31.05.2013

Päeva põhiuudis on muidugi DE-FR eilne tippkohtumine ja Merkeli-Hollande ühisettepanekud. Ehkki päriselt ei saa tähelepanuta jätta ka taustahelisid, nimelt kritiseerisid mitmed Merkeli partei juhtliikmed eile FR tegemata majandusreformide eest. Ühine paber lubati esitada mais ja kuu eelviimasel päeval olemas ta ongi. Ühe lausega kokku võttes on tegu siiski paraku peamiselt kahe riigi seisukohtade ühendiga, mitte destilleeritud ühisosaga. Sõnale “konkurentsivõimeline” on lisatud “sotsiaalne” ja nii ta läheb. Teretulnud konkreetsust on siiski näiteks pangandusliitu puudutavas osas, kus DE tundub olevat loobunud lepingumuudatuse nõudest edasiminekul SRM-ga. Hea. Paljuräägitud noorte tööpuuduse osas pole uusi asju, vaid MFF-is ettenähtud 6 miljardit soovitakse kasutada kohe uue eelarveperioodi alguses. Viibutatakse õigusega näppu EP suunas, kui kutsutakse MFF kiiresti heaks kiitma. Edasi minnakse DE poolt mõnd aega soovitud reformilepingute ideega, seekord küll “lepingutega LR ja Euroopa tasandi” vahel, mida see ka tähendama peaks. Sotsiaalmõõtme lõigus oleks isegi rohkem sotsiaalsust eeldanud, aga uued ideed on vaid LR tööturuametite koostöö ja töötajate õiguste piiri üle kaasa võtmise arutamise kohta (viimane ei pruugi ka vaesemate LR kodanikele kahjuks tulla, ehkki tavaliselt kardame sedalaadi harmoneerimist instinktiivselt). Institutsionaalsete muutuste kohta ütleb paber realistlikult, et enne 2014 ei toimu suuri uuendusi, kuid välgutatakse kogupäevatööd tegeva eurogrupi esimehe ideed ja peetakse vajalikuks enamaid euroala riikide tippkohtumisi, ka temaatilisi. Paberis torkab silma üliväike tähelepanu siseturule, EL majandusest üle 2/3 moodustav teenuste sektor puudub täielikult, rääkimata digitaalsest ühisturust.

Kahe riigi liidrid ütlesid jaanuaris, et kui see paber tuleb, saavad kõik teised LR neid ettepanekuid arutada, kuni juuni ÜK-ni. Esimene võimalus selleks on 05.06, kui Brüsselis kogunevad kõigi LR šerpad. Ma ei julge siiski liiga elavat debatti ennustada, liiga vähe on nendes ettepanekutes konkreetsust ja samas, EMU tuleviku protsessi peab juhtima ÜK eesistuja Herman Van Rompuy, tema teeb ka ametlikud põhjad aruteludele. DE-FR paber kisub selgelt valitsustevahelisse suunda, nagu see kahe suure LR puhul ka miskitpidi loogiline on. EE-l ja teistel väiksematel ent EL lõimumist toetavatel LR tasuks võtta ettepanekutest tõsisemad ja proovida neid mudida õiges suunas – näiteks eurogrupi esimees võiks minu meelest oma rahandusministritööst vabastatud olla, küll aga võiks ta samal ajal täita ka COM rahandusvoliniku ülesandeid. Ja muidugi peab tugevdama siseturu osa, rõhutama juba tehtud otsuste elluviimise tähtsust ning edasi suruma pangandusliiduga, kus paber ju teatavat positiivset dünaamikat näitab.

30.05.2013

Poolepäevane Coreper, kaks põnevamat teemat EL-Vene viisalihtsusleping ja Euroopa semester. Esimese osas on pärast märtsi alguse “läbimurret”, kui lagunes blokeeriv vähemus ja läbirääkimiste mandaadiga liideti teenistuspasside omanikud, toimunud teatavaid arenguid. Esiteks on venelased olnud nõus peaaegu kõigi EL esitatatud lisatingimustega (viisavabadus laieneks vaid biomeetriliste passide omanikele, teatavad kategooriad passiomanikke ikkagi välja, iga piiriületus peab olema teenistuslähetus, mis tõestatud noodiga jne) – järelikult on väga vaja. Teiseks on teravalt tõusnud reisijainfo vahetuse ehk PNR teema. Venemaa on ette valmistamas neile ja üle Venemaa lendavate reisijate andmete kogumist, kavatseb neid nõudma hakata, vastav seadus peaks jõustuma 01.07. Kuid kuna see teema on inimeste eraelu mõttes ülitundlik – kes ja milliseid andmeid minu kohta teada saab? – siis ei ole EL lennufirmadel praegu mingit õigust neid andmeid esitada. EL poolelt on üritatud kaht teemat siduda, viisavabadus teenistuspasside omanikele vaid siis, kui Venemaa kehtestab moratooriumi oma PNR nõude rakendamisele. Sarnase kultuuri ja mõttemaailmaga riikide nagu USA või Austraaliaga kestis EL-il kahepoolsete PNR-lepete läbirääkimised pikki aastaid, küllap nii ka venelastega ja seni peab kord selge olema. Ühesõnaga, 03.-04.06 Jekaterinburgis toimuval EL-Vene tippkohtumisel ootame oma juhtidelt jõulisi sõnumeid viisalihtsustuse ja PNR teemade tähtsuse kohta ja mitte veel viisaleppe parafeerimist.

Euroopa semester jõudis eile järgmisesse faasi, kui COM avalikustas riigipõhised soovitused kõigile LR-dele. Täna olid kolleegid oma esimesi reaktsioone väljendades üllatavaltki positiivsed. Kiideti senisest paremat, kaasavamat koostööd COM-ga, analüüsi tüsedust, soovituste laiemat variatsiooni (samas probleeme senisest tugevamalt nimetades). COM rõhutas ka, et kasinus versus kasv-diskursuses muutust pole. Ka kui mõnele LR on antud rohkem aega oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks, on nendele riikidele tehtud muud soovitused täpsemad ja nende elluviimise tähtajad karmimad. Seda retoorikat on ka meil mõistlik järgida, sellest kriisist pole end lihtsalt võimalik “välja laenata”.

Järgneb soovituste arutelu NK töögruppides, ministrite vahel mitmes nõukogus ja heakskiitmine juuni lõpu ÜK-l. Oluline on, et esiteks LR-del oleks kõigil arutelufoorumitel samad seisukohad (kuna tegu on mitme ministeeriumi teemadega, siis pole see nõue nii üllatav, ka EE puhul). Teiseks et LR ei hakkaks moodustama omavahel koalitsioone a la sina toetad minu automaksusoovituse lahjendamist, mina sinu pensioniea tõstmise oma põhjalaskmist. Eelmisel aastal seda veel ei taibatud teha ja seetõttu läksid kõik soovitused läbi, aga inimene on leidlik ja õppimisvõimeline. Kolmandaks, et igal sammul peetaks meeles, et EL majandusvalitsuse, mille osa semester on, jõuline ellurakendamine mõjutab otseselt EL mainet. Nagunii on mõned rahvusvahelised lehed juba parastamist täis – kuna FR sai eelarvepuudujäägi vähendamiseks lisaaega, siis on COM arg ja majandusvalitsus läbi kukkunud. Eksite.

29.05.2013

Coreper-i hommikusöök, misjärel kuni 17-ni kestnud Coreper. Palju pudinaid nagu 06.-07.06 JHA ettevalmistus – tuleb pika päevakorraga nõukogu. Andmekaitse määrusega liiguti isegi edasi ja isegi EE ei pidanud olema padukriitiline. Pisut oli kraaklemist Euroopa põhiõiguste harta järgimise järelduste üle, kus HU on ülisensitiivne. Veidi muutsimegi teksti, suunaga et COM peab ikka olema täiesti objektiivne ja kohtlema kõiki LR võrdselt.

Päeva peateema oli 2013. aasta I lisaeelarve ehk HR liitumisega seotud eelarvetäiendus. Ma ei teadnud ka, et juba liitumispäeval ehk 01.07 peavad mingid rahasummad reaalselt uue LR poole liikuma, aga peavad, näe. Kõik on nõus, et käesoleval aastal tuleb HR-le eraldada 374 miljonit eurot, see on EL rahvusvahelise õiguse järgne, liitumislepingus sätestatud kohustus, aga kust ja kuidas see võtta, pole üheselt selge. Seekord ei aita ka tavaline kvalifitseeritud häälteenamus, millega eelarveküsimusi enamasti lahendatakse (sest rühm vintskeid netomaksjaid jääb tavaliselt kõigele vastu), kuna kui läheb MFF lagede muutmiseks, siis on vaja ühehäälset otsust. Tänasel arutelul toetas lõviosa LR PRES kompromissettepanekut. Nn vastalistest olid kõik valmis liikuma, kuid igaüks pakkus enam-vähem välja ka oma erilise lahendusvariandi. PRES lubas kõigiga töötada, aga nentis ohates, et EP juures enam palju liikumisruumi pole. Asjaga on igatahes kiire. Kui juuni lõpuks pole otsust, siis on EL rikkunud lepingut ja veel enam, kannatab tugevasti ühenduse maine. Õnneks suudab “kohmakas, amorfne, krigisev, riiakas” jne, jne, EL sellised otsused tavaliselt 5 minutit enne 12 siiski ära teha. Närvirakke kulub selle juures aga hulganisti.

Lõunat sõime Põhja- ja Baltimaade kolleegidega, ka Islandi ja Norra omaga. See on ilus ja sõbralik traditsioon, toimub keskmiselt kahe kuu tagant. Peamised uudised Islandi liitumisprotsessist, kus väga suurt edasiminekulootust vist enam pole. Uus valitsus koosneb kahest eurovastasest erakonnast, kes kasutavad kõiki võimalusi, et protsessist lahti öelda. Näiteks lubab koalitsioonileping põhjaliku raporti koostamist senisest läbirääkimiste käigust, kõlab ilusti… kui ei teaks, et Islandi välisministeerium juba koostas aprilli alguses samal teemal põhjaliku raporti. Järelikult ei sobi, järelikult on vaja “õiget”. Kahju, kui nii peakski minema, EL-i on vaja iga Euroopa riiki, ja miks siis mitte ka mõnd põhja poolt ja jõukamat, vahelduseks?

28.05.2013

Asendasin arengukoostöö FAC-il ministrit. Kaks lauaringi, esimene neist aasta tagasi heaks kiidetud EL uue arengukoostööstrateegia “Agenda for Change” rakendamise kohta. Strateegia arvestab muutunud oludega maailmas, suunab abi eeskätt kõige vaesematele riikidele ja EL naabruspiirkondadele. Viimase alt meie peamine huvi muidugi Idapartneritel. Ega nii suures süsteemis nagu EL aastaga suurt ei muutu, ja tõeline rakendamine tuleb nagunii uue MFF ajal. Seega rääkisingi vajadusest koostööks kolmnurgas COM-EEAS-EL delegatsioonid (saatkonnad) ning avatud ja läbipaistvast ühisprogrameerimisest sihtriikides, kus osalevad EL delegatsioonid ja seal tegutsevad LR. Rõõmustav on LT kava arutada Idapartneritega tehtavat koostööd eraldi sügisesel arenguministrite nõukogul. Teise pikema päevakorrapunkti sisuks oli ÜRO aastatuhande arengueesmärkide järgse raamistiku (alates 2015) arutelu. EE tegutseb siin väikeste võimaluste piires mitmel rindel – välisministeeriumi asekantsler Saar on valitud ÜRO kestliku arengu rahastamise valitsustevahelise komitee liikmeks.

Lõunakülaliseks oli ÜRO asepeasekretär Jan Eliasson. Peamiselt käis jutt samal, post-2015 teemal, kuna just Eliassoni juhitav töögrupp peab sügiseseks ÜRO peaassambleeks tegema peasekretär Ban Ki-Moonile raporti seniste aastatuhande-eesmärkide täitmisest ja pakkuma ka uusi, vähemalt töösuundi. Üha olulisem on mitte ainult vaesuse vähendamine iseenesest (kuigi see peaks põhimõtteliselt olema iga abi, ka riigisisese sotsiaalabi eesmärgiks), vaid selle saavutamine hea valitsemistava ja õigusriigi edendamise kaudu (sobib ka meile), kuna ilma tugevate institutsioonideta on ühiskondadel kehvad šansid kestlikuks arenguks. Lisaks räägiti Afganistanist ja Birmast. ÜRO ja EL koostöö neis riikides ja teisteski arengukoostöö sihtriikides on võtmetähtsusega. EL on ju ka kriisiajal maailma suurim arenguabi andja – 2012. aastal 55,2 miljardit eurot.

27.05.2013

FAC kestis koos kahe töise söögipausiga täpselt 12 tundi. Ainsaks tõsiseks teemaks oli relvamüügiembargo Süüriale. Juba mõnd aega oli teada, et UK ja FR tahavad Süüria mässulistele sõjariistu müüa, suur grupp LR nagu AT, SK, Põhjamaad, ka  EE jt ei pea seda sugugi heaks plaaniks, peamiselt selle pärast, et meil ei saa olla kindlust, kelle kätte need relvad satuvad. Süüria valitsuse vastu võitlevad ka Al-Qaeda ja teised terroristlikud organisatsioonid. Kuna sanktsioone tuleb heaks kiita ühehäälselt ja kompromissiotsingud luhtusid, siis läkski nii, et 1. juunist relvamüügikeeld Süüriale enam ei kehti (muud, peamiselt majanduslikud piirangud küll). Võeti vastu vaid NK deklaratsioon, mis kinnitab, et kui relvi müüakse, siis ainult tsiviilelanike kaitsmise jaoks ning et müüjariigid nõuavad sellekohaseid garantiisid ja täpset infot. Samuti lubasid LR selles deklaratsioonis, et nad “praeguses faasis” ei asu siiski relvi tarnima. See viimane tähendab, et müügi vabaksandmist käsitletakse hoiatusena Süüria presidendile al-Assadile, et see  nõustuks astuma läbirääkimistesse vastavalt USA-Venemaa hiljutisele ettepanekule.

EL poolt tähendab see praktikas siiski, et rahuldavale ühispositsioonile ei jõutud. Relvamüügiotsused lähevad üksikute LR kätte ja pole EL poolt mõjutatavad. Ka katse saavutada lubadus, et otsus vaadatakse 2 kuu jooksul üle, ei õnnestunud. Üks keelu tühistamist nõudnud LR ütles küll korduvalt, et tal “pole plaane” kohe relvi tarnima hakata, kuid ajamäärusi ei öeldud. Muidugi tuleb FAC enne suurt suve Süüria juurde tagasi, ja loodetavasti mõjub ka relvamüügiähvardus al-Assadile EL poolt soovitud moel, aga see lootus on nii õrn, et võib läheneda enesepetmisele. Pisut imelik oli täna ka vaadata, kuidas mõni hommikul häälekas LR õhtu edenedes üpris tasaseks jäi. Vaid harv põhjapoolne riik oli lõpuni kindel, et relvade saatmisel nii keerulisse kriisipiirkonda kaaluvad riskid seni veel võimalused üles.

23.05.2013

Peaminister Ansipi hommikusöök COM presidendi Barrosoga. Meil oli kaks teemat. Kõigepealt regionaalse vedelgaasiterminali asukoht – Eestisse või Soome? Kahe riigi majandusministrid pöördusid üleeile kirjaga COM energeetikavoliniku Oettingeri poole, paludes komisjoni vahendust. Pole midagi imelikku ega halba selles, et kaks iseseisvat riiki sedalaadi erapooletut nõu küsivad. Barroso oli vahemeherolliga nõus, seda eeldusel (mis on kõigi rahvusvaheliste kohtuasjade, arbitraažide jne eeltingimuseks), et mõlemad riigid austavad COM kaalutud otsust. Saime seda lubada. Otsus tueb langetada kiiresti, et jõuaks kasutada MFF-ist piiriülestele taristuprojektidele väljavõideldud raha.

Kütusekvaliteedi direktiivi rakendusakti üle oli vestlus pikem. Juba aastast 2011 käiva protsessi jooksul oleme seni põrganud COM kliimamuutustega tegelevate inimeste soovile käsitleda seda teemat vaid transpordivaldkonna CO2 emissioonide vähendamise vinklist. Õige, ja EE toetab ning täidab ka ühiselt seatud kliimaeesmärke. Kuid lajatada kõigile kohalikele mootorikütustele, nagu meie põlevkivikütus, karmid piirangud, pole õige. Meie praegune põlevkivikasutus ehk elektrijaamades selle ahjuajamine on keskkonnale tublisti koormavam kui kütusetootmine samast toorainest. Lisaks teadus- ja uurimistegevuse aspekt, töökohad, regionaalne mõõde EE sees, ka kaubandusküsimused USA-ga ja Kanadaga jne. Peaminister esitas kõik need argumendid ja Barroso vastas, et tegu seni veel väga tehnilise teemaga, kuid et COM tunnistab, et sel on ka muud mõõtmed. COM tuleb 2013. aasta teisel poolel välja rakendusakti mõjuhinnanguga ning selle koostamisel lubati kõrgeimal poliitilisel tasandil kuulata ka meie muid muresid. See tähendab, et loodetavasti oleme saanud lahti selle kännu tagant, et meie argumentidele vastatakse ainult kitsalt transpordivaldkonna CO2 keeles. Edaspidi esitame oma seisukohad ja informatsiooni alati ka Barroso kabinetile ja COM asepeasekretärile.

Veel küsis president EE majandusliku olukorra ja Venemaaga piirilepingu sõlmimise protsessi hetkeseisu  kohta.

22.05.2013

ÜK läkski graafiku järgi, algas ja lõppes ettenähtud ajal. Järelikult polnud suurt intriigi ja teiseks oli eesistuja Van Rompuy meeskond teinud head tööd ning võtnud pardale enamuse LR poolt esitatud muredest. Nii ka EE parandusettepanekutega kohalike energiaallikate positiivsete mõjude kohta, mis läks järeldustesse pea sõna-sõnalt, huvilised vaadaku 6. punkti sissejuhatusest kohalike allikate kasutamise eesmärke. See loob hea aluse ka peaminister Ansipi homseks kohtumiseks COM presidendi Barrosoga. Muidu aga … nagu sellest uudisest näha, rääkis iga tippkohtumiselt lahkuv peaminister energia kohta seda, mida tema tähtsaks pidas. Pealkirja kohta on tore see, et Van Rompuy kabinetiülem näiteks ütles eelmisel nädalal Coreper-is, et USA moodi kildagaasi revolutsiooni Euroopas ei tule, vaat ei tule. Igatahes, varasemat vastandumist nn kliimaparandajad versus nn majandusmehed, ei tekkinud, siiski tuleb 2014. aasta märtsi ÜK-l arutelu EL järgmiste kliimaeesmärkide üle (viidatud artiklis kuulutab end tänaseks võitjaks ka kliimavolinik Hedegaard).

Maksunduses oodatult, lepiti kokku, et hoiuste maksustamise direktiiv peab selle aasta lõpuks vastu võetud olema. AT ja eriti LU tahavad suuremat sidumist kolmandate riikidega samal teemal peetavate läbirääkimistega (et nemad ei peaks andma välja rohkem infot kui näiteks Šveits), aga küllap nad lõpuks ikkagi  rivvi saadakse.

21.05.2013

Asendasin ministrit GAC-il. Teemadeks MFF ja homne ÜK. Esimesest levib õrna kõrbelõhna. NK nõustus EP nõudmisega esitada 2013. aasta II lisaeelarve mahus 7,3 miljardit heas usus, et siis on parlament tõepoolest valmis tegelikke läbirääkimisi MFF üle alustama. Nõustumise põhjuseks oli vaid ja ainult MFF teema tähtsus, muidu ei loeta Brüsselis selliseid eri asjade omavahelisi sidumisi, vähemalt selle kõva häälega välja kuulutamist, heaks tooniks ja LR, eriti suuremad, ei lase endaga niimoodi mängida. Kui nüüd tõesti on, nagu tundub, et EP ei kavatse oma osa täita ja esitab täienadavaid nõudmisi, siis on NK poolel pettumus suur ja emotsioonid kõrgel. Kurb on nii nendel, nagu EE, kes on aktiivselt õhutanud selle sidumisega leppima, sest meil on ju MFF vaja, eks, kui nendel, kes olid valmis vastu tahtmist pisut vastu tulema. Täna kõlas juba mitu häält, mis ütlesid, et nende paindlikkus ja hea tahe mitmes EP-d MFF alt huvitavas asjas on tublisti kahanenud. Ma tahaks väga loota (aga enam iseenesestmõistetavalt ei eelda), et parlamendi poolel saadakse aru, et eriti suurte, võimsate ja iseteadlike riikide valitsused ei lase endaga mängida. Eks homme ÜK-l parlamendipresident Schulz vast ütleb, kas ja mida EP üritab. Kui selline venitamine kestab, siis peaksid oma juhtidele hakkaksid avaldama survet MEP-id ja miks ei võiks häält tõsta ka LR parlamendid, kes ju oma valijate soove, nagu näiteks kindlustunne EL rahastamise asjas, kõige paremini teavad.

Homse ÜK järeldustesse polnud seni veel omamaiste energiaallikate meid huvitavat lauset tekkinud, aga vast see tänaõhtuses ehk viimases versioonis tuleb. Majanduskriisi ajal eriti on ebatark sulgeda silmi uute allikate, näiteks põlevkivist toodetava mootorikütuse majanduslike, tööhõive, varustuskindluse jm mõõtmete ees ja näha kogu teemat ainult kliima- või keskkonnaaspektist. Ehkki viimased on muidugi ka väga olulised. Muidu järelduste arutelul suhteliselt sõbralik õhkkond. Vast saadakse kokkulepe ka maksuküsimustes.

16.-17.05.2013

Coreper-i reis eesistujariiki. IE oli otsustanud kohaldada programmiriigile kohast kasinust. Tavalise 3-4 päevase ja laud-lookas vastuvõtu aaemel olime 2 päeva ja priiskamist ei miskit. See aga ei tähendanud käigu sisu lahjust. Kõigepealt käisime kuulsas Trinity kolledžis, mis asutatud 1592 ja olnud Alma Materiks hulgale kuulsustele Jonathan Swiftist Samuel Beckettini ja Oscar Wildest, noh, meie IE kolleegi Rory Montgomeryni. Vaatasime nende imeilusat raamatukogu, kus väljas ka üks Orteliuse Theatrum Orbis Terrarum ehk esimene moodne atlas, aastast 1580. Ja Book of Kells, 8.-9. sajandi kaunite ornamentidega imeline evangeelium!

Kohtuisme ka IE peaministri Enda Kennyga. Lühidas hoogsas sõnavõtus palus ta saadikutel oma riigi MEP-idele edasi anda palve, et lõpetataks mõne ambitsioonika EP juhtpersooni võimumängud ja hakataks tõsiselt tööle MFF kallal. Parlamendi eeltingimused on täidetud (2013. aasta II lisaeelarve), aga parlament on hakanud uusi asju leiutama. See pole ka minu hinnangul NK poole peal enam vastuvõetav, isegi kisavad mitmed LR igal võimalusel, et ärme laseme EP-l meiega mängida! Teiseks ütles Kenny, et 2012. aasta juuni ÜK oli ülimalt oluline ka EL juhtide prestiiži pärast ning selle otsused (pangandusliit!) tuleb ellu viia, lihtsalt tuleb. Kenny lubas selle teema oma kolleegidega jõuliselt üles võtta. Muidu aga tahab IE, kes 2008 oli Euroopa probleem, nüüd olla Euroopa lootus. Kõlas selles esituses päris usutavalt.

Tänase päeva absoluutne tipp oli osalt ka EL rahaga tehtavate Põhja-Iirimaa lepitamisprojektide tutvustus. Harva olen olnud nii muljetavaldaval keskustelul, kus üks osalejatest näiteks tutvustab end: Ma olen endine terrorist. Räägib, kui kaua ta Iiri Vabariikliku Armee heaks töötas ja kuidas ta nüüd otsib ja aitab lepitust leida. Mõnes mõttes on kodusõjajärgne olukord ju raskemgi kui nn tavalise sõja puhul, kus eeldatavalt lähevad üksteise pihta tulistanud lõpuks oma koju tagasi. Belfastis ja mujal aga elavad need inimesed üksteise kõrval edasi. Käid kodutänaval ja mõtled, et kas vastutulev mees võiks olla see, kes mu isa tappis. Vaatasime Merle Karusoo dokumentaaltükkide  laadseid teatriklippe, kus isa, mehe, venna kaotanud räägivad oma lugu ja ka oma leppimise leidmise (või siis mitteleidmise) lugu. Ääretult mõtlemapanev.