29.10.2013

TervepäevaCoreper algas saadikute omavahelise hommikusöögiga, mille peateemaks uute liikmete nimetamine Euroopa Kontrollikotta. Aasta lõpus saab aeg läbi 7 LR esindajal. Lissaboni leping ütleb, et kontrollikoja liikmed nimetab ametisse NK, olles konsulteerinud EPga. Parlament aga on juba paar kuud tagasi andnud negatiivse arvamuse HR kandidaadi suhtes, kuna see ei vastanud selgelt jaatavalt küsimusele, kas ta võtaks oma kandidatuuri ise tagasi, kui EP arvamus tema kohta oleks negatiivne. Nüüd on parlament saatnud 7 kandidaadile kirjalikud küsimused, milles sama küsimus sees. Oleks hea, kui NK liikmed ehk LR hoiaksid siin ühesugust joont ja viitaksid lepingust tulenevale NK otsustuspädevusele. Järgmisel nädalal otsustame ühisseisukoha.

Istungil endal kolmas lauaring EEAS ülevaate kohta. Seekord varasemast pisut vastuolulisemad küsimused – EL institutsioonide vahelised suhted, dubleerimise vältimine, NK välispoliitikaga tegelevate töögruppide juhtimine EEAS või LR poolt jne. On fakt, et CFSP kõrge esindaja nn kahest mütsist – FAC eesistuja ja COM asepresident – sobib esimene ta pähe paremini kui teine, koos kõige kaasaskäivaga, millest võib terve raamatu kirjutada. Arusaadav ka, ühes on ta suur pealik, teises aga üks presidendi kaheksast asetäitjast. Lisaks pole COM sugugi liiga varmas olnud loovutama oma otsustusõigust välispoliitikaga tihedalt seotud aladel nagu arengukoostöö, laienemine jne. Osalt asjad loksuvad aastatega paika, osalt ootavad mõned kindlasti kõrge esindaja vahetumist 2014, uut algust. Tänase arutelu põhjal ei julgegi öelda, et kui hääletamiseks läheb, kas oleks töögruppide EEAS juhtida toomiseks ja EL välispoliitiliste eriesindajate EEASiga integreerimiseks  enamushääled koos. EE iseenesest toetab mõlemat, samas liigse entusiasmita.

Pärast pikki ja kohati piinarikkaid läbirääkimisi on PRES saanud kolm eelnõu kas EPga sisuliselt kokku lepitud (ÜKP pakett) või NK ühisseisukoha triloogideks EPga (kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate direktiiv ja Euroopa uurimismääruse algatus). Tore, eriti esimene.

Vahepeal veetsin kasulikult aega EE eesistumist ettevalmistava valitsuskomisjoni koosolekul, üle videosilla.  Jälle arutasime personalipoliitikat, täpsemalt inimeste motiveerimist. Kuna aga eesistumiseni on nii kaua aega, saab see vaidlus veel tublisti kesta, ennustan. Tulevase eesistumise sisupoole koordineerimine Tallinnas toimub laias laastus olemasolevate stuktuuride ja sissetöötatud rutiinide järgi. Heideti esimene pilk eesistumise korraldusliku poole juhtimisele Tallinnas ja kiideti põhimõtteliselt heaks alalise esinduse struktuur aastaks 2018. Praeguse 80 töötaja asemel saab seal olema 190 inimese ümber. Muidugi, täiesti täpsed arvud otsustatakse väga viimases faasis. Esimest korda räägiti ka turvakontseptsioonist (aega veel küll), protokollilisest korraldamisest (sama) ja hangetest. Viimane on eesistujate õudne peavalu, ega avalike hangete seadused pole eriti paindlikud kuskil ja hankeid tuleb korraldada igasuguste võimatute asjade peale, kaasa arvatud koolitus ja lipsundus.

24.-25.10.2013

ÜK üldist atmosfääri kirjeldas peaminister Ansip kui kollegiaalset ja pingevaba, mis sugugi alati nii pole. Kui aga vaadata meediakajastust, siis tunduvad teemad ja pealkirjad nii dramaatilised, et arvaks õhu emotsioonidest paks olevat, et riputa sinna või kirves – Merkeli telefoni pealtkuulamine, Vahemere LR lämbumine migratsioonivoogude all, UK peaminister kontinenti kangelaslikult andmekaitsepaketist päästmas, DE oma majandusvalitsuse mudelit teistele peale surumas jne, jne. Hea õppetund järelduste tegemisest avalike allikate põhjal – ka kui kõik on teemad kirjas, ei pruugi pilt ikkagi päris adekvaatne olla.

Digitaalse majanduse osas oli EE juhtkõneleja ja nii näidatigi esimest korda ÜK-l multifilmi. Üks pilt räägib rohkem kui 1000 sõna, ja kui suur vahe see Powerpoint esitluse ja animatsiooni vahel ses mõttes enam ikka on? Meile eriti olulised teemad digiosas kas jäid järeldustesse tugevalt sisse (e-identimise ja usaldusteenuste määrus) või tulid teksti tagasi (andmete vaid kord küsimise põhimõte, vt punkti 9 viimast lauset). Kahe olulise digiteema puhul aga lahjendati oodatult ambitsiooni: nii andmekaitsepaketi kui ka telekomipaketi vastuvõtmine peab toimuma “õigeaegselt” ja mitte 2014 EP valimiste eel, nagu soovis COM. Meie hinnangul oli selline kiirustamine ka ebarealistlik. Üle digiteema hõljus spioneerimisskandaali vari, raportid DE liidukantsleri mobiili pealtkuulamise kohta ja USA kinnitus, et seda ei tehta praegu ega tulevikus, aga mineviku osas jäeti vastatama, on väga tõsised asjad. Turvalisuse mõõdet tuleb tänapäeval silmas pidada ja esitleda iga kord, kui mingeid uusi lennukaid digilahendusi üritad maha müüa. Arusaadavalt ei saa aga riiklikku julgeolekut puudutavaid küsimusi rohkem avada kui järelduste lõpus olevas väga kaalutud sõnastusega avalduses. DE üritab USA-ga kahepoolset lepet, FR ka ja muud LR võivad nende püüdlustega ühineda.

Majanduspoliitikate koordinatsiooni osa muutus vähe võrreldes juuni ÜK järeldustega. Kuid dünaamikat päriselt eitada ei saa. Detsembris lubavad riigipead ja valitsusjuhid esiteks määratleda asjakohaste indikaatorite põhjal need  majanduspoliitika valdkonnad, mis vajavad tihedamat koordineerimist ja teiseks leppida kokku nende valdkondade reformide üle sõlmitavate lepinguliste suhete ja nendega kaasas käiva solidaarsusmehhanismi põhijoontes. Lausele sain küll saba ja sarved külge, aga selle asja sisuga täitmine on kole keeruline. Esiteks, millised indikaatorid lisatakse – kui lisatakse – nendele, mida COM nagunii makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuris kasutab? Teiseks, kuidas ikkagi reaalses elus hakkab käima nende poliitikavaldkondade koordineerimine? Koridoridebattides on kasustatud näitena avaliku sektori efektiivsuse indikaatorit – olgu, aga kuidas seda valdkonnana koordineerida? Kolmandaks, kõigile euroala LR kohustuslikud reformilepingud (ilmselt siis COM-ga) – kujutlusvõimet tuleb tavalisest pisut enam rakendada, et näha X riigi peaministrit astumas oma parlamendi ette ja ütlemas: Brüsselis arvasime (arvati?) et meie eluvaldkond X vajab kapitaalset reformi. Tõsi, selle viimase asjaga on küll nii, et “lepingulise suhtega kaasakäiv solidaarsusmehhanism” tähendab teoorias rahalist abi reformi tegevale LRle. Aga kust sinna “mehhanismi” raha tuleb? Kogu selle lõigu kokkuvõtteks võib öelda, et DE on tugevasti oma tahtmist saanud või saamas ja eks näiteks seesama küsimus: kust raha tuleb? jääb nagu tavaliselt sakslaste vastata. Detsembrini tuleb huvitav  aeg, kus ka meie peame silmad lahti hoidma ja vajadusel ka suu lahti tegema. DE koalitsioonikõnelustelt ei tundu liidukantsler Merkel Euroopa-poliitikas suuri muutuseid ootavat, lõppenud ÜK järeldustesse sissepandu oli väga tema senise valitsuse nägu.

Majanduse alt veel kaks raporteerimisülesannet COM-le – detsembriks Euroopa semestri käigus LRdele esitatud riigipõhiste soovituste täitmisest ja 2014 märtsiks selle kohta, kuidas LR on sektorite kaupa reforminud oma teenustemajandust. Mõlemast raportist sünnib tõenäoliselt piinlikkust omajagu, kui neid korralkult teha. Ega riigid pole, retoorikast hoolimata, just liiga agarad “Brüsseli soovituste” elluviimisel. Ja teenustesektor on vanade privileegide, konkurentsihirmu ja tsunftihuvide kütkes väga mitmel pool.

Viimaste nädalate kohutavad sündmused Vahemerel, kus Euroopasse pääseda püüdes uppunud sadu aafriklasi, panid oma pitseri ka lõppenud ÜKle. Migratsioonivoogude teema, nagu eufemism kõlab, on aga erakordselt mitmetahuline ja riikidel on väga erinevad huvid, ka lõunapoolsete, otseselt nn rindejoonel olevatel – kes tahab EL toetust, et põgenikepaate eemal hoida, kes üle piiri saanuid sujuvalt teistesse LRsse saata, kes tagasivõtulepingut Türgiga jne. Koorma ühtlasem jaotamine EL riikide vahel pole ka nii lihtne asi nagu paberil võib tunduda. Näiteks SE, kes geograafiliselt kaugel, võtab ikkagi vastu proportsionaalselt hulga rohkem põgenikke kui näiteks IT või GR. Kui ka läheks matemaatilise mudeli alusel jagamiseks, siis on läbiproovitud, et, teoreetiliselt, meie suurusega LR kvoot, 10, 20, ka 50 inimest ei tahaks elada seal, kus oma kogukonda juba ees pole ja suure tõenäosusega lahkuksid esimesel võimalusel teise LR. Eesistuja Van Rompuy lähenemine oli väga selge: migratsiooniküsimusi arutatakse koos kõigi sise- ja justiitsasjadega plaanikohaselt 2014 juunis. Seni töötab vaid rakkerühm. Näiteks MT peaminister ütles end selle(gi) tulemusega rahul olevat.

LT president Grybauskaite andis ülevaate ettevalmistustest idapartnerluse tippkohtumiseks Vilniuses. ÜK kinnitas EL valmisolekut allkirjastada assotsiatsioonilepe Ukrainaga, kui tingimused on täidetud (Timošenko kaasus) ja parafeerida lepped Moldova ja Gruusiaga. Veelkord tuleb tõdeda, et mõned Venemaa viimase aja sammud on EL ühtsusele tublisti kaasa aidanud. Vilniuses lubasid igatahes kohal olla mitme suurima LR liidrid. Hea.

ÜK nn veerel toimus veel huvitav üritus, UK, DE, IT, SE, PL, NL, FI, COM ja EE liidritele esitleti UK äriringkondade koostatud raportit EL bürokraatiast. Hoolimata kurjakuulutavast pealkirjast – Cutting EU red tape, vähendades EL  bürokraatiat – õnnestus DEl ja osalt ka EEl ürituse tooni pisut mahedamaks keerata. Muidugi on EL-i reeglid kohati liiga detailsed, muidugi tuleb Brüsselist ka mittevajalikke regulatsioone ja kontor kirjutab tihtilugu rohkem, kui pealinnades lugeda jaksatakse. Samas on kasvõi sessamas raportis nõutud mitmeid asju, mis vajavad just rohkem, mitte vähem tegutsemist EL poolt – vabakaubanduslepete ajamine, teenuste direktiivi täielik elluviimine jne. Seda õnnestus peaminister Ansipil ka välja öelda. Lisaks oli esitlusele kutsutud ka COM president Barroso, kes rääkis oma institutsiooni hiljutisest samasuunalisest algatusest. Ühesõnaga, üritus kukkus kavandatust palju tasakaalustatum välja, mis igati ka meie huvidele vastas.

 

 

 

23.10.2013

Rind tõuseb küll homse-ülehomse ÜK tõeliselt otsustavate sündmuste ootusel, aga vahelduseks jagan hoopis Legatum Institute analüütiku Dolani analüüsi EE majandusest, fookusega viimasele majanduskriisile ja sellega toimetulemisele. Autor on elanud-töötanud peale Chicago, Moskva, Astana ka Tallinnas ja ta asjatundlikkus on ilmne. Aeg-ajalt on hea lugeda midagi sellist, (asjatundliku) võõramaalase kirjutatut enda riigi kohta, samas nii, et aru saavad ka eriteadmisteta lugejad. Kellele on kindlasti hariv näiteks lugeda, kuidas Eesti krooni fikseeritud vahetuskurss 1990ndatel aitas inflatsiooni kontrolli alla saada, 2000ndate buumi tingimustes aga raskendas inflatsiooniga võitlemist. Head on ka võrdlused ujuva valuutaga PL ja CZga, kelle SKT ja palkade kõikumised olid kriisi ajal palju väiksemad kui meil. Lugu kõigutab pisut enesemüüti raudse eelarvedistsipliiniga riigist ning kasinusest kui kõigi heade asjade emast ja kriisist väljumise põhivahendist, kuid möönab siiski, et EE suhtelise edu tegurid on laias laastus samad, mis isegi arvame: 1. Stabiilne valitsus ja järjepidev majanduspoliitika, sealhulgas väike riigivõlg, 2. Kindel (loe: Põhjamaade) pangandussüsteem, 3. Paindlik tööturg ja 4.  Kiire ja otsustav kasinuspoliitika kriisi ajal.

EE ees seisvateks peamisteks probleemideks peab autor vaesust, seda võrreldes muu ELiga ja madalast sündivusest tulenevaid demograafilisi trende. Samas, institutsiooniliselt vaadates on alust optimismiks – poliitiline stabiilsus, õigusriik on suhteliselt heal järjel, samuti ettevõtlikkuse ja hariduse indikaatorid. Kui eestlane, eriti poliitik, seda kirjutaks, siis tahaks ehk käega rehmata ja paluda hooplemine lõpetada. Kui aga tähtis välismaine asjatundja, siis hakka või uskuma.

22.10.2013

Asendasin ministrit GACil, mille peateemaks ettevalmistused nädala lõpu ÜKks. Kõigepealt toimus lauaring järelduste üle ja seejärel lõuna kõrvale videosild ÜK eesistuja Van Rompuyga. Asjad peaksid enam-vähem selged olema. Digiosas on meile oluline e-identiteedi ja usaldusteenuste määrus ilusti sees. Küll on aga oodatult välja kukkunud meie teine ettepanek, rakendada üle EL põhimõtet, et kodanik peab andmed avaliku sektori asutusele esitama vaid üks kord ja andmete edasine jagamine on juba asutuste ülesanne. Oodatult, sest kui nendega teemadega ikka üldse pole kokku puutunud, siis tundub see utoopiana, vähemalt pole selge, mida konkreetselt selle saavutamiseks vaja teha. Eks peaminister Ansip, kes on ÜKl digiosa juhtkõneleja, peab neid asju hästi seletama.

EMU tuleviku kohta seekord suuri otsuseid ei langetata, sotsiaalmõõtme osas ei tundu pea kellelgi erilist ambitsiooni olevat. Pangandusliiduga edasiliikumise ambitsiooni rõhutati väga mitme LR poolt, aga DE (lahkuv) minister oli jätkuvalt tõrjuv. Ehk saab käimasolevatel koalitsioonikõnelustel Berliinis ka selles asjas suuremat selgust? Osa just lõunapoolseid LR tahab Lampedusa kohutava tragöödia järel suuremat solidaarsust ja kiiremaid EL samme migratsioonivoogude kontrollimisel Vahemerel. Arusaadav, aga Van Rompuy ütles selgelt, et seekord avaldame kaastunnet ja väljendame õudust, aga konkreetsemad kõnelused tulevad järgmise aasta juuni ÜKl, kus nagunii kavas justiits- ja siseasjade nn Stokholmi programmi uuendamine. Mingi tekst tuleb ka idapartnerluse tippkohtumiseks valmistumise kohta, millest kõneleb ÜKl LT president. Lõpetuseks tähendas Van Rompuy, et kõigil järgmistel ÜKdel räägitakse ka noorte tööpuudusest.

Kiideti heaks järeldused EL makroregionaalsete strateegiate kohta. Kuna Läänemere oma oli üldse esimene selline, siis jagasin muude meie regiooni riikide seas ka mina meie eesrindlikku kogemust sedalaadi strateegiate rakendamisel.

Pärast kolmeaastast vaheaega avati liitumisläbirääkimistel Türgiga uus peatükk, regionaalpoliitika. Aga ei edene see protsess tegelikult, ei tundu seda õieti tõsiselt tahtvat (enam) kumbki pool.

21.10.2013

Lühikesevõitu FAC Luksemburgis. Järjekordne lauaring idapartnerite teemal. Midagi otseselt uut ei öeldud. Vilniuse tippkohtumisel saavutada võidav on selge – assotsiatsioonileppe allkirjastamine Ukrainaga ja parafeerimine Moldova ning Gruusiaga. Mis Ukraina poolt selleks veel teha tuleb, endise peaministri Timošenko küsimuses, on samuti selge. Erinevused, kui üldse, olid ministrite sõnavõttude nüanssides – kes rõhutas rohkem järelejäänud tingimusi, kes eelseisva ajaloolist tähtsust. Kõik puudutasid ka Venemaa surveavaldusi idapartnerite ja eesistuja LT suunas. CFSP kõrge esindaja Ashtoni kokkuvõte oli selge – et Vilnius saaks olla tõeliselt ajalooline verstapost, tuleb esiteks ukrainlastel viimanegi tingimus täita ja LR peavad tõeliselt kõrgel tasemel esindatud olema. Mõlema asja suhtes on hetkel põhjust olla pigem optimistlik.

18.10.2013

Asendasin ministrit kaubandusFACil Luksemburgil. Meile kõige olulisem teema idapartnerluse kaubandusaspektid enne (ja pärast) Vilniuse tippkohtumist. Oldi üpris üksmeelsed selles, et lepingud Moldova ja Gruusiaga saab Vilniuses alustavalt parafeerida. Ukrainal on täita mõni poliitiline tingimus ja lisaks veel üht-teist teha ka kaubanduse poole pealt. Siis annaks lepingu allkirjastada ja ka lihtsamalt ajutist rakendamist korraldada. Sest tähtis on ka see, mis juhtub pärast Vilniust, milliste kiirete argumentidega veenab EL idapartnerite kodanikke selles, et Euroopa suund on ka majanduslikult kasulik. Kindlasti on vaja ka EP poolt heaks kiita COM ettepanek avada EL turg täielikult Moldova veinidele, ja ehk saab seda väravat veel mingitele kaubangruppidele avada? LR pidasid lubamatuks viimase aja Venemaa survet nii idapartneritele kui ka LTle.

COM sai mandaadi läbirääkimisteks investeeringute leppe üle Hiina ja Kagu-Aasia riikide ühendusega (ASEAN). Ministritele anti ülevaade vabakaubanduslepete läbirääkimiste hetkeseisust USA ja Jaapaniga. Mõlemaga peaks 2013 lõpuks mitmed asjad nagu nende manööverdamisruum ja ambitsioonide tegelik tase, selgemad olema. COM mandaati TTIP läbirääkimisteks otsustati tava järgides mitte avalikustada.

Värskelt saadi ka tervitada täna ennelõunal saavutatud kokkulepet EL ja Kanada vabakaubanduslepingu läbirääkimistel. Viimane faas (mis kestis üllatavalt pikalt) kujutas endast juustu ja veiseliha samasse võrrandisse paigutamist. Aga lepingu tähendus on palju laiem. Kõigepealt, ega selliseid kõikehõlmavaid lepinguid nii palju polegi.  Meile tähendab see kindlasti peaproovi TTIP läbirääkimisteks. Väga olulised on ka merendussektori, avalike hangete liberaliseerimine ja veel palju muud.

 

17.10.2013

Poolepäevane Coreper lõõtsutas pärast eilset pingutust suhteliselt väsinult. 21.10 FAC päevakorras on idanaabrus, lõunanaabrus ja Birma (välisministrite lõunakülaliseks on nobelist Aung San Suu Kyi). Mõni LR tahab ka Süüriat arutada, aga CFSP kõrge esindaja Ashton ei paista sellest vaimustunud olevat. ÜKP paketi kohta tagusime pisut rituaalseid trumme ja saatsime PRES meie eest järjekordsesse lahingusse, vabandust, triloogi EPga. Tuju ei aidanud tõsta sellesama punkti arutamise ajal laekunud teade, et MFF hääletus on parlamendis jälle edasi lükatud. Sel pole paraku enam palju pistmist deklareeritud üllaste Euroopa huvidega – küllalt avameelselt öeldakse, et EP peab ikkagi saama mingi kaasarääkimisõiguse maksete peatamise üle, kui rakendatakse makromajanduslikku tingimuslikkust. Nüüd võiks juba järele jätta, uue eelarveperioodi algus on 2,5 kuu kaugusel ning kõik, kes EL raha realses elus kasutama hakkavad, vajavad reeglite ja summade üle selgust.

Pärastlõunal vaatasin läbi kõik LR poolt ÜK järelduste esimesse versiooni tehtud parandusettepanekud. Võib vist küllalt julgelt eeldada, et sotsiaalindikaatoreid majandusvalitsuse ametlikes protseduurides esialgu kasutama ei hakata. Isegi pisut veel julgemalt võib ennustada, et EE üks põhihuvidest, digiallkirja ja usaldusteenuste määruse vastuvõtmise nõue selle EP koosseisu jooksul jääb sisse. Aga meie ettepanekul sisse kirjutatud põhimõte, et aastast 2016 peaks inimene kogu EL-is andma oma andmed avaliku sektori jaoks vaid ühe korra ja edasine on juba riigi-omavalitsuse ülesanne, seda tuleb nii välisministril 22.10 GACil kui peaministril ÜKl ilmselt veel selgitada ja näidetega näitlikustada.

16.10.2013

TervepäevaCoreper. Kõigepealt info ÜKP paketi triloogist EPga, kus parlament, tundub, on lõpuks teatavatest reaaliatest aru saanud ja on alanud tõelised läbirääkimised. Kõige keerukamaks jääb makromajanduslik tingimuslikkus, kus EP on loobunud kaasotsustusõiguse nõudmisest ja nõuab nüüd maksete peatamise võimaluse kaotamist või miinimumi viimist ning hääletusreeglite pehmemaks muutmist. See viimane ei lähe mitte, see on kogu majandusvalitsuse loogika, et reeglite rikkumisel kehtib põhimõte: COM tuvastab rikkumise ja kui NK kvalifitseeritud häälteenamusega seda tagasi ei lükka, on sanktsiooniotsus automaatselt jõus. Järelikult saab kompromiss tulla maksete peatamise tingimustamise alt, homme räägime lähemalt.

EEAS ülevaate teine plokk käsitles koostööd ühtse välisteenistuse ja LR vahel, institutsioonidevahelisi küsimusi ja kodanike teenindamist. Koostöökogemus kolmandate riikide pealinnades on meie kogemuse järgi väga hea, ehkki sõtlub ehk natuke liiga palju knkreetsetest inimestevahelistest kokkulepetest või suhetest. Aga neid asju, nagu hea infovahetuse tava, ongi raske kodifitseerida. Teise punkti all, on mitu asja, kus EEAS ja COM peavad veel suhteid klaarima ja seda ütles täna enamus LR väga selgelt. EL esindusse tulevatest eri juhistest peab teadlik olema ka esinduse juht ja esinduse eelarve peab olema ühtne. Konsulaarteema on keeruline, kuna EL diplomaatial pole tõesti ei kogemusi ega ressursse kodanike teenindamisel. Koos hulga LRdega näitasime siiski võimalikke teid järk-järguliseks edenemiseks sel teel. Esimese sammuna võiks EL delegatsioonid enda peale võtta hädaolukordade, looduskatastroofide puhul tegutsemise planeerimise. See valdkond on ka ülihea kodanikele lähemale tulemiseks. Aga raha küsimus on muidugi tõsine.

ÜK järeldustesse tunduvad EEle olulised asjad, eeskätt e-identiteedi määruse kiire vastuvõtmine, ambitsioonikate tähtaegadega sisse jäävat. Lisaks pilvandmetöötlus ja meie ettepanek, et üle kogu EL kehtiks põhimõte, et kodanik annab oma andmeid avaliku sektori asutustele vaid ühe korra, nende edasine jagamine on juba avaliku sektori ülesanne. Enamus LR pidasid kaugelt liiga ambitsioonikaiks COM surutud kiiret telekomipaketi ja andmekaitsepaketi vastuvõtmist. COM kindlasti ei jäta jonni, sellest kuuleme ÜKni välja ja pisut edasigi. Aga no ei näe, et saaks 2014 need asjad vastu võtta, üks on liiga tehniliselt keeruline ja teise vastu on suur osa telekomisektori ettevõtetest.

Vara konfiskeerimise asjas püsis koos blokeeriv vähemus, kelle meelest süüdistatava surma korral, kui kohtuotsus langetamata, vara konfiskeerida ei tohi. EE nende hulgas. Praegu oleme triloogifaasis, eelnevalt suutsime NKs oma seisukohti ilusti kaitsta ja loodetavasti ka EP ees. Inimese karistamine ilma süüdimõistva kohtuotsuseta on meie jaoks üliraske, juriidiliselt vaat et võimatu asi. Kui keegi on tõesti nii kaval, et sureb enne kohtuotsust ära, teades, et siis jääb vara pärijatele, siis las olla nii.

15.10.2013

Sündmustevaene ECOFIN Luksemburgis. Peamised aruteluteemad olid pankade solveerimise protseduurid ja tagatisfondid (backstops) nii tulevase SRM puhul kui enne seda. On selge, et alles viimasel ajal tunnustatud ja alles CY programmiga tegelikult ellu viidud nn bailin põhimõte (et pankade hättasattumisel ei torma neile kohe appi riik, vaid kõigepealt püütakse pigistada aktsionäre, investoreid, suuremaid hoiustajaid) on ilus, eriti paljukannatanud maksumaksjate jaoks. Kuid reaalses elus on veel kohutavalt palju detaile, mida tuleb läbi rääkida ja ka läbi proovida. Iga detaili taga on kellegi raha, tähendab, selle kaotamise võimalus ja ka ministrite tasandi arutelu seetõttu kaunis detailne.

Diskussioon ei oleks aga paremale hetkele saanud sattuda, sest just tänane ECOFIN kiitis lõplikult ja juriidiliselt heaks SSM loomise. EKP saab nüüd täie jõuga asuda rakendamist ette valmistama, süsteem peaks töös olema aasta pärast ja pangas seks ajaks 1000 töötajat juures. Esimene samm on pankade varade kvaliteedi hindamine, mille metodoloogia peaks lähiajal avalikustatama.

Muudest teemadest kinnitasid ka rahandusministrid suhtelist leigust sotsiaalvalla indikaatorite otsese liitmise vastu Euroopa semester-protsessi. Ennustan, et kogu seda EMU sotsiaalmõõdet jäädaksegi ka ÜKl käsitlema vähese entusiasmiga, rohkem moepärast. Peale harvade erandite ei taha LR uusi protsesse, indikaatoreid, lisaprotseduure. Seda enam, et just täna jõudis kätte majandusvalitsuse järjekordse uue sammu, nn kakspaki tähtaeg LRdel esitada oma 2014 eelarvekavad COMle hindamiseks.

Viimase punkti all näitasid isemeelsed rahandusministrid välja entusiasmipuudust täita ÜK  suunist kohaldada LR fiskaalolukorra hindamisel laialt nn investeerimisklauslit. See võimaldaks teatavad investeeringud defitsiidipoolelt maha arvata. COM hakkab tõenäoliselt seda ikkagi tegema, piirdudes sturktuurivahendite, CEF ja üleeuroopaliste transpordivõrkude summadega. Ja sedagi vist vastu tahtmist.

14.10.2013

Kahetunnine erakorraline Coreper kiitis heaks 2013. aasta lisaeelarved number 6, 8 ja 9. Sellega peaks olema kõrvaldatud üks suur takistus MFF heakskiitmise teelt EP-s. Nõutud 11,2 miljardit on NK poolt nüüd kokku saanud. Tõsi, NK sidus omalt poolt lisaeelarved 8 ja 9 – mis tähendab praktikas, et viimase mahuks olevad 400 miljonit tuleb leida praeguse MFF lagesid ületamata. Parlamendil on aga veel rida nõudmisi , mille hulgast tõsisemad on omavahendite töörühma loomine ja ÜKP makromajandusliku tingimuslikkuse kui mitte kaotamine, siis vähemalt oluline lahjendamine.

Viimasele oligi pühendatud meie teine päevakorrapunkt, ÜKP paketi triloogide arutelu. 4 lahtiolevast küsimusest tundub 3-s kokkulepe pea käes olevat. Makromajanduslik tingimuslikkus on keerulisem. Asja sisu on, et ÜKP summade kasutamisele kehtiksid tavatingimustele – regiooni sissetuleku tase, nõuetekohane projekt jne – lisaks veel Stabiilsuse- ja kasvupaktiga, Euroopa semestriga jm enda peale võetud kohustused. EE saab loogikast aru ja toetab, teades ka, et sammaldunud netomaksjate jaoks oli see ainus viis oma parlamente veenda, et ÜKP on ikka hea ja tulutoov poliitika. Aga vastuväited on ka tugevad – rahanduse korrashoidmise kohustused võtab riik, aga ÜKP on regioonide poliitika. Teiseks öeldakse, et kuulge, kui riik ei suuda nagunii oma kohustusi täita, on hädas, siis me veel karistame lisaks, võttes veel euroraha ka ära. Lisaks tahab EP kaasotsustusõigust rahakraanide kinnikeeramisel, mis on NK õigusteenistuse meelest täiesti aluslepingute vastane. Ühesõnaga, kuna NK ja EP positsioonid makromajandusliku tingimuslikkuse üle on täiesti vastandlikud (üks tahab ettepandud kujul ja teine tahab kogu asja täiesti kaotada), siis kokkulepet veel ei paista. Oleks ülimalt vajalik aga, et ÜKP õigusaktide pakett jõustuks koos uue eelarveperioodi algusega.