27.03.2013

TervepäevaCoreper. Palju pudinaid eri aladelt, eks see ole selline pühade-eelne tava (EL institutsioonid ei tööta homsest esmaspäevani incl. ja järgmisel nädalal pole ei COM istungit ega ka meie oma).  Aprilli FAC päevakorras on vastavalt veebruari lubadusele jälle Idapartnerlus, arutatakse nende riikidega juulis toimuvat ministrite taseme kohtumist ning spetsiifilisemalt suhete seisu Ukraina ja Moldovaga. Aprilli GAC-i päevakorras on detsembris COM-lt tellitud aruanded Serbia-Kosovo ning ametlikult pika nimega Makedoonia kohta. Lisaks MFF hetkeseis ja mai energiateemalise ÜK ettevalmistus. COM andis ülevaate eelmise nädala 14 voliniku Moskvas-käigust, meile olulisena arutati ka inimõigusi (olgu, ei arutatud, EL tõstatas, aga vastu ei kajanud), transpordiküsimusi ja WTO kohustuste (mitte)täitmist Venemaa poolt. Uuest partnerlus- ja koostööleppest ollakse ikka väga kaugel.

Pikem arutelu, kus ka EE esitas oma seni täitmata soove, toimus direktiivi üle, mis sätestab õiguse kaitsjale. Oli küllalt suur hulk LR, kes koos meiega leiavad, et kaitsjale usaldatud info konfidentsiaalsus ei saa olla absoluutne (no näiteks kui öeldakse, et kavatsetakse tunnistaja X maha lüüa vms), aga tundub, et EP jaoks on see nn küsimus, kus tingida ei kavatseta. Eks PRES siis peab vähemalt ühe vooru jagu tänaselt põhjalt proovima. Teise küsimuse all näitasime paindlikkust, oleme valmis arutama ka kaitsja võtmist Euroopa vahistamiskäsu andnud, mitte ainult selle alusel vahistanud riigis.  Kuid konkreetsetes küsimustes nagu maksmine ja kõigi osapoolte kohustused tuleb veel kõvasti detailseid arutelusid.

SSM lõplikku kokkulepet täna mõneti üllatavalt vormistada ei saanud. Kuid kuna teemal on nii kõrge poliitiline profiil, siis loodetavasti õnnestub kerkinud probleemid siiski kiiresti ja sujuvalt lahendada. EP-ga on kokku lepitud ja kõik peaks sisuliselt korras olema.

Personalieeskirjaga liigutakse edasi, aprillis uuesti meie ees.

Lauaring MFF üle tundus üksvahe väheinformatiivne ja üksluine. Vastati küllalt üldiselt PRES esitatud väga üldiste küsimuste üle, mis käisid EP-le oluliste teemade kohta. Siis aga meenus, et MFF üle on pea kahe aasta jooksul peetud nii mitu väheinformatiivset, et mitte öelda üksluist lauaringi, et mõni lisaks ei võta enam tükki küljest. Lisaks peab PRES edasi minema, kokkulepe oleks hea enne suurt suve saavutada. Õnneks esitas COM täna ka 2013. aasta lisaeelarve ettepaneku, see on aga EP jaoks olnud MFF-läbirääkimiste alustamise eeltingimus. Nii et edeneme, kuigi väga pisikeste sammudega.

26.03.2013

Viimased 10 päeva on peateemaks olnud CY abipakett. Asjade käigust on kirjutatud väga palju ja seda pole siin mõtet korrata. Ehk täpseima ülevaate konkreetse paketi hetkeseisust saab Economisti Charlemagne blogist. Kahe lausega öeldes: riigi otsustavus oma majandusmudeli ja selle klientide kaitsmisel oli nii suur, et oldi valmis (tuleb tunnistada, et teiste LR nõusolekul) minema otsesele EL lubaduste rikkumisele (garanteeritud hoiustele lõivu seadmine) ja abi otsimisele EL-ist väljast ehk Venemaalt. Alles pärast kolmepäevaste Moskva kõneluste luhtumist, mil rahandusminister Siluanov tõdes, et CY pakutu ei äratanud Venemaas huvi ja EKP ähvardust CY pankade likviidsusabi lõpetamisest tuldi Brüsseli laudade taha tagasi ja kokkulepe sündis. Nüüd tuleb vaadata, mida teevad kliendid, kui pangad pärast 10 päeva sunnitud kinniolemist homme avanevad. Muide, neile, kel tundub, et õigus ise oma maksumäärasid seada on riikliku suveräänsuse ülim väljendusvorm, tasub tähele panna, et CY peab ka oma ettevõtte tulumaksu määra tõstma. Seega, see õigus pole absoluutne. Selle säilitamiseks tuleb hoiduda nii suurde hätta sattumast, et pead abipaketti paluma.

Iga abipakett on unikaalne, sest iga hättasattunu on hädas omamoodi. Siiski oli väga märkimisväärne eilne eurogrupi uue presidendi, NL rahandusministri Dijsselbloemi avaldus, et CY pakett, kus pangandussektori päästmisel osalevad oma rahaga ka osanikud ja hoiustajad, saab malliks ka järgmistele. Pole saladus, et see on osa ideoloogilisest ja samas väga praktiliste järelmitega debatist. Panganduskriiside lahendamisel pole üldiselt osanike, veel vähem hoiustajate raha kaasatud, see on liiga ohtlik pangandussüsteemi usaldusväärsusele, millest otseselt sõltub raha hind. Näiteks tehti kõik endast olenev, et GR päästmisse erainvestorite kaasamist eelmisel aastal näidata unikaalse juhtumina. Coreper-i lõunal ütles toonane Deutsche Banki nõukogu esimees Ackermann, et vaadake, 7%-ne aastaintress riigivõlakirjadele on seni sundinud riike abipaketti paluma, normaalseks on loetud riigist sõltuvalt 2-5%. Kui nüüd pääseb valitsema arvamus, et erasektori panustamine pankade päästmisse saab normiks, siis võib 7% intressist saada uus normaalsus, sest investorite silmis on riskid niipalju kasvanud. Samas on DE eestkõnelemisel üha tugevnenud nende LR hääl, kes ütlevad, et kui kaua me ikka maksumaksja rahaga teiste riikide pankurite äri garanteerime. Väga arusaadav jutt ka eestlase kõrvale, eks. Panganduskriiside senisest lahendamisest, kaasa arvatud sellest, kuidas see pole kaasa toonud piisavalt kiiret pangandussektori struktuurset paranemist, vt IMF-i raportist.

Seega – ühelt poolt arusaadav hirm pankade usaldusväärsuse, raha hinna tõusu ja investorite-hoiustajate pagemise ees. Teiselt poolt moraalsed ja ratsionaalsed kaalutlused – miks me peaksime teiste äririski kinni maksma ja ka kui me seda teeme, kas parandab see siis olukorda süsteemselt? Kas EL liigub nn bail-out mudelilt bail-in malli poole? Õnneks (vist) on see debatt nüüd avalik, kuna nii kõrge ametimees on küsimuse avalikult laua peale pannud. Selle debati tulemustest sõltub näiteks ka EL pangandusliidu järgmise sammu, ühtse kriisihaldusmehhanismi ideoloogia. Turgude närvilisus on igatahes tugev, seda võis näha kiirusest, millega Dijsselbloem oma sõnu pehmendama tõttas (vt EUobserveri artiklist). Aga debatti enam päriselt vältida ei õnnestu.

20.03.2013

Peaaegu tervepäevaCoreper, mille tähtsamad teemad esiteks Jaapaniga tippkohtumise ühisavaldus. Idapartnerlus ka siin, nimelt on Jaapan huvitatud koostööst EL-iga selles regioonis ja mis meil selle vastu saab olla? Edasi andis PRES ülevaate eilsest kokkuleppest EP-ga pangandusliidu SSM üle. Siin oli parlament teema tähtsust arvestavalt koostööaldis, viimaseks küsimuseks nende roll järelevalveasutuste juhtide määramisel (sõnaõiguse said, otsustusõigus jääb NK-le). MFF protsessi ülevaade palju infot ei lisanud, positsioonid on selged ja oodatakse COM ettepanekuid nii 2013 lisaeelarve kui ka veebruari ÜK-l kokkulepitud kärbete jaotuse kohta. Ettepanekuid vaevalt enne ülestõusmispühi tuleb ja nii pole MFF-kokkuleppest enne juunit mõtet unistada.

Lõunal EP president Schulz. Ruum täitus momentaalselt leiliga, mis ei lahtunud enne lõppu. Kuid käredast kõnemaneerist hoolimata oli selgelt tunda EP positsiooni realistlikumaks muutumist MFF asjas, millest ka Gondori kroonikas raporteerinud olen.  2013 lisaeelarve on jah eeltingimus, aga sealt edasi… ei välista, et saab peamiselt poliitiliste, mitte rahanduslike sammudega asja finišisse viia. Kriitikast ei pääsenud tagatubades tehtavad valitsustevahelised otsused CY kohta, ehkki sähmaka sai ka selle riigi majandusmudel ja hoiustajate kaasamine päästeoperatsiooni kuulutati põhimõtteliselt õigeks.

18.-19.03.2013

Kohtumised Tallinnas – välisministeeriumis ja ELS-is. Sisulistest teemadest olulisim läbivalt EE eesistumine. Oma plaane teeb välisministeerium, kellele jääb igal juhul vastutus Brüsseli esinduse hoonete, tööruumide ja -tingimuste, logistika, protokolli ja muu sellise eest. Lisaks usun, et kui hakatakse tõsiselt otsima neid tosinaid inimesi, kel rahvusvahelist kogemust läbirääkimiste ja muu inimestega töö alalt, siis pöörduvad nii mõnedki haruministeeriumid oma pilgud tuttavate diplomaatide poole. Siit ainest järelemõtlemiseks, muu hulgas selle üle, kuidas oma inimesi hoida.

Samal ajal hakkab vormi saama esimene organogramm esinduse võimalikust struktuurist 2018. aastal, mis omakorda paneb kohe mõtlema, kuidas, mis sammuga sinna jõuda. Eesistumist ettevalmistav valitsuskomisjon arutab neid asju juba konkreetsemalt oma järgmisel koosolekul aprillis.

Rõõmusõnum triloogilt EP-ga – kokkulepe pankade ühtse järelevalvemehhanismi üle saavutatud! Enne Brüsseli suurt suve (ehk enne augustit) ootame COM-lt pangandusliidu järgmise sammu, ühtse kriisihaldusmehhanismi eelnõu. Mis siis loodetavasti aasta lõpuks NK-s ja enne mai 2014 valimisi EP heakskiidu saab.

14.-15.03.2013

Üllatusteta planeeritud ÜK kulgeski enam-vähem plaani järgi.  Ka eesistuja Van Rompuy soov, et ei tekiks ideoloogilist debatti kasinus versus kasv, täitus enam-vähem. Esimese, majanduspoliiitika osa põhisõnum on meile ja paljudele teistele soodne: praegu on võtmeküsimuseks juba vastuvõetud otsuste ellurakendamine. Lisaks tehti ettevalmistusi juuni ÜK-ks, kus peateemaks Euroopa semester. Järeldused ise siin.

Euroala tippkohtumist iseloomustas üks ruumis viibinud NK sekretariaadi ametnik kui (EKP presidendi) professor Draghi seminari. Tõsi see, et tekkis teatav majanduspoliitiline arvamustevahetus, Draghi oli küll kaunis veenev oma selgitustes näiteks selle kohta, kuidas avaliku sektori kulutuste suurendamine ei tooda tarbimise kasvu ega seega elavda eriti ka majandust. Nagu siingi varem kirjutatud, eelarvepositsiooni parandamise, kokkutõmbamise, struktuursete reformide kurss on maha pandud ja ega selle vastu keegi eriti häälekalt protestigi. See, mis tõeliselt muretsema paneb ja mis on kõigile peaministritele  arusaadav mure,  on mitmes LR-s kiiresti suurenenud tööpuuduse tase, seda eriti noorte hulgas. Sellega võitlemiseks on tehtud samme COM poolt ja ka veebruaris, mil MFF-i planeeriti eraldi 6 miljardit noorte tööpuudusega võitlemiseks.

Kui väike üllatus siiski oli, siis see, kui sisukaks ja realistlikuks kujunes Venemaa arutelu. Eriti rõõmustav on see, et enamus sõnavõtnuid rõhutas vajadust tihendada EL lõimumist Idanaabruse riikidega, kõigepealt Ukrainaga, kes on ju ühised naabrid nii EL-ile kui Venemaale. Veel oldi üksmeelsed selles, et Venemaa peab täitma endale WTO liikmesusega ise võetud kohustusi ja et tema vastutus maailma kriisikollete lahendamisel peaks kasvama. Valitsuse pressiteated ÜK-st leitavad siit.

14.03.2013

Eile võttis EP vastu oodatud resolutsiooni MFF kohta. Parlamendi lähenemine sellele teemale on märkimisväärselt realistlikumaks muutunud. Esiteks nõustutakse veebruari ÜK-l lepitud üldmahu numbritega, mida 27 peaministrit nagunii poleks muutma hakanud. Teiseks loobuti salajase hääletuse nõudmisest, mis oleks MEP-id vabastanud oma koduriigi erakondade ja valijate kontrollist. Nüüd võivad tõelised läbirääkimised EP ja NK vahel alata. IE eesistujana on protsessi tegelikult meie poolel juba ka alustanud.

Parlamendi peamised nõudmised on järgmised: esiteks tahavad nad, et enne kokkulepet aastate 2014-2020 eelarve üle oleks lepitud 2013. aasta oma. Täiesti arusaadav ja mõistlik ja usun, et NK arvestab sellega. Teiseks, poliitiline deklaratsioon omavahendite üle. Ennustan, et deklaratsiooni saab, omavahendeid aga mitte, vähemalt NK poolel ei ilmnenud 1,5 aasta jooksul, mil eelarve teemat menetleti, küll mingit valmisolekut selleks. Kolmandaks, juriidiliselt siduvat kokkulepet eelarveraamistiku ülevaatamiseks mõne aasta pärast. Neljandaks, paindlikkust nii eelarveaastate kui ka -rubriikide vahel raha ümbertõstmiseks. Kahes viimases võidakse kokku leppida, aga konkreetses olukorras tuleb jälle ette see netomaksjate blokeeriva vähemuse asi NK poolel, mis ei taha lubada suuri muutusi eelarves. Aga see tuleb ette alles paari aasta pärast.

Kokkuleppe saavutamiseks EP-ga kulub veel hulganisti töö- ja öötunde. Aga teeots on kätte näidatud ja lõpphääletus võiks optimistide meelest toimuda mai, pessimistide jaoks juuli plenaaristungil.

13.03.2013

ÜK-ks valmistudes üks artikkel päevateemal ehk üha enam tuure koguval ideoloogilisel debatil kasinus versus kasv. On nimelt arvata (või karta), et selleteemalist arutelu pole peaministrite vahel päriselt võimalik vältida, eriti kuna akuutne kriis hetkel ei kummita. USA nimekas mõttekodalane ja mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone nõustanud Dan Steinbock kirjutab sisust küll tunduvalt värvikama pealkirja all, et EL kriisihalduse senine keskendumine vaid kärpepoliitikale ilma majandust stimuleerimata ei tooda soovitud tulemust. Teiseks ennustab ta, et nn “kasinusevariandi pealesurumine Brüsseli poolt” õnnestub vaid väikeste LR puhul nagu GR, IE, PT või varsti CY. ES või IT sellele lihtsalt ei alluks. Varsti võib kasinusliini toetajate hulgast nii välja kukkuda isegi DE. EL vajab kärpepoliitika ja kasvu soodustavate poliitikate ümberseadistamist ja nende rakendamise järjekorra muutmist, lõpetab Steinbock. Senise kursi kramplik hoidmine ei aita, kui laev on vaikselt vajumas, hoiatab ta.

On põhjust arvata, et sarnased mõtted on mitme homme Brüsselisse koguneva peaministri peas. Sest need on mõnegi LR sisepoliitilise debati keskmes, olen sellest Gondori kroonikas varemgi kirjutanud. Pole ime, et eesistuja Herman Van Rompuy teeb endast oleneva, et vältida selliste argumentide kandumist peaministrite aruteludesse. Praegu tuleb nimelt see kasinusvastane laine lihtsalt välja kannatada ja rahulikult viia ellu juba vastuvõetud otsused, majandusvalitsus ja Euroopa semester. ÜK järeldustesse jääb loodetavasti sisse mustandis sisaldunud lause “implementation continues to be the key“, ellurakendamine on jätkuvalt võtmeküsimus. Akadeemilised majandusteadlased, mõttekodalased ja kohati ka nn angloameerika majandusajakirjandus (Brüsselis väga negatiivne termin, EE esinduses mitte niiväga, siiski) on tihti alahinnanud just poliitilist tahet “Euroopa projekt” päästa. Selle tahte üks osa või väljendus on ka, et püsitakse valitud kursil, see on poliitilise protsessi loogika, mis ebaõnnestumisi naljalt ei tunnista. Või igatahes mitte kiiresti ei tunnista. Valitud kurss on praegu nn kasinuskurss, mis praktikas tähendab eelarvepuudujäägi vähendamist ja struktuurseid reforme LR-des. Solidaarsus ehk rahaline abi on ju ESM-i ja potentsiaalselt ka EKP lubatud OMT näol samuti olemas, tõsi, karmidel tingimustel (ja kuidas see saakski teisiti olla).

Loodetavasti homme-ülehomme siiski suuremaks teoreetiliseks vaidluseks ei lähe. Märtsi ÜK ongi (kui akuutset kriisiolukorda ei juhtu olema) rohkem juuni oma ettevalmistav tippkohtumine. Juunis aga on arutluse all nii 2012 heakskiidetud nn kasvupakti ehk majanduse stimuleerimise meetmeteplaani ellurakendamine ja igale LR esitatavad majanduspoliitilised soovitused.

 

11.03.2013

Hommikul Moldova sõprade kohtumine, neilt välisminister  Leanca. Palju juttu praegusest poliitilisest kriisist. Muidugi võib valitsusevahetus reforme pidurdada ja mingi tempo võidakse kaotada, kuid kõige olulisem on, et moldaavlased oma kriisi ise vastavalt oma seadustele lahendaksid, sest vaid see annab kindlust demokraatia toimimisest. Samas tuleb kõigil EL poolt anda sealsetele poliitikutele ja kodanikele sõnumit, et senine valitsus on EL-reformide teel palju saavutanud ja seda ei tasu käest lasta. See annab fooni ka EE presidendi kavandatavale visiidile.

Ennelõunal FAC, põhiteemaks Venemaa. Suhteid selle strateegilise partneriga ei arutata ministrite tasandil liiga tihti ja nii võib nendest aruteludest suure osa aega võtta LR  Venemaaga seotud erimurede ettelugemine. Seda enam, et neid muresid pole ju vähe.  Lühike kokkuvõte arutelust võiks olla: Venemaa võiks olla EL-ile palju parem partner, kui me kuidagi suudaksime neile selgeks teha, et koostöö maailma kriiside lahendamiseks ja parem rahvusvaheliste reeglite järgimine on ka venelaste huvides. Seda pole aga üle 20 aasta suutnud keegi venelastele sisestada. Samal ajal halveneb olukord Venemaal inimõiguste ja õigusriigi mõttes ja EL ei saa seda ignoreerida. Ja seda peavad nii LR liidrid kui ka EL institutsioonide juhid samade jutupunktidega väljendama.

Õhtupoolikul GAC, teemaks eelseisev ÜK ja külaliseks eesistuja Herman Van Rompuy. Kuna viimane soovib ÜK-l vältida debatti teemal kasinus versus kasv, siis peeti seda päris palju täna maha (mis muidugi ei anna mingeid garantiisid, et peaministrid ei taha seda korrata, seda enam, et see teema on mitmes LR-s poliitilise debati keskmes). Kokkuvõte selline, et kasinusest pole pääsu kellelgi ja majanduskasv ei saa tulla uue laenuraha arvel. Samas, inimesed ei tunne, et säästumeetmed (kiiret) kasu tooksid ja närvid on pingul. Seda enam, et mitmes LR-s kestab tõsine püksirihmapingutamine juba mitmendat aastat.  Loodame, et 2013 lõpust lubatav õrn majanduskasv tõesti tuleb. Muidu suureneb surve senise EL kursi muutmiseks ja see on nii sisuliselt kui usaldusväärsuse mõttes väga ohtlik.

09.03.2013

Kasinus, eelarve ja tööjõukulude kokkutõmbamine ei saa päriselt populaarne olla õieti kuskil. Päris paljud akadeemilisemad majandusteadlased ja majandusajakirjanikud on praegust Euroopa kasinuselainet algusest peale ka sisulises mõttes kritiseerinud, väites, et riiklike investeeringute ning palkade kärpimine vähendab inimeste  ostujõudu ja  sisetarbimist, mis omakorda halvendab kogu majanduse olukorda. Iseenesest on muidugi õige, et riik (ja inimene) peaks heal ajal säästma, et siis kehval ajal neid sääste kasutada. Seda luksust on tänases Euroopas küll vähestel ja nii tulebki kriisiajal püksirihma pingutada. Kuid kas sel poliitiliselt väga kõrge hinnaga pingutusel on ka tulemust?

Maineka Bruegheli mõttekoja juhataja Jean Pisani-Ferry näitab ajalehe European Voice viimases numbris, et kriisiriikide GR, PT, ES, IE väline konkurentsivõime on kasinuspoliitika tagajärjel tugevasti paranenud. Eksport kasvab, jooksevkonto on pööratud positiivseks. Mis aga mujal peale IE ei ole toimunud, on hindade langus. Firmad ja ettevõtlusalad, kes vähegi saavad, püüavad pigem hoida oma privilegeeritud positsioone, vältida konkurentsi. Kärbitud palgad ja püsivad hinnad raskendavad inimeste elujärge ja vähendavad tarbimist veelgi. Küsimus ongi, kui kaua kodanikud seda demokraatia timgimustes taluvad?

Selles taustal on õpetlik lugeda, kuidas Varssavis asuva Poola Rahvusvahelise poliitika instituudi teadur Kinga Dudzinska kirjutab Balti riikide kriisihaldusest. Mis teadagi oli üks jätkuvas turu-usus tehtud suhteliselt ühene kasinusharjutus. Ehkki huvitav on lugeda ka kolme riigi erinevustest. Meie õnneks läks harjutus hästi, majanduskasv taastus ja ka inimesed on suhteliselt rahulikud. Isegi usk EL-i säilis. Meie pool kasinus igatahes töötab.

08.03.2013

JHA justiitsosa põhiküsimus andmekaitse, kus suhteliselt tuim lauaring peamiselt juba teadaolevate probleemide loetlemiseks, mitte lahenduste otsimiseks. Aga nii oli PRES asja korraldanud ja töö on teadagi enamasti tellija materjalist.

Pärastlõunal Coreper MFF teemal. IE teeb eesistujana õigesti, kui peab konsultatsioone juba praegu, seda enam, et EP-poolset rituaalset trummipõrinat on eeter täis. Selles viimases ongi parlament kui poliitikutest koosnev institutsioon enamasti parem kui NK. Kuigi EP resolutsioon MFF kohta – mis teadaolevalt sisaldab lauskriitikat ja palju nõudmisi – kiidetakse heaks alles järgmisel nädalal, on hetke mänguväli suhteliselt selge. PRES soovis LR arvamust 3 küsimuses – kas minna kaasa EP poolt ette pandava 2013 lisaeelarve ja MFF protsessi sidumisega; kui mitmes jaos tuleks teha lisaeelarve (mis praktikas tähendab, et kui suure numbriga kõigepealt EP ette minnakse); ja kas vajadusel võib lühendada lisaeelarve heakskiitmiseks vajalikku LR parlamentide 8 nädala pikkust konsultatsioonimehhanismi. Vastustes tõdeti enamasti, et kuigi juriidika on üks asi, siis poliitiline seos on olemas ja üldiselt arvati, et kui lisaeelarvega väljatulemine on eeldus, et EP hakkaks meiega MFF üle läbi rääkima, siis võiks sellele põhimõtteliselt soodsalt vastata. Lisaeelarve tuleb teha nii mitmes jaos kui COM suudab esitada põhjendatud ja kõigile reeglitele vastavaid väljamaksete taotlusi. Ainus, mis peab olema väljaspool poliitilist kauplemist, on HR liitumisest 01.07 alates tulenev osa, umbes 4 miljardit. Oma parlamendiga konsulteerimine on väga tundlik teema ja siin ei taheta anda eelnevaid lubadusi. Räägitakse siis, kui COM eelnõu laual.

Nagu kõigis eelarveasjades, eristus ka täna küllalt selgelt nn netomaksjate leer. Ka EP peaks oma tegemistes ja soovides silmas pidama seda, et rahaasjades on NK poolel praeguse ja lähituleviku seisuga pea alati olemas netomaksjate hästi organiseerunud ja sihikindel blokeeriv vähemus. Seega, kui tahta tõesti midagi kardinaalset muuta, nagu parlamendi resolutsioonieelnõu nõuab, peaks muutma eelarve(te) vastuvõtmise korda. Mida aga on just nimetatud põhjusel sama hästi kui võimatu teha.