28.02.2013

Iga-aastane ELS ja EAO juhtkonna dessant Brüsselisse. Kahepäevase käigu esimene osa, seminar esinduses. Kõigepealt DK kogemusest tööst EP-ga oma eesistumise ajal. Õppetundidena kõigi ministrite vajadus luua ja ülal pidada parlamendisuhteid. Sest, ikka ja jälle, poliitikud tahavad suhelda poliitikutega, mitte ametnikega, neil on sama keel ja mõtlemine. Teiseks MFF järelvaade. Nii Van Rompuy juures teemat vedanuile kui ka meile sai COM esialgse ettepaneku kogu tähendus selgeks alles palju hiljem. Järgmine kord peame töötama COM-ga enne, kui need ettepanekuga välja tulevad. Sest praegu võitlesime pea kaks aastat jõuliselt… et saada erandeid COM pakkumistes, mis meie meelest ebaõiglased, nii ÜKP lae kui ka ÜPP otsetoetuste asjas. Oleks saanud energiat ülesehitavamalt kulutada.

HU kogemus oma eesistuja-ajast 2011 oli väga põnev. Palju sõltub alati ka konkreetsetest inimestest ja ungarlastel oli Brüsselis väga tugev meeskond. Kuid ka nemad pidid tõdema, et ei aita miskit, kui kodus endal samal ajal jama, nende vastuoluline meediaseadus näiteks jõustus samal päeval kui eesistumine algas. Tuleb meelde kolleeg Mälgu kunagine ohe Londonist: päeva kõige hullem aeg on see, kui loed kodumaa uudiseid. Seminari lõpetuseks suhteliselt vabas vormis arutelu euroala saatuse, kriisi ja selle õppetundide üle. Valuutaliidu edu tagab Maastrichti reeglite täpne järgimine pluss pangandusliit, kõlas ratsionaalsete põhjamaalaste lõppjäreldus. Loodame, aga kindel ei saa olla. Õnneks on kahe asja vahel veel kogu viimase 3 aasta jooksul kokku lepitud majandusvalitsus, mis tuleb nüüd usutavalt (nii enda kui maailma jaoks) ellu viia.

27.02.2013

Lühike Coreper, üks lauaring teemal märtsi ÜK sisu. Ei majanduspoliitika ega EMU tuleviku kohta pole veel palju konkreetset laual. Ühtpidi on suur soov näidata, et kriisi akuutne faas on seljataha jäänud. Samas, kas ikka on? Või, kui peaministrid seda niimoodi ütleksid, kas mõistaksid neid siis valijad, kelle majanduslik olukord pole veel paranenud või rahaturgude osalised ja majandusajakirjanikud, kelle meelest on kaugelt liiga vara hakata võitu kirema? Igatahes on praegu väga oluline rakendada kolme kriisiaasta jooksul vastuvõetud õigusaktid, pakid, paktid ja kompaktid tööle ja uusi mehhanisme ei tahaks hetkel juurde luua. Lisaks tavapärane – siseturu arendamine ja tugevdamine. Ambitsioonikust viimasel nõudsid mitu LR, sealhulgas EE.

Seekordsel ÜK-l arutatakse suhteid Venemaaga, aeg-ajalt tahab eesistuja Van Rompuy lähemalt käsitleda mõnd strateegilist partnerit. Sellest lähemalt aga järgmisel nädalal, seni pole teada ka arutelu vorm ja soovitud tulemus. On selge, et kui hakataks kirjutama ja kokku leppima nn tavapäraseid euroopalikke järeldusi, oleks tulemus nätske ja laialivalguv. Kui igaüks räägiks ainult oma probleemidest Venemaaga, siis läheks Issanda päike enne looja, kui kogu nimekiri maha hüütud saaks. Ajurünnakuid nii-ütelda puhtalt laualt, ilma ettevalmistusteta, peaministrid ei korralda ega peagi. Ainsa mõistliku valikuna tundubki keskendumine mõnele konkreetsemale teemale, mis lähema aasta-paari jooksul Venemaaga kõige põletavamalt päevakorras. Ja Van Rompuy, nagu ka COM president Barroso tahaksid muidugi, et LR juhtide  jutupunktid kohtumiseks Vene liidritega oleksid samad, mis EL institutsioonide liidritel. See on arusaadav soov, ja selle saavutamiseks tulebki aruteluteemade hulka kokku tõmmata, keskenduda ainult kõige tähtsamaile.

26.02.2013

ÜK eeistuja Van Rompuy välkvisiit Tallinna. Neljasilmakohtumine peaminister Ansipiga, lõuna Ansipi ja delegatsiooniga, pressikonverents, viisakuskäik spiiker Ergma juurde ja kõne Riigikogu konverentsisaalis. Peaministriga räägiti kõigepealt eilsest keerulisest EL-Ukraina tippkohtumisest. Ukrainlastele tuli üllatusena, et novembris assotsiatsioonileppe allkirjastamiseks peab COM oma protseduurid algatama juba aprilli lõpus, järelikult tuleb ukrainlastel näidata detsembri FAC tingimuste täitmist varem, kui nad seni arvasid. Nimeliselt Timošenko kaasusega läheb muidugi keeruliseks. Aga ukrainlased ei mängi eurooplastega (enam) seda kui-te-meid-ei-taha-siis-me-läheme-vene-tolliliitu-mängu. Nii et keeruline, aga lootust on. Edasi räägiti Stenbockis märtsi (vene teema) ja mai (energia) ÜK ettevalmistustest. Mõlemas meil oma tugev huvi ja tugev sõna öelda.

Van Rompuy sõnumid EE publikule olid muidugi kõigepealt kenad. Aga ma tegelikult usun ka, et tema poolt vaadates ongi EE suhteliselt väheprobleemne – riigirahandus korras, toetus EL-ile kõrge, reegleid järgime. Ja ka euroalaga liitusime, Van Rompuy sõnul, kriisi pimedamal tunnil. Samas oli tema kõnes tervitataval kombel ka sõnum, et EL ja euroala tulevad kriisist välja. Ratsionaalsed põhjamaalsed, nagu ka majandusteadlased ja-ajakirjanikud alahindavad kohati seda tohutut poliitilist kapitali, mis Euroopa projekti on investeeritud. Seda ei anta niisama ära. Viimase 8 kuu sündmused EL-is tõestavad seda, euro ja EL pöördumatud ja selle nimel tehakse kõik, mis vaja. Vaat nii.

25.02.2013

Teine osa poolaastakohtumistest Tallinnas. ELS-is põhiteemaks euroala ÜK protseduurireeglid, mille mustandi eesistuja Van Rompuy eelmisel nädalal laiali saatis. Lisaks küberteema ja siseturuteema koordineeritum käsitlemine kogu riigi tasandil ja MFF õppetunnid. Rahandusministeeriumis kõigepealt EMU reformi järgmine faas, mida arutavad šerpa-d selle nädala lõpus Brüsselis. Sinna pole palju sisu jäänud, eks ikka sel põhjusel, et enne 2014. või tegelikult segi 2015. aastat, mil vahetunud nii EP kui COM koosseis ja valitud ka Van Rompuy järeltulija, vaevalt suuri lepingumuudatusi lauale pannakse. Mis aga ei tähenda, et LR reformide koordineerimise või EMU sotsiaalse mõõtme rohkem või vähem intellektuaalseid teemasid ei võiks praegu arutada. Veel rahandusministeeriumis FTT ja ettevalmistatav CY abipakett. Esimene vajab veel põhjalikumat analüüsi, misjärel seisab ees raske töö eelnõu muutmiseks nii, et see meile sisult vastuvõetav oleks. Teisega, eks nädalavahetuse valimised annavad selgust ja kiirendavad protsessi.

Eest Pangas peamiselt pangandusliit. EKP teeb ettevalmistusi järelevalvefunktsiooni ülevõtmiseks ja samal ajal oodatakse COM ettepanekut järgmise sammu, ühtse kriisihaldusmehhanismi loomiseks. Justiitsministeeriumis EE kaks peateemat Euroopa ühtne müügiõigus ja andmekaitsepakett. Esimese protsess edeneb vaikselt, vaiksemalt kui meie tahaksime. Aga EL-is on niimoodi, et kui mingi teema või eelnõu on kord lauale saanud, siis ei lähe nii, et sealt siis mitte midagi ei tule. Ka kui tulevane ühtne müügiõigus käiks vaid internetikaubanduse kohta, oleks seegi midagi. Andmekaitses, kus meie ja ka teiste LR probleemidest on nüüd kurjalt räägitud juba aasta või enamgi, on aeg vaadata, kuidas selle protsessiga realistlikult edasi minna saaks nii, et meie põhimured – avalikule sektorile vajaliku paindlikkuse säilitamine ja halduskoormuse kasvu minimeerimine – oleksid võimalikult kaitstud. Ehk siis rääkisime seekord rohkem poliitikast ja protsessidest kui eelnõude paragrahvidest.

24.02.2013

Soovitan lugeda Economisti Charlemagne värsket kolumni. Hea ajakirjanduslik võte käsitleda suurt poliitilist probleemi ühe firma või majandusharu vaatepunktist, praegusel juhul siis šoti viskitootja omast. Lihtsamalt ja selgemalt pole vist võimalik kirjutada, miks suurte rahvusvaheliste firmade huvides on, et riigid, kus neil peakorter ja tootmine, kuuluksid EL-i. Väliskaubanduse reeglid kehtestab EL palju jõulisemalt kui üksik riik seda eales suudaks ja ka Euroopa bürokraatia on väike asi, võrreldes sellega, mis oleks, kui peaks järgima 27 eri reeglite komplekti. Johnny Walker marsib pudelisildil küll uhkelt, aga ta ei taha maailmas sugugi üksi marssida, on lõppjäreldus.

20.02.2013

Coreper algas poolest lõunast, sest PRES oli parlamendis, võidukal viimasel triloogil nn kakspaki üle. Selle eelnõude paketi kohaselt tuleb LR-del esitada oma järgmise aasta eelarvekavad juba eelmisel kevadel COM-le analüüsimiseks. Seda analüüsi hakkab muide tegema uus büroo eesotsas mu hea endise kolleegiga Rehni kabinetist, Stephanie Risoga. Vt lähemalt siit.

Meile tähtsamate teemadena täna 18.02 FAC Süüria järelduste järelmid, EL-Ukraina tippkohtumise viimased ettevalmistused ja Gruusia viisalihtsuse tegevuskava protseduurika. Süüria punkti all esinesime lennuka ideega, et relvamüügiembargo erandeid kasutavad LR  peaksid sellest, soovitatavalt kaunis täpselt, teisi LR informeerima. Tõenäoliselt see pelgalt intellektuaalselt  huvitavaks ideeks jääbki. Gruusia viisalihtsustuseasja probleem oli tegelikult EL institutsioonidevaheliste suhete ja protseduuride asi, loodetavasti sai korda.

Ukraina kohta on 25.02 tippkohtumiseks kõik tegelikult selge, selle riigi juhtidele esitatakse EL ühtne ja selge sõnum, et assotsiatsioonileppe allkirjastamise jaoks idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses 2013 novembris on vaja täita kõik EL esitatud tingimused. Jah, õige, kuid viimase kuu jooksul on toimunud kaks uut arengut. Esiteks 18.02 FAC idapartnerluse arutelu, mis loodetavasti loob teatavat uut dünaamikat (vt ka Gondori kroonika selle päeva sissekannet) ja teiseks Gazpromi esitatud 7 miljardi dollariline nõue gaasi eest, mida ukrainlased tegelikult pole tarbinudki. See peab ka EL-i panema paremini aru saama, et Ukrainas ja Ukraina üle käib suurte panustega mäng, milles osalemiseks peab keskpikas perspektiivis evima pisut rohkem kujutlusvõimet, kui vaja lihtsalt kordamiseks, et kõik peavad täpselt meie tähtsaid nõudeid täitma, alles siis me anname neile midagi.

19.02.2013

Lõuna EE MEP-idega, 5-ga 6-st. Teemaks MFF, mis muu. EP president ja fraktsioonide juhid on selle kohta juba kaunis käredasti öelnud. Kuid lähemaid vaidlusi pole fraktsioonides, parlamendi tähtsamates poliitilistes rühmades veel peetud. Selgitasin MFF, täpsemalt NK 08.02 kokkuleppe saamislugu, võimalikkusi ja võimatusi. Kuidaspidi ka ei vaataks, rahaasjad on LR, suveräänsete riikide pärusmaa, nende demokraatlike valitsuste täpse tähelepanu all, eriti praegusel kasinusajal. Seega ka vastumeelsus EL eelarve suurendamisele, suuremale paindlikkusele ehk vähemkulutatud eelarveridadelt teistele ümbertõstmise võimalusele jne. Samas said nende läbirääkimiste käigus just üldmahu numbrid nii suure sümboliväärtuse, et ehk õnnestub selle mahu sees mingeid ringitõstmisi siiski teha? EP-le on tähtsad ka eelarve omavahendid, LR-st sõltumatud finantseerimisallikad. Nende üle tuleb sõlmida mingi poliitiline deklaratsioon, sest realistlikult neid tulemas pole. Sama kehtib natuke ka nn ülevaateklausli kohta. Me võime kokku leppida ükskõik kui ilusad eesmärgid, aga kuna või kuni on NK-s alati olemas blokeeriv vähemus riikidest, kelle peamine huvi on lihtsalt vähem maksta, siis põrkuvad kõik muutmisplaanid ikkagi selle vähemuse vastu. Niisiis, kui keegi tahab eelarve kokkupanemist radikaalselt muuta, peab ta muutma selle heakskiitmise korda. Mida omakorda saab muuta vaid LR heakskiidul.

EE eurosaadikud saavad nendest asjadest muidugi aru. Kuna nende hulgas pole ka oma fraktsiooni juhte või muidu nn sammaldunud, eluaegseid MEP-e, kes peaks tingimata oma institutsiooni prestiiži eest võitlema, saime peamiselt rääkida EE väljavõideldud positsioonist ja sellest, et kokkuleppe põhjalaskmine EP poolt oleks meile kõige kahjulikum variant. Aastakaupa eelarvet tehes oleks ainus LR, kes rahas võidaks, UK, sest nende tagasimakse on aluslepingutes kirjas. Tegemata jääksid aga pikemad, suuremad projektid ja programmid. Seega tuleb leida parlamendile vajalikud vastutulekukohad ja MFF diil ikkagi heaks kiita. Rõõmustavalt – ja üldse mitte raha, vaid demokraatliku põhimõtte pärast – ütlesid kõik EE MEP-id, et ei toeta salajast hääletamist eelarve üle, mida tahaksid näha mõne fraktsiooni juhid, kes ei julge minna oma koduriigi valitsuse või koduse partei vastu. Pole siin midagi, sellised otsused tuleb julgeda avalikult teha. Selle üle järgmistel nädalatel parlamendikoridorides võideldaksegi.

18.02.2013

FAC käsitles palju olulisi teemasid nagu Mali või Süüria (kus hoolimata mõne LR soovist ei muudetud relvaembargot). Üllatavalt sisukaks kujunes aga ka Idapartnerluse arutelu. See 2009 algatatud partnerlus erineb muust ENP-st selle poolest, et mõned idapartnerid (kokku neid 6: Moldova, Valgevene, Ukraina, ja 3 Kaukaasia riiki) asuvad geograafiliselt Euroopas ja tahaksid ka EL-iga liituda. Seni pole EL aga neile liitumisperspektiivi andnud, hoolimata sellest, et aluslepingutes on algusest peale olnud säte, kuulus paragrahv 49,  mille kohaselt kõigil Euroopa riikidel on võimalus liikmeks saada. Kui te meile liitumist lubada ei saa, kuipalju oma neljast vabadusest ehk inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vabast liikumisest te olete valmis meile andma, küsivad seepeale riigid nagu Moldova, Gruusia, Armeenia jt. Alates 2011. aastast ongi EL oma more for more-lähenemisega lubanud edukamatele riikidele vastutasuks reformide eest tihedamat lõimumist Euroopaga, järk-järgulist 4 vabaduse avamist. Aga nagu EL-is ikka, on seegi ava(ne)mine krigisevalt aeglane ja otsekui vastumeelne. Idapartnerid, kelle enamus tahab siiralt teha geopoliitilist valikut Euroopa, see tähendab Lääne kasuks, ei saa meist tihti üldse aru. Ka mitmel uuemal LR-l on raske mõista, miks EL peidab geopoliitika tehniliste protsesside taha.

Täna igatahes arutasid välisministrid Idapartnerlust avatult ja positiivselt ja sõna võttis ka geograafiliselt kaugemal asuvaid LR. Novembris toimuval Vilniuse tippkohtumisel idapartneritega on täiesti realistlik saavutada assotsiatsioonileppe allakirjutamine Ukrainaga ning selle parafeerimine Moldova, Gruusia ja Armeeniaga. Nimetati isegi 49. paragrahvi ja mitte sugugi ainult välistavas võtmes. Vahest kõige olulisem protsessi mõttes  on aga mitme LR poolt väljendatud soov arutada Idapartnerlust FAC-il üle kuu, see tähendab, palju tihedamini kui seni. CFSP kõrge esindaja Cathy Ashton lubaski teema ülejärgmisel korral jälle päevakorda panna. Ja nagu EL-is enamasti, arutamine võib tähendada konkreetset edasiminekut konkreetsete asjadega – kui teema juba laual, siis peab ju mingit tulemust ka näitama, eks. Muidugi sõltub partnerite endi sammudest enamus edust, aga EL pole neile seni eriti vastutulelik ega arusaadav tundunud. Ehk läheb sellega nüüd pisut paremaks.

15.02.2013

Lõuna Euroopa koolide peasekretäri Kari Kivise ning EE haridus- ja teadusministeeriumi inimestega. Väga huvitav. Euroopa kool on institutsioon, mille eesmärgiks on eri rahvustest EL institutsioonide töötajate ja EL-i juurde akrediteeritud diplomaatide lastele emakeeles haridust anda. Praegu on Euroopa koole 7 eri LR-s kokku 14  ja 15. avatakse siis sügisel Tallinnas, see oli üks tingimus IT-agentuuri saamiseks. Brüsseli Euroopa koolis pole päris omakeelset sektsiooni veel EE, LV, SI, SK ja MT-l. Need lapsed käivad inglise-, prantsuse- või saksakeelses sektsioonis ja saavad tund päevas emakeelt. Nüüd on aga eesti laste arv kogu aeg kestlikult kasvanud (hetkel õpib neid Brüsseli Euroopa koolis 115, COM teenistujate puhtalt eesti peredes kasvab 85) ja on kujunenud olukord, kus mõnes inglisekeelses klassis on eestlasi (koos lätlastega) tegelikult enamus. Nii et muutmissurve on nii kooli juhtkonna, ingliskeelsete lapsevanemate kui, vähemalt määral, ka Brüsseli eesti kogukonna poolt.

Kivinen tutvustas juhtkonna plaane, mis kõlasid igati mõistlikult. Laste arv kasvab ka teistes rahvusrühmades ja sügisel avatud imeilusad 5. kooli ruumid Laekenis on juba täis. Kool koos COM, Brüsseli linna ja BE valitsusega otsib võimalusi uute ruumide leidmiseks, seda linnaosa(de)s, kus asjaomased pered rohkem elavad, selleks on tehtud põhjalikud kaardistamised. Kindlasti vajavad uut sektsiooni 3 suurt keelt kõnelevad lapsed, lisaks on ülepaisutatud hispaania ja kreeka sektsioon. Ning kui siis, mitte enne 2015. aastat, uute ruumide kasutuselevõtuni jõutakse, võiks seal avada ka eestikeelse eelkooli. Kivinen rõhutas, et oma sektsiooni ei suruta meile peale. Ja kindlasti ei sunnita ühtki juba mõnes muus keeles haridusteed alustanud last keelt vahetama. Alustataks eelkoolist, millest võiks ajaga kasvada eestikeelne algkooliosa. Eestikeelset keskkooliosa nähtavas ja ka vähemnähtavas tulevikus ei paista, see on liiga keeruline ja kallis.

See kõik kõlab mõistlikult. Senine olukord pole kestlik, asja mõte on siiski emakeelses hariduses ja ka selles, et LR kannavad võrdselt finantseerimiskoormat – praegu aga laseme me omajagu liugu nende LR turjal, kes omakeelseid õpetajaid saadavad. Fakt, et kedagi ei sunnita poole pealt õppekeelt vahetama ja et arvestatakse ka inimeste nn elukohatrende, on julgustav. Ehk 2-3 aasta pärast saamegi eestikeelse Euroopa kooli sektsiooni.

14.02.2013

Esmapilgul kergevõitu päevakorra juures kujunes Coreper peaaegu tervepäevaseks. Pankade kapitalinõuete pakett ehk Basel-III nõuded ehk CRD-4 on vajalik nii EL rahvusvahelise kohustusena kui kõigepealt kontinendi enda finantsstabiilsuse pärast. See on väga detailne ja tehniline fail, mis õnneks jõudnud vastuvõtmiseni EP-s üpris lähedale. EE põhihuvi on igale LR õiguse säilitamine kõrgemate nõuete kehtestamiseks oma pankadele. PRES vanduski pühalikult, et selle koha pealt paketti enam ei avata. Teiseks on meile tähtis võimalikult kiire jõustamine, igatahes enne pangandusliidu esimest osa, SSM-i. Selle osas pärast tänast nii kindel ei ole, ehkki asi pole lootusetu.

18.02. FAC ettevalmistuste põhiküsimus on, kas Süüria relvaembargot osaliselt lõdvendada, nii, et president al-Assadi vastu võitlejatele saaks relvi müüa. Tänase arutelu põhjalt küll senise poliitika ehk embargo muutmist esmaspäeval ei ennusta. Aga olukord seal riigis on äärmiselt traagiline ja keeruline. On ju loogikat mõlema poole argumentides – nii neil, kes ütlevad, et sõjakoldesse rohkem relvi tarnida on hullus kui ka neil, kes ütlevad, et diktaator al-Assad tapab iga kuu tuhandeid süürlasi, kel peab olema võimalik talle vastu hakata. Süüria on oma etniliselt ja religioosselt koosseisult, suhetelt naabritega, asukohalt jne nii keeruline (ja sealjuures suur) riik, et hiljutiste lekete kohaselt on Süüria-poliitika kohta väga tõsiseid eriarvamusi ka USA juhtkonnas.