13.02.2013

Hommikusöök van Rompuy kabinetiülema Seeuwsiga, lõuna Põhja- ja Baltimaade kolleegidega. Peateemaks ikka MFF, nüüd rohkem sellest, mis EP-ga edasi saab. On pisut paradoksaalne, aga teistpidi loogiline, et kuna läbirääkimistel sai üldmahu number nii suure tähelepanu, siis võib ehk loota, et muus osas on valmidus paindlikkuseks suurem. See osa ÜK järeldustest on meelega üldiseks jäetud. Paindlikkuse all mõistab EP võimalust tõsta raha ümber nii eelarve kuluridade kui ka aastate vahel. Hakkab IE eesistujale mandaadi kokkuleppimine, peamiselt Coreper-i kaudu ja pole raske ennustada tavalist netomaksjad-muud konstellatsiooni, kuna rohkem paindlikkust tähendab igal juhul rohkem raha väljamaksmist, mille nn kojujäämisega on LR rahandusministeeriumid arvestanud.

Kõigil LR tuleb töötada EP-ga, nii oma riigi MEP-idega kui ka muidu. See peab algama selgitustest, mis ikkagi ÜK kokkuleppe sisu on, kaalul on (näiteks et üheaastaste eelarvetega edasi minnes saab ainsa LR-na raha juurde UK) ja sellest, et hakatakse võrdlema 2014-2020 MFF-i eelmise perioodi ehk 2007-2013-ga ja mitte COM esialgse ettepanekuga, mis, jah, nägi ette rohkem raha mitmessegi rubriiki.

Samaaegselt tuleb valmistuda detailsed seisukohad, kust ikkagi täpselt kärpida need summad, mis Van Rompuy ÜKP ja ÜPP-le lisaks suunas. Tööd selle failiga veel jätkub.

12.02.2013

EE eesistumist ettevalmistava valitsuskomisjoni 3. istung riigisekretäri Loodi juhtimisel. Olen eesistumise problemaatikast ka lehes kirjutanud. Mingit pidi tundub nagu vara veel 2018. aastaga tegelda, ja sisulisi teemasid polegi veel, aga kasvõi meie riigieelarve planeerimine käib 4 aastase sammuga ning mingid asjad nagu koolitus või ka kinnisvaraprojektid, kui neid on, hakkavad juba otsast raha tahtma.  Praeguse ajaperioodi põhiülesanne on ettevalmistuste rutiin ja samm käima saada. Täna arutatigi ministeeriumitevahelist ülesannetejaotust. NB! mitte Tallinna ja Brüsseli oma, on selge, et teemal, kas meie eesistumine on Tallinna- või Brüsseli-keskne, võib vaielda kõik järelejäänud aastad ja lõpuks leida, et väga palju lisatööd tuleb teha mõlemas linnas. Samuti arutati rahastamist – pigem keskne või pigem detsentraliseeritud. Kuna horisontaalne koostöö meie valitsusasutuste vahel võiks diplomaatiliselt öeldes parem olla, siis on tark juba praegu kavandada suhteliselt tugevat, igatahes praeguse EL-asjade koordineerimisega korrelatsioonis olevat rolli ELS-ile, ka raha planeerimisel. Kes selleks peab kahtlemata kõvasti inimesi juurde võtma. Kust?

Personaliasjade peale tulebki juba nüüd mõtlema hakata. Täna moodustati eesistumise personalistrateegia töörühm, mis peab sügiseks valitsuskomisjonile oma raporti esitama. Küsimusteks inimeste hulk, nende profiil, värbamine, motiveerimine, vajaminev koolitus jne. Et siis iga ministeerium saaks (tegelikult saab seda juba praegu otsast teha) planeerida oma ininmressursi ja seda välja koolitada. Nii oma jõududega kui üha enam keskse plaani järgi.

11.02.2013

MFF lainelt veel lahkuda ei saa. Tulevad reaktsioonid LR-dest, tulevad esimesed analüüsid. Viimastest soovitan Brüsseli mõttekoja EPC peamajandusanalüütiku Fabian Zuleegi hõlpsastiloetavat kirjutist. Pärast kojusaabuvate delegatsioonide meie-saime-nii-hea-diili-hõiskeid (milles pole iseenesest midagi taunimisväärset ja eks olen ise ka siiralt kisanud, kui hästi EE-l läks), on Zuleegi analüüs hea kainestav lugemine. Ta ütleb, et a) hoolimata pisukesest pöördest on EL eelarve ikka liiga traditsiooniliste kuluallikate poole kaldus, b) ilma tulude poolt muutmata, EL-ile rohkem päris oma rahaallikaid, mitte vaid LR SKT-ga seotud makseid, andmata  – ja seda polnud LR ikka üldse valmis tegema – mingit põhimõttelist muudatust ei saavuta, c) MFF jõustumise plaan 01.01.2014-st on liiga optimistlik, ehkki EP tõenäoliselt lõpuks ikkagi kinnitab reedesele väga sarnase leppe, d) selleks, et EL poliitikate rahastamist fundamentaalselt muuta, tuleb muuta MFF läbirääkimise viisi, sest praeguse korra järgi on enam kui loomulik, et iga LR keskendub oma riigi positsioonile (üks mu kogenud kolleeg ütles ÜK ööl irvitades, et jah, EL poliitikate korralik rahastamine on iga LR teine prioriteet. Esimene on ikka midagi otse endaga seotut).

Pessimistlik? Pigem realistlik. Jah, on nii, et LR otsustavad neid asju, sest suveräänsed riigid on EL ehituskivid ja see nähtavas tulevikus ei muutu. Demokraatliku riigi valitsus peab oma kodanikele selgitama, kui hästi ta riigil Brüsselis läheb ja paraku on vähe neid peaministreid, kes ÜK-lt koju minnes selgitasid, miks saavutatud kokkulepe oli hea või halb ka Euroopale. Zuleeg näib lootvat, et EP poolt nõutav eelarve ülevaatamise protsess millalgi 2016 või 2017 võib külvata seemneid selleks, et 2020 algav MFF oleks senisest süsteemist oluliselt parem. Üritame, aga põhikonstellatsioonis – LR oma erinevate huvidega ja peamiste maksjatena otsustavad mängu – vaevalt suurt miskit muutub. 2004 kõrvetas COM oma näpud, kui tuli välja liiga suurele hulgale LR-dest sobimatu eelnõuga. See lükati lihtsalt tagasi. Eks 2016(7) sõltub väga palju ka EP tarkusest mitte üritada seda, mida saada pole võimalik.

07.-08.02.2013

Eelarve ÜK-st kujunes enam kui ööpäevane ettevõtmine, mis, nagu kõik juba teavad, päädis euroopaliku kokkuleppega. ÜK ja eelnev nägi välja umbes nii:

Neljapäeva ennelõunal briifime esinduses Juhan Lepassaare, Liina Kersna ja Monika Senkeliga EE meedia esindajaid. Tavaliselt on neid kaks, Johannes Tralla rahvusringhäälingust ja Mait Ots KUKU raadiost. Seekord on COM Tallinna esindus tänuväärselt kohale lennutanud ka kirjutavaid ajakirjanikke, kogenud ja asjatundlikud Argo Ideoni ja Raimo Poomi. Ega epohhiloovat öelda pole, EE soovid hästi teada, muu pildi ehk suure poliitika kohta ju peamiselt kuulujutud. Selgitame detaile ja meeliskleme, mil viisil EE põhiprobleem ehk ÜPP otsetoetused parimini lahendada. Lisaks, kas CEF-i ikka jääb raha Rail Balticut võimaldaval määral.

Umbes sel ajal tuleb esimene teada, et ÜK kella 15-ne algusaeg on edasi lükatud. See ei jää viimaseks selliseks teateks.

Kell 12 laekub peaminister muu delegatsiooniga esindusse. See on alati enne tippkohtumist viimase info vahetamise, jutupunktide lihvimise jne aeg.

13 saabub LV peaminister Dombrovskis. Kogu MFF protsessi vältel on koostöö 3 Balti riigi vahel olnud ülihea. Viimases faasis aga on meil LV-ga ühine ja eriline mure, nn otsetoetuste hammas. See tähendab, 2020-ks pidime juba Van Rompuy novembripakkumise järgi kõik kolmekesi jõudma RO tasemele ehk 196 euroni hektarilt, kuid pakutud graafiku järgi oleksid meie kahe toetused esimesel aastal-kahel langenud alla senimakstu. Lisaks on LT saanud lahenduse oma erimurele, Ignalina tuumajaama kinnipaneku rahastamisele. Van Rompuy novembripakkumine oli rahamäära kahekordistanud, selge, et rohkem tulemas pole ja teksti on lubatud lisada märkus selle kohta, et kinnipanemise tempo ei riku LT poolt liitumisel võetud kohustusi. Seepärast siis kahe, mitte kolme kohtumine. Arutatakse “hambaravi” variante ja otsustatakse küsida RO taset ehk 148 eur/ha kohe 2014. Selle maksumus on muidugi suur, 240 miljonit.

13.30 tavapärane ÜK-eelsele Põhja-Balti kohtumine. Meeleolu üsna rahulik, eks kõik on üle poolteise aasta teemaga tegelnud, enamus probleemidest lahenduse või vähemalt lahendusteele saanud. Kõik räägivad oma paarist erimurest ja LT president endise COM eelarvevolinikuna valgustab tänuväärselt selle ala tehnikat, protsesse ja ka knihve. Lahtine on veel selline oluline asi nagu ÜPP II samba ehk maaelutoetuste jaotusvõti. Kui otsetoetustega on lihtne, see käib haritava hektari järgi, siis maaelu raha jaotatakse eriliste kriteeriumite abil, mille paneb paika COM, kes varjas oma viimast allesjäänud kaarti (sest muu protsess LR ja Van Rompuy käes) kuni ÜK alguseni kiivalt.

SE esindusest siis Justus Lipsiusse, kus PL eestvedamisel toimub viimane ÜKP sõprade kohtumine. Lühikestes sõnavõttudes markeeritakse ära oma järelejäänud mured, ka ÜPP-i alt, kel neid on. Lepitakse kokku, et ÜKP mahtu kaitstakse koos ja lõpuni ning seepärast ei öelda enne “jah”, kui kõik detailid on selged. On nimelt hirm, et suured LR panevad paika üldmahu, millele kviteeritakse siis justkui möödaminnes kõigi nõusolek ära ja alles siis hakatakse vaatama, kust puudujääv summa võtta. Paneme hoolega tähele, et keegi ei räägi enam sellest, et ühtekuuluvusfondist CEF-i tõstetavat 10 miljardit fondi tagasi tõsta. Järelikult, ka see raha kuulub ÜKP üldmahu sisse, mida kõik lubasid kaitsta.

Edasi ootamine. Nagu paljudes sõjaraamatutes – enamus ajast möödub oodates ja kuulujutte kuulates-levitades. ÜK alguse aega jõutakse juba õige mitu korda edasi lükata, sõnumitoojast NK sekretariaadi ametnik kirjutab oma ühte sellesisulisse kirja juba “Armsad sõbrad (kui ma ikka veel tohin teid nii nimetada)”. Koridorides kuulujutud, spekulatsioonid, LR delegatsioonid saalivad Van Rompuy uksest sisse-välja. Mõnel riigil on sinna lähedale lausa valvepost välja pandud, et liikumisi ja võnkeid registreerida.

Kogu ootamise aja, läbi ööpäeva käime eri koosseisudega briifimas kannatlikku EE pressikorpust. Pole mõtet meil järgida omade suhtes väga täpselt kirjatähte, kui suurte rahvusvaheliste väljaannete hästivõrgustunud ajakirjanikele lekib infot en gros.

Kella 21 paiku lõpuks alustatakse. Ja ka siis pole laual lubatud uut ettepanekut. Saab selgeks, et vana rebane Van Rompuy tahab teha veel ühe lauaringi, et kõik kuulaksid oma kolleegide muresid, kõigil oleks üks arusaamine protsessi seisust. Vähemalt saavad nad selle juurde õhtusööki. Lõpp umbes südaöö paiku, misjärel lubatakse peatselt ka kirjalikku ettepanekut. Kuulame peaministri ülevaate lauaringist ära ja, no mitte et olümposlik rahu oleks üle EE delegatsiooni roomanud, aga suur kindlus, et kokkulepe sünnib. Kui ikka UK ütleb, et maht 900 miljardi ringis, FR jaoks on 913 alumine piir ja DE on leplikus meeleolus, siis pole vahed enam nii suured.

Ootamine, tähtaegade edasilükkamine. Alles kell 7 algab liikumine. Kogunetakse hommikulauda, antakse kätte kauaoodatud ettepanek, üldmaht siis 908,4 miljardit ehk UK ja FR vahele ning palju kompvekke ehk nimelisi parandusi eri LR-le. CEF sees nagu varemgi, transpordile rahuldavad 23 miljardit ja 10 ÜKP miljardit puutumata. COM jagab kõigile nende maaelu jaotusvõtme. Van Rompuy meile otsetoetuste lisa ei luba. Pistame Van Rompuy nõunikele ja mitmele peaministrile pihku EE-LV ettepaneku, 148 eur/ha alates 2014. Väga kallis, ütlevad vanrompuylased. Poliitiliselt ja sisuliselt väga vajalik, vastame. Peaministritel pea täielik lauaring, kus mõni LR juba üpris rahul.

Ootamine, seekord lühem. Püüame veel kõigile, kellele mõtet, selgitada meie vajadusi.

13.30 uus ettepanek. Otsetoetustele juurde pole antud, aga ÜPP II sambasse on EE-le lisatud 50, LV-le 60 ja LT-le 100 miljonit! Kuna sammaste vahel saab 15% ulatuses summasid üle kanda, on meie hambavalu kuhjaga ravitud. LV, kel kõige madalamad otsetoetused, tahaks veel 23 miljonit juurde. Ütleme Van Rompuy inimestele, et meie toetame, kuna see on oluline ka, et saavutada LV-s parem avalik toetus eurole.

15 paiku kogunetakse viimast korda. Väike nagin suurte vahel üldmahu üle, paar pisemat küsimist veel. LV saabki koos MT ja CY-ga igaüks 7 miljonit juurde. CEF lõpuni muutusteta sees. Kokkulepe on sündinud, lõpp hea.

Kell 16 delegatsioonitoas šampanja lahti. Kogenud ja kärmed ametnikud saadavad ametnikele ja diplomaatidele välja kiirülevaate ja jutupunktid – mida tulemuse kohta öelda – ning peaministri artikli järgmise päeva Postimehhe. Rahandus- ja põllumajandusministeeriumi inimesed on juba arvutanud LR netopositsioonid ja ÜPP jaotused.

Kell 16.30-17 peaministri intervjuud EE ajakirjanikele. Oleme rahul, mis siin ikka öelda, nii enda kui Euroopa pärast. Sealt läheb Ansip LV kolleegi palvel lõunanaabrite meediaga suhtlema, sõnum sama – hea tulemus nii kogu kontinendile kui 3 Balti riigile. Tänusõnad lõuna poolt jõuavad juba järgmisel päeval meieni.

Enne 18 jõuame EE residentsi, kus traditsiooniliselt kohal rida EL institutsioonides töötavaid eestlasi, ka CEF transpordiosa eest vastutav Siim Kallas. Kõigil on põhjust rahul olla.

Kell 19 lennujaama, delegatsioon lahkub Estonian Airiga, töönädala lõpuks koju.

P.S. Umbes lennukilemineku ajal tuleb EP nelja suurema fraktsiooni juhi ühisavaldus, mis ütleb, et parlament ei saa MFF-kokkulepet sellisel kujul aktsepteerida ning loetlevad oma tingimused. Seal ongi järgmine töömaa, mida NK poolelt juhib eesistujana professionaalne ja kogenud IE meeskond.

07.02.2013

Paar sõna FR presidendi Hollande üleeilsest kõnest EP-s. Sellest oodati vastust UK peaministri Cameroni kõnele (vt Gondori kroonika 25.01.2013) ja  pettuda ei tulnud. Hollande ei nimetanud UK-d küll nimepidi, kuid hoiatus, et LR valitsused ei peaks igal sammul EL pädevusi küsimuse alla seadma, saab praeguses kontekstis olla esitatud vaid prantslaste üleväinanaabritele. Samas kontekstis avaldas Hollande oma võõrastust mitmekiiruselise Euroopa üle, mis muutuvat peagi ebavõrdseks ja jagatuks. See on tähelepanuväärne, kuna seni on just FR poliitikud olnud need, kes aeg-ajalt nõudnud “tuumik-Euroopat”, ja ka seetõttu, et euroala riikide vajadus omavahelise koostöö tugevdamiseks on ilmselge. Küll kõneles Hollande “diferentseeritud” Euroopast, kus soovijad saavad mõnel alal edasi minna kiiremini kui kogu EL. Mehhanism selleks on tihendatud koostöö nime all tegelikult juba ka praegu olemas.

FR president ei petnud ka neid, kes ootavad tema riigilt ja tema sotsialistlikult valitsuselt vastukaalu või väljakutset DE juhitud kasinale eelarvepoliitikale ja karmile rahapoliitikale. Üleskutse EKP-le kasutada euro vahetuskursipoliitikat väljendab (ma jätan kõrvale majandusteoreetilise mõõtme) sedasama fundamentaalset erinevust, mis EL-i saatnud vist kogu tema ajaloo jooksul. Ühelt poolt rohkem DE ja muidugi COM vaade, mille järgi kehtivad normid-reeglid, mille järgimist kontrollivad sõltumatud institutsioonid ja mida ei saa poliitikute poolt neile sobival hetkel muuta. Teiselt poolt just eriti FR lähenemine, mille kohaselt olulisi otsuseid ei saa kunagi jätta ametnikele või tehnokraatidele. Need tuleb  teha valitud poliitikute poolt, kes muudavad reegleid siis, kui see nende parima äratundmise järgi riigile-rahvale kasulik on. Pole vaja lisada, et eriti praegusel ajal, mil kogu euroala kriisilahendusel on väga tugev kasinuse-karmus pitser, pole Hollande ettepanekul kursialandamisega euroala konkurentsivõimet taastada eriti suuri šansse laiemat toetust leida.

EL-ile maailmas tugevama rolli nõudmine on praeguse FR Mali-operatsiooni taustal selge ja õige. Iseloomulik on küll, et see roll peab “oma” olema, Euroopa ei saa Hollande sõnul alati USA järel oodata.

04.02.2013

Tänase Herman Van Rompuyga peetud  GAC arutelu, koridorivestluste ja ka näiteks ERR korrespondendile Johannes Trallale netomaksjate poolt antud info põhjal võib järeldada järgmist. Esiteks, 30 miljardit on kärpe maksimum ja sedagi püütakse vähendada, vähemalt mõistetega mängimise (maksed või kohustused) võrra. Teiseks, ei välista, et kriitiline mass LR ja ka EP hirm on olemas, et ÜKP ja ÜPP mahtu enam mitte kärpida. Kolmandaks, Van Rompuy teeb pingutusi, et jätta muljet, et MFF innovatiivsetest osadest n.-ö ikka jääb midagi järele – see annab teatavat lootust ka CEF-ile. Ka ei taha ta kärpida arenguabi summasid. Neljandaks, EP-d kasutatakse üha rohkem, et hirmutada kärpesoovijaid ja see on hakanud vastupidist efekti andma, suured LR ei lase end ähvardada. Viiendaks, Van Rompuy võtab suure riski ja/või peab olema teinud väga head eeltööd, kui ei korralda 07.02 õhtul-öösel enam kahepoolseid kohtumisi LR juhtidega ja soovib, et kõigist probleemidest-erimuredest räägitaks koos, 27-kesi. See erineb senisest praktikast, sunnib ühelt poolt peaministreid olema väga hästi kursis kogu MFF ja selle ümber käiva poliitikaga ning teiselt poolt võib ikka emotsioonid väga üles ajada. Kunagi, kui praegustest läbirääkimistest tagantjäreletarku analüüse kirjutatakse, on kindlasti põnev lugeda. Praegu aga, prr…

03.02.2013

Algava nädala peateema on MFF. Võib ennustada, et see varjutab ka ÜK algselt põhiküsimusteks planeeritud väliskaubanduse, lõunanaabruse ja välispoliitika. Millest on ju ka kahju, aga mis teha.

MFF kokkulepe sõltub peamiselt sellest, kuidas eesistuja Herman Van Rompuyl oma meeskonnaga õnnestub pardale tuua paari-kolme suurt netomaksjat ja paari suuremat lõunapoolset LR. Kuigivõrd tuleb eelarve üldmahtu veel kärpida, loodame, et CEF-i jääb Rail Balticut võimaldaval määral raha alles. Loodame, et kärpekirve alla ei lähe päriselt eelarve innovatiivne osa – teaduse, innovatsiooni ja ka piiriüleste taristuprojektide read. Loodame, et arenguabi mahtu liiga ei vähendataks – see poleks niigi kannatanud mainega EL-ile maailmas täiendavaks plekiks revääril. Ja loodame, et Balti põllumeeste otsetoetuste kasv ei tule meie enda maaelutoetuste arvelt. See viimane on tõenäoliselt EE delegatsiooni peamine murekoht ja diplomaatilise võitluse objekt.

02.02.2013

Eilsest töötab COM rahanduse asepresidendi Olli Rehni kabinetiliikmena endine EE rahandusministeeriumi ametnik Natalie Lubenets. Ülihea uudis, kuna kabinetikohad on COM süsteemis ühed hinnatumaist. Põhjuseks see, et nii suures bürokraatias on peadirektoraatides ehk osakondades töötavate ametnike horisont, tegeldavate teemade ring, kaunikesti ahas. Kabinetid aga tegelevad kõigi teemadega, kuna volinikud, keda nad teenindavad, osalevad kõigi COM päevakorras olevate küsimuste otsustamisel ja, olles kristalselt aus, vaatavad nende kabinetid teinekord pisut ka oma LR huvide järele. Seega on kabinetiliikmetel vaate mõttes, nagu soome keeles öeldakse, loožikohad. Pool kabinetist peab tulema COM ametnike hulgast ja nende silmis on tegu häid karjäärivõimalusi pakkuva šansiga – peale laia vaate käib selle ametiga ju kaasas ka voliniku kui tippjuhi tutvus. Teise poole kabinetist võib volinik ise vabalt valida. Tihti tuuakse  oma LR-st ka parteitaustaga inimesi, mõnes riigis on kabineti teatav poliitiline tasakaal lausa volinikuks saamise tingimus jne. Tihti lepivad LR omavahel kokku, et saadakse vastastikku kohti. See on ka väikese LR šansiks saada teinekord just oma riigile väga olulise teema ligi oma inimest jne. Eks 2014, kui COM vahetub, läheb see karussell jälle lahti ja meiegi peame vaatama, mis mängu saab mängida. Natalie on kabinetis COM ametnikuna ja puhtalt oma professionaalsete oskuste pärast, ei mingeid diile. Seda hinnatavam on see ametissenimetamine.