis oodatigi aeg täis.

Igatahes, lepituskomitee ehk NK täiskoosseisu ja EP esinduse ühisistung leppis kokku 2013. aasta järelejäänud lisaeelarvetes ja 2014. aasta põhieelarves. Viimased lahtiolevad küsimused olid nii väikesed kui 10 miljonit eurot 142,6 miljardilise (kulukohustustes) eelarve juures ja 7 ametikoha juurdeloomine ühes EL agentuuris. Kuna 2013 ja 2014 eelarvete kokkuleppimine olid parlamendi poolt seatud MFF eeltingimuseks, siis jääb üle loota, et EP kiidab kõik kolm järgmise nädala täiskogul heaks. Aga kuimitu korda ma olen sarnast lauset 5 kuu jooksul juba kirja pannud? EP pealäbirääkija Lamassoure oma lõppsõnas küll mingeid lahtiolevaid asju enam ei nimetanud. Pakutud šampanjaklaasi Justus Lipsiuse hoone elegantsetes ruumides öösel kell 03.23 ma igaks juhuks ei puutunud – nendest makaronidest söön kõhu täis alles Verona väravate all, nagu ütles kadett Biegler.