27.-28.06.2013

Seekord kujunes ÜKst endast olulisemakski see, mis toimus vahetult eel, järel ja kõrval. Ööl vastu neljapäeva leppisid rahandusministrid erakorralisel ECOFINil kokku pankade kriisihalduse direktiivis. Selle tähtsus seisab esiteks selles, et nüüd on selge ja kindel – Euroopas kehtib pankade päästmisel bailin põhimõte, see tähendab, et oma varaga peavad osalema ka investorid, aktsiaomanikud ja teavatatel tingimustel ka suurhoiustajad, pangandus pole enam praktiliselt riskivaba äritegevuse ala. Teiseks on nüüd avatud tee SRM eelnõu esitamisele, mida COM on lubanud teha veel enne suurt suve, mis saabub Brüsselisse juuli lõpus.

Neljapäeva hommikul tegid EP ja COM president ning IE peaminister MFF üle lõpliku kompromissi. Peensusi pole vaja siin seletada, oluline on, et tänaõhtuse erakorralise Coreperi kinnitusel on NK poolt lukus nii MFF lõpptekst kui ka EL institutsioonide ametnike personalieeskiri (mis oli poliitilises mõttes ka MFF paketiga seotud). 03.7 on EP lubanud hääletada poliitilise resolutsiooni üle, mille juures on MFF määruse ja institutsioonidevahelise leppe tekst, mis enam muutuda ei tohi. See annab parlamendi poolt poliitilise lubaduse. 09.7 kiidab need 2 teksti heaks ECOFIN ja septembris oleks siis parlamendis juriidiliselt siduv lõpphääletus. Loodame, et nii ka läheb. Samal ajal edenetakse ka 2013 aasta mõlema lisaeelarvega.

Riigipead ja valitsusjuhid ise keskendusid noorte tööpuudusele, kus vaidlus käis peamiselt selle üle, kas 6 miljardit sellega võitlemiseks on piisav (ega ole küll), EMU tulevikule, kus reformilepingute teema laisalt edasi kerib (järgmine arutelu oktoobris, mil vahepeal toimunud DE valimised ehk mõjutavad ka edasise dünaamika suundi), kiideti pangandusliidu arenguid (vt esimene lõik). Lisaks laiendati EIB investeerimisbaasi, niipalju siis majanduse elavdamise kohustuslikust kavast. Järelduste lõpptekst siin.

Mis aga pisukese mõtlemise järel selle ÜK juures vast kõige olulisem ja rõõmustavam tundub, on EL jätkuv atraktiivsus. Vaatame üle – alustati liitumisläbirääkimisi Serbiaga (mitteüllatuslikult ei õnnestunud kõrgel esindajal Ashtonil ÜKd veenda Serbia juurde naasmata olla, vt Gondori kroonika 25.06.2013), märgiti stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu kõneluste algust Kosovoga. Veel olulisemana tervitati LV peatset eurotsooni saamist ja kõige tähtsamana HR euroliiduga ühinemist 3 päeva pärast. Ärgu tuldagu ütlema, et võõristus ainult kasvab.

26.06.2013

GACi ja ÜK vahel pole muude NK formaatide korraldamine lubatud. Nii kindlustatakse, et EL-asjade ministrite ja riigipeade-valitsusjuhtide tegevuse vahel valitseks otsene segamata side. Üldiselt peetakse sellest reeglist kinni, kuid näiteks IE eesistumise ajal on 3 korral kasutatud erandit, et näiteks Coreper võib koguneda küll, kui ei arutata eelseisva ÜK teemasid. Lisaks on täna ju ka veel ECOFIN istung. Päris heaks tooniks seda ei peeta, samas virisemine tööhulga üle pole Brüsselis samuti eriti mõttekas – on niipalju kui on, kõigil on. Coreper tegeles peamiselt kahe suure MFF-ga seotud eelnõu või paketiga, mis mõlemad juba triloogide faasis – ametnike palkade ja ÜKP-ga. Esimeses on laias laastus asjad niimoodi, et rea LR meelest saavad EL institutsioonide ametnikud kõike liiga palju, eriti ajal, kui näiteks IE diplomaate “premeeritakse eduka eesistumiseaja lõppemise puhul” 8%-lise palgakärpega alates 01.7 ja kokku tõmbavad paljude riikide valitsused. NK läks triloogile äärmuslikult õela st kärpiva positsiooniga ja oli algusest peale teada, et seda ei kiida lähedaltki heaks teised institutsioonid ega suudetaks seda kaitsta ka kohtus. Nüüd on IE esitanud emotsionaalsete vaidluste järel kompromissettepaneku, mis osalt külmutab palku, täiendab palgaarvestuse meetodit, tõstab osalt pensioniiga jne, kuid loobub kõige radikaalsematest nõudmistest. Esialgse, mitte veel kõigi ametlikke positsioone väljendanud lauaringi järel (kus EE põhimõtteliselt nõus PRES pakutuga), on järeldus see, et kui DE, kes täna kaarte ei avanud, nõustub, siis on kvalifitseeritud häälteenamus käes. Selle peale tasubki loota, sest personalieeskirja, nagu iga-aastase eelarve ja veel mõne sedalaadi küsimuse üle pole mõtet konsensust taotleda, mõni sammaldunud vastupunnija jääb ikka.

ÜKP liigub, ehkki, vastavalt oma tehnilisusele ja keerukusele, liigub teosammul. Eks MFF järel või kõrval on EP konkreetsete eelnõude juhtivad liikmed ehk siinses kõnepruugis raportöörid üha enam huvitatud oma eelnõude läbiviimisest. Saab vastu võetud ka see, aga LT järgmise eesistujana peab veel kõvasti võimlema.

Ent ka täna lõpetuseks hea uudis – 2013 I lisaeelarve läks täna läbi, HR rahad lahti. Mitte küll päris juuli algusest, aga siiski. Iluveaga, aga tere tulemast!

25.06.2013

GAC Luksemburgis. Peatüki 22 (regionaalpoliitika) avamine liitumisläbirääkimistel Türgiga läks, nagu eile tunduski. Peatükk avatakse, kuid alles pärast COM iga-aastaste eduaruannete esitamist ja arutamist GAC-il. Ehk siis tegelikult tõenäoliselt alles detsembris. Ministritest küsisid paljud, kuidas türklased sellisesse edasilükkamisse suhtuvad, aga õige mitu kohalolijat oli õhtul-öösel ka Türgi välisministri Davutoglõga rääkinud ja kinnitasid, et neile sobivat. Tõsi on, et kohe pärast otsuse tegemist ütles Davutoglõ avalikult, et tore on, peatükk on avatud.

Päeva peateemaks kujunes aga laienemine, täpsemalt liitumiskõneluste alustamine Serbiaga, ja parallelism Serbia ning Kosovo vahel. Viimasega saadi üsna kiiresti jutti. Aga Serbia kohta oli üks LR äärmiselt jäik – esimene ametlik liitumiskonverents ei saa toimuda enne 2014. aasta algust ja lisaks otsusele kõnelused käivitada tuleb ka läbirääkimisraamistik ehk EL positsioonid neil kõnelustel heaks kiita ÜK poolt. Seda viimast pole varem olnud, see oleks väga halb pretsedent. Asja laiem tähendus on see, et iga järgmine laienemissamm läheb eelmisest raskemaks, lisandub uusi tingimusi jne. Lisaks on väga vähesed peaministrid ja presidendid laienemise detailidest huvitatud ja teadlikud, See tähendab, et neil aruteludel on suur võimalus hakata domineerima neil vähestel, kel asjas erimure. Oehh, igatahes, praegu veel jäid GACi järeldustesse läbirääkimisraamistiku ja ÜK kohta nurksulud, s.t. selle nädala ÜK võib veel otsustada, et ei taha ikkagi senist praktikat muuta. CFSP kõrge esindaja Ashton oli igatahes lootusrikas ja eks tema peab selle asja riigijuhtidelt ka välja rääkima.

[üks kehvapoolne asi on nende kahe teemaga veel. DE, kel oli ainsana erimure kõigis küsimustes nii Türgi kui Serbia osas, oli väga jäik ja sai kõik, mis tahtis – teised andsid lihtsalt järele. Aga meeleolu oli sant mis sant, rahulolematust sellise domineerimisega väljendati koridoridele lisaks ka laua taga, ja mitte vähe. See pole hea ei DE-le ega neile LR, kes üliolulistes majandus-rahandusküsimustes DE toetavad ega tegelikult kellelegi]

Üllatusteta läks MFF käsitlemine, kus PRES andis ülevaate senitoimunust ja kinnitas soovi veel selle nädala jooksul EP-ga kokkulepe sõlmida. Sooviti õudu ja edu. Sama kehtib ÜK järelduste kohta, kus ministrid lugesid truuisti ette oma jutupunkte – aga nagu öeldud, praegu ei ole ÜK-ka intriigi ette nähtud. Muide, EE jaoks oli järelduste uus versioon kübekese võrra liiga palju kaldunud stimuleerimismajanduse, toetamise ja tähtaegade edasilükkamise poole. Vaatame, kuhu homne viimane ÜK-eelne versioon omadega jõuab.

Lõpetuseks hea uudis – ka HU sai COM-ga oma riigipõhiste soovituste üle kokkuleppele. Seega vähemalt seda teemat ÜK-l käsitleda ei tule.

24.06.2013

Luksemburgis, kus kogu päeva lestnud FACile eelnes ja järgnes Serbia ja Kosovoga tegelnud Coreper. Ministrid arutasid, nagu meeldivaks tavaks saanud, idapartnerluse küsimusi. Novembris Viniuses toimuva tippkohtumisel potentsiaalselt saavutatav on enam-vähem selge – assotsiatsioonilepingute ühel või teisel viisil kinnitamine Ukraina, Moldova, Gruusia ja Armeeniaga (selleks tuleb küll kõigil rinnetel veel tööd teha). Rõõmustaval kombel räägiti siis palju ka Vilniuse-järgsest. Meile ja sarnaselt mõtlevatele – keda pole sugugi vähe – on selge, et edasi tuleb astuda konkreetseid samme. Eriti kuna liikmesuse perspektiivi üle LR vahel lähiajal konsensust saavutada pole võimalik, tuleb mõelda muudele aladele nagu ühtse majandusruumi loomine ja viisavabaduse protsess.

Lähis-Ida rahuprotsessi üle tunded keesid, nagu ikka. See on üks rahvusvahelise elu teemasid, mil LR avalikkuses tugev vastukaja. USA välisminister Kerry on ettevalmistamas uut rahuinitsiatiivi, mida EL igati toetab. Täna käis vaidlus selle üle, kas peaks just praegu ka EL poolt midagi ütlema, näiteks üle kinnitama hukkamõistu Iisraeli asundustepoliitika suhtes. Järeldusi vastu ei võetud, kuid CFSP kõrge esindaja Ashton  ütles uniooni sõnumid pressikonverentsil maha (NB! EUobserveri artikli pealkiri on eksitav). NATO peasekretäriga söödud ministrite lõunal ei öeldud osalenu sõnul midagi, mis poleks juba ajakirjandusest teada.

Coreperi arutelud Serbiaga liitumisläbirääkimiste ja Kosovoga EL-integratsiooni esimese sammu ehk stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste alustamise üle olid pikad, detailsed ja emotsionaalsed. Usun, et homne GAC kinnitab mõlema algamist (mis liitumiskõneluste puhul vajab ka ÜK heakskiitu). Midagi pole teha – kuigi laienemine on iga liituva riigi oma saavutustel põhinev protsess, on kõneluste formaalseks alustamiseks seekord vaja paralleelsust. Nii Kosovo mittetunnustajate jaoks kui ka Serbia toetajate jaoks, pluss nende kahe riigi edasise leppimisprotsessi kindlustamise ja arengu jaoks on vaja liikuda mõlemaga samaaegselt. Sai vist tasakaal enam-vähem paika, ehkki homsele GACilegi jätkub kindlasti veel kõvasti juttu.

21.06.2013

ECOFIN kestis oodatult terve pika päeva ja öö, varase hommikuni. Paraku põhiküsimuses, pankade kriisihalduse direktiivi üle, kokkulepet saavutamata. Esimene lauaring tehti hommikul kohe, siis võeti ära ülejäänud päevakord. Selle sisse mahtus igatsugu asju nagu LV euroalaga liitumise otsus (ehkki veel ka ÜK tervitab järgmisel nädalal ja alles juuli ECOFIN kinnitab ametlikult) ning riigipõhiste soovituste kinnitamine, kus ainsana läheb seekord sõdimisega ÜKni välja HU.

Igatahes, kell 15 öeldi, et 17 kogunetakse uuesti, tegelikult saadi paber kell 20 ja koosolek taaskäivitus  20.45. Naaklemine jätkus laua taga ja väiksemates ringides, pikemate ja lühemate pausidega kella 3-ni öösel. Aruteludes eristusid LR osalt euroalasse kuulumise või mittekuulumise järgi ja teiseks ka sõltuvalt iga riigi pangandussektori eripärast. Seega oligi eraldusjooni ja grupihuve selles asjas raske leida. EE delegatsioon hoidis pingsalt silma peal meie erihuvil, nimelt et ei sätestataks pankade konverteeritavate kohustuste miinimummäära (see tuleneb meie pankade kapitaliseerimise eripäradest. Kes sellest aru saab, andku siinsamas kommentaariga teada, jätate endast õigusega targa inimese mulje). Ei olnud ohtu, ehkki pidime paar korda pingsalt pabereid lugema ja ka jaaniks valmistuva pisut piduse Tallinnaga konsulteerima. Kuid millegipärast just hetkel, kui tundus, et põhimõtteline kokkulepe võiks siiski täna öösel sündida, tõmbas PRES stepsli välja ja ütles, et kogunetakse uuesti kolmapäeval, 26.6.

Töökorralduslikult peab ütlema, et kuskil on mingi viga, mida olen märganud ka mõne varasema ECOFINi teema puhul. Kas ei usalda rahandusministrid oma riigi suursaadikuid (mis pole ime, arvestades nende teemade detailsusastet ja keerukust), aga ka oma kõrgeid ametnikke, kes ju ka neid asju arutavad. Sest õige mitu rahandusministrit toovad nõukogu istungitel välja täiesti uusi detaile, muudavad seniseid positsioone, tujutsevad, kui tohib nii öelda. Rahandusministrid on muidugi igal pool omaette kast, kelle isemeelsusel pole piire. Aga aega ja närve kulutab selline protsess küll.

Eelmisel õhtul olid euroala riikide rahandusministrid siiski leppinud kokku 2012 juuni ÜK nõutud pankade otserekapitaliseerimise ESMist. Detailidesse minemata võib öelda, et kokkulepe sai nii keerukas, et igaüks võib sellele endale vajaliku spini peale panna. Rekapitaliseerida saab, põhimõtteliselt, aga enne peab sada imet ära tegema, riik ei saa ikkagi päriselt kohustustest lahti ja iga otsus on muidugi ühehäälne. Nii et kas see mehhanism ka tegelikult ellurakendatav on, seda usun alles siis, kui näen. Aga ehk on ka selle võimaluse, nagu ka  EKP võlakirjaostu lubaduse, suurim tähendus just teadmises, et ta  on olemas?

20.06.2013

Coreper kujunes pea tervepäevaseks. Hommikul tutvustas PRES personalimääruse üle peetud triloogide tulemusi, LR paluti enne 26.6 avaldada oma arvamus pakutud kompromissi kohta. Iseenesest on mitmed asjad läinud mõistlikumaks, EL ametnike pensioniiga tõusnud, palgamuutuste rehkendamisel arvestatakse rohkemaid riike kui seni, puhkuselesõitmise päevade hulka on vähendatud, seos vastutuse ja teenistusastme vahel on selgem jne. Samas pole kaotatud nn igatsustasu, palgaarvestamise meetod jääks 10 aastaks püsima. Mulle tundub esmapilgul söödavana, aga eks LR hulgas on rida neid, kes tahaks ametnike töötingimusi oluliselt kokku tõmmata, eks näis.

Türgiga ei paista hästi minevat. Üle 3 aasta on jälle võimalus avada üks läbirääkimiste peatükk, regionaalpoliitika. Aga viimase nädala-paari sündmused on andnud soovijatele (ja seekord mitte CY ega FR, kes blokeerivad teisi peatükke) ettekäände protsessi pidurdada, küsida, kas tingimused on ikka täidetud. Meeleavaldajate laialiajamise karmus kui regionaalpoliitika peatüki avamise mõõdupuu? Muidugi ei tohi ka türklased endale kõike lubada, aga praegu jutt ju vaid avamisest. EL tegelikult ei oska õieti käituda nii suure, tugeva ja enesekindla (ning mis salata, ikkagi kultuuriliselt pisut kauge) kandidaatriigiga. Siis poleks pidanud liitumislubadusi andma, on lihtne öelda. Igatahes, kui esmaspäevaks vastalised oma seisukohtade muutusest ei teata, jääb liitumiskonverents ja peatüki avamine ära. Mis omakorda tekitaks türklastes uut vastumeelsust ja arusaamatust EL suhtes.

Lõunal kohal koguni mõlemad EEAS juhtfiguurid, peasekretär Vimont ja kantsler O’Sullivan, teemaks EEAS ülevaatus. Kogu kohatisest kriitikast hoolimata peab tunnistama, et 3,5 aastaga on tehtud hiigeltöö, pannes 3 asutuses osadest kokku üks ja tempides seda veel LR pärit diplomaatidega. Töökultuurid, eri institutsioonide ja LR soovid, ebarealistlikud ootused ühelt poolt ja mitme LR tegelik tahtmatus tugevamat CFSP arendada… Seda kõike tuleb silmas pidada, osaledes käimasolevas ülevaatedebatis. On selge, et nii otstarbekuse kui ka euroopaliku kultuuri pärast ei hakka keegi LRdest ülevaateprotsessi kasutama Cathy Ashtoni või EEAS lauskriitikaks. Pigem tuleb vaadata, kuidas mõnd kitsaskohta delikaatselt laiendada saaks. Mina puudutasin täna kõrge esindaja asetäitjate küsimust (pole selliseid kohti vaja, las LR välisministrid asendavad, suurendab ka LR omalust) ja EEAS-i konsulaarfunktsiooni, laenates häbitult ideid Kristi Raigi mõttepaberist (vt Gondori kroonika 03.05.2013). Tasub mõelda, kas mitte soovitada järgmisel EEASi konkursil kandideerida ka mõnel EE konsulaarkogemusega diplomaadil. Sest O’Sullivanil on õigus, kui ta ütleb, et senistel COM diplomaatidel pole konsulitöö oskusi ja LR ka ei saada neile selliseid – kust siis oskusteabe alged?

Pärastlõunal selgitas PRES eelmisel ööl MFF-triloogidel saavutatut. Vastukäivaid uudiseid, avaldusi ja säutse selle kohta on juba sadanud nagu rahet, sealhulgas ka EE meedias. See, mis toimus, on, et valmisid tekstid, millega COM oli nõus ja mille PRES andis EP-le heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks, aega teatada on parlamendil järgmise teisipäevani, mil IE paneks tekstid GAC-ile heakskiitmiseks. Paneks, kui saaks kinnituse, et EP juuli plenaaristungil needsamad muutmata kujul hääletusele paneb. Segadust on tekitanud see, et ilmselt polnud EP delegatsiooni sees üksmeelt, kas saab nende tekstidega üldse tagasi kolleegide ette minna või ei. Eriti kurjad tunduvad praegu olevat EP sotsid. Loodetavasti aga saavad ka nemad aru, et aega on juba läinud küll, aeg on kokkulepe sõlmida. Ehkki ma ise oleksin arvanud, et EP president Schulz oleks hea meelega veel korra, järgmise nädala ÜK-l peaministritele sellel teemal sisse sõita ja alles siis diili ära teha. Teisipäevaks oleme targemad.

19.06.2013

TervepäevaCoreper algas hommikusöögiga, teemaks suhted EPga. Tundub, et NK kui institutsioon võtab esimest korda tõsiselt EP valimisteaastat. See on üks kummaline suhe. LR tundub, et nemad esindavad ülimaid otsustajaid, demokraatlikke valitsusi.  MEPid tunnevad sama – nad ju rahva valitud. Lisaks, olukorras, kus EPl pole seadusandliku algatuse õigust ja kõik eelnõud jõuavad nendeni pärast esitamist COM ja heakskiitmist LR poolt, peabki parlament olema kogu aeg nagu kaitseseisundis. Aga Lissaboni lepingu järgi on EP jälle võimu juurde saanud, kasutab seda jõuliselt ja tahab veelgi laiendada, näiteks COM presidendi nimetamisel. Avamata liigselt meie institutsiooni ehk NK kaarte, võib öelda, et hakkasime valmistuma valimisteaastaks, lisa tuleb.

Coreperis kõigepealt pankade kriisihalduse direktiiv, kus arutelu oli palju loium kui kahel varasemal korral. Väga ilmselt on rahandusministrid pealinnades juba teemaga tutvunud ja tõeline lahing peetakse 21.6 ECOFINil. Euroopa semester sai pea lõpliku pitsati, ministrite tasandil tõstavad probleeme veel vast vaid HU ja FR. Ka EE pidi pisut võimlema, samaaegselt toimuvail Coreper-I ja -II koosolekutel, pidime põhjenduspunktis muutma sõnastust nii, et  meie kohalikel omavalitsustel ei oleks selle järgi tervishoiuteenuse korraldamise kohustust. Ega ole küll ja muutuse saime, aga tegelikult oleks tore vahelduseks ka arutada, milliseid teenuseid meie omavalitsused saavad osutada; ja kui ei saa, siis miks.

ÜK järeldused, nagu kogu ÜK hetkevaates, eriliste üllatusteta. Kes rõhub rohkem implementeerimisele, kes majanduskasvu toetamisele, aga uusi suuri asju tulemas pole. Võimalikud konkreetsed tulemused saavad tulla ainult panganduse alalt ja sedagi  juhul kui rahandusministrid ülehomme kõvasti pingutavad. Väga rõõmus on LV euroalasse tervitamine. Loodame ka alustada liitumisläbirääkimisi Serbiaga.

ÜKP paketi arutamisel tegime ettepaneku kalandusfondi kasutamisreeglite muutmiseks, kuid toetust vaid veel paarilt LR, nii et ei saanud oma tahtmist. Probleem polnud küll ka nii suur.

Lõpetuseks – terve päev kestsid triloogid EPga MFF üle. Kokkulepe võib lähedal olla.

17.06.2013

Poolepäevane Coreper tegeles peamiselt 21.6 ECOFINi ettevalmistamisega. Töövõidud päriselt ei puudu, finantsinstrumentide turgude direktiiv ja määrus, tuntud kui MIFID/MIFIR, on kokku lepitud, samuti mõned maksuasjad. Pikem, võib-olla läbi terve öö kestev tõotab tulla pankade kriisihalduse punkt, kus täna liiga palju edasi ei liigutud. EE erimure kohta saime PRESlt rahuldavad selgitused ja ei torgi enam, kui meid huvitava punkti mõte enam ei muutu.

Peaaegu lauaring MFF üle, kus mina sõna ei võtnud. Pole mõtet raisata enda ja teiste aega, kui sul pole muud öelda, et PRES on tubli tööd teinud, pingutagu nüüd veel natuke ja meie saame toetada. Pingetõus saalis siiski tuntav, ei saa välistada (ehkki uskuda ka veel ei julge), et homne triloog EPga võib viimaseks jääda. Veel väike diplomaatilise kõrgpilotaaži trikk iirlastelt ja ehk saabki valmis. Kui mitte enne järgmise nädala ÜKd (sest ehk tahab parlament veel korra kõigile riigi- ja valitsusjuhtidele oma tähtsust nina alla hõõruda), siis juulis vast ikka. Eks ülehomme kuuleme.

Õhtul kohtusin rühma EE vabakondlastega, kelle COM Tallinna esindus on Brüsselisse käima korraldanud. Oli huvitav (loodetavasti ka neil), mul igatahes seetõttu, et huvid ja küsimused pisut erinevad tavapärastest, peamiselt riiki ja ametiasutusi puudutavatest. Aga huvi ja mure Euroopa pärast siiras ning teadmised nii oma alal kui ka EL asjadest üldse kiiduväärselt laiad.

Põhja-Iirimaal alustati EL ja USA vahelise vabakaubandusleppe läbirääkimisi. Reedesest pikast päevast kasu ka. President Obama esimesed kommentaarid igatahes julgustavad a la vaatame suuremat pilti ja mitte kardetud a la nüüd me vastame teie audiovisuaalile sama mõõduga. Eks edaspidi paista, mõlemad pooled väljendavad soovi läbirääkimistega kiiresti teha. Ameeriklased räägivad ühe hooga valmistegemisest, EL poole peal on praktikas kindlasti tähtajaks november 2014, mil lõppeb praeguse kaubandusvoliniku De Guchti mandaat.

14.06.2013

Terve päev kaubandusFAC Luksemburgis, asendasin ministrit. Sisuliselt ainsaks teemaks EL-USA vabakaubanduslepe ehk TTIP, transatlantiline kaubandus- ja investeerimispartnerlus (ameeriklased on vist eurooplastest veel kõvemad sedalaadi nimetusi ja akronüüme leiutama). Rituaalne tants enne tänast oli üliemotsionaalne ja keskendus ühele asjale – et läbirääkimiste mandaadis ei sisalduks audiovisuaalteenused. See oli eelkõige tähtis FRle, keda mõned üksikud LR halvasti arusaadavatel põhjustel toetasid. Vastasleer, suur enamus, kuhu kuulus ka EE, kontreeris, et kui meie võtame laualt ühe teema maha, siis vastavad ameeriklased samaga ja see võib meile kaunis valus olla (nagu praegu Hiinaga, kus EL-poolsele päikesepaneelide imporditollide kehtestamisele vastati koheselt uurimisprotsessiga EL veinide võimaliku dumpingu kohta).

Täna olid positsioonid algusest peale selged, FR ütles, et kokkulepet nii, et mandaadis audiovisuaalsektor sees, ei tule, saate aru, ei tule (tegelikult lugesime seda nende ministrilt juba hommikusest Financial Timesist). Nii läkski päev (vaheaegadega 12-13, ja 16-22.30) selle peale, et leida sõnastus, mis ütleks, et audiovisuaalsektor on väljas, aga COM, kes EL nimel neid lepinguid läbi räägib, võib vajadusel tulla uuesti LR ette, et mandaati täiendada (mis iseenesest on selge ka eraldi kirja panemata). Ka see läks väga vaevaliselt, FR tegi kõik endast oleneva, et seegi lõik oleks nii piirav kui võimalik. Kell 23 õhtul lõpuks kokkulepe sündis.

Mõlemad vaidluse osapooled saavad tänast kommenteerides asjale panna peale oma spini. FR ütleb kindlasti, et meie võit, mingit audiovisuaali ei ole ega tule. COM ja pikk rida LR saavad soovi korral öelda, et vaatame nüüd, kuidas ameeriklased reageerivad – kui viskavad mingi EL-le eriti valusa teema välja, eks siis tuleme oma mandaadi juude tagasi (mõni võib isegi loota, et USA pool väga jõuliselt vastab). Kahju on ikkagi, kaalul on potentsiaalselt ikkagi tohutu tähtsusega lepe, mis hõlmab maailmakaubandusest 1/3 ja millel on seetõttu potentsiaali kujundada globaalseid kaubandusstandardeid aastakümneteks.

13.06.2013

TervepäevaCoreper. Ennelõunal eelseisva ÜK suuniste arutelu, üllatusteta. Ükskõik kuidas ka ei tahaks,  tippkohtumine saab rohkem hinnata seda, kuidas tehtud otsused ja uued raamistikud on tööle hakanud kui algatada mingeid uusi innustavaid asju. Loodame, et LR jätkub tarkust vahepeal mitte päriselt ära lahjendada COM tehtud riigipõhiseid soovitusi. Ehkki kiusatus on suur, kes ikka tahab endale kellelgi teisel lasta ettekirjutusi teha ja eks LR on targemad ka kui eelmisel aastal, oskavad selgi kokku panna ja COM maha hääletada. Loodetavasti, ehkki garantiisid pole, saab ÜK tõdeda, et 21.06 ECOFIN on teinud otsused pankade kriisihalduse ja ESM-ist rekapitaliseerimise kohta ning 25.06 GAC laienemise kohta. Need ongi tõenäoliselt konkreetsemad asjad. Aasta tagasi vastu võetud nn kasvupakti rakendamise kohta vaevalt midagi liiga rõõmustavat on, või täpsemalt öeldes, vaevalt rahuldab kokkuvõte neid, kel kohe vaja Euroopast lisaraha või -abi.

Pärastlõunal kohtus Coreperiga COM president Barroso. Oma kaasakiskuval viisil näitas tema tulevast ÜK palju olulisema verstapostina kui ennelõunal saadikute vahel oli paistnud. Kui me ei suuda näidata, et suudame tehtud otsuseid ellu viia, siis kaotame usalduse Euroopa vastu nii turgude kui ka kodanike seas. Ja MFF kokkulepe EP-ga tuleb kiiresti sõlmida, parlament saavat Barroso meelest aru, et ülevaateklauslit nad enamushääletuse alla ei saa, nüüd neile jäänud veel vaid lootused paindlikkuse osas midagi saavutada. Ja pisut respekti ka, lisas Barroso. PRES seletas targalt ja kannatlikult, et kokkulepe järgmisel nädalal pole teps mitte võimatu.