29.11.2012

Hommikupoole kaubandusFAC, mille peamiseks saavutuseks mandaadi kokkuleppimine kaubandusleppe läbirääkimisteks Jaapaniga. Maailma kolmanda majanduse turg on traditsiooniliselt olnud väga kaitstud, kuid nüüd on nad näidanud valmisolekut piiranguid leevendada. Need on peamiselt mittetariifsed ehk regulatiivsed. Suurimaks probleemseks teemaks EL poolelt oli autotööstus, millel tõesti põhjust jaapanlaste konkurentsi karta. Aga kaubandusvolinik De Gucht ütles väga õigesti, et kuulge, leping, kui ta ükskord saab kokku lepitud, astub jõusse umbes 5 aasta pärast ja üleminekuklauslid sensitiivsetele aladele nagu autod, kestavad veel teist samapalju. 10 aasta perspektiivis on küsimus mitte tariifidest Jaapani kaubanduses, vaid Euroopa autotööstuse konkurentsivõimes.

Lõunal arutasid ministrid Venemaa kohustustetäitmist WTO liikmena. Teatavasti on naaberrriik pärast selle organisatsiooniga liitumist mitmed asjad tegemata jätnud, näiteks kasutatud autode ja meid koos LV, FR ja veel mõnega eriti huvitavate elusloomade impordi osas. COM on meie asja truuisti ajanud, teemat on tõstatatud nii kahepoolselt venelastega kui ka WTO foorumitel. Meie nõudel peab teema seisma ka detsembrikuise EL-Vene tippkohtumise päevakorras. Nii et (ka) ses asjas pole Eesti põllumeestel euroliidule ega oma riigile suurt miskit ette heita.

Pärastlõunases Coreper-is 2 teemat, eelseisva ÜK päevakord ja EL laienemine. ÜK peateemaks Van Rompuy raport EMU tulevikust, kus tal tuleb kõvasti pingutada, et tema paber eilsest COM omast sisult maha ei jääks. Eelnõu lubatakse meile 06.12-s. Laienemise intrigeerivamad teemad nagu pika nimega Makedoonia, Serbia ja Kosovo jäid järgmisse nädalasse. Täna käidi läbi üldosa, Horvaatia, Island, Montenegro, Albaania, Bosnia-Hertsegoviina ja tavaliselt üliproblemaatiline Türgi, kellega sel poolaastal ei toimu türklaste enda valikul pea mingit tegevust ega saa ka CY oma eesistumise tõttu pikki kõnesid pidada. Üldiselt rahumeelne ja ootuspärane. Sellle aasta laienemispaketi ainus riik, kellega sammu edasi võiks teha, on Makedoonia.

28.11.2012

TervepäevaCoreper küll, millele homme järgeb veel 2 ja reedel hommikust õhtuni. Aga päeva juhtteema oli hoopis EL (või EMU) tulevik. Esiteks osales välisminister Paet oma DE kolleegi Westerwelle kutsel esinduslikul konverentsil koos Herman Van Rompuy, 5 välisministri, hulga MEP-ide ja kodanikuühiskonna esindajatega. Nendes protsessides ja debattides on tõesti tõeline kunsttükk liikuda paralleelselt – lühiajalised kriisihaldusmeetmed ja pikem plaan. EL-i institutsioonide tugevdamine ja sellele demokraatliku legitiimsuse kindlustamine. EL lepingute muutmine ja nende asjadega edasiliikumine, mida saab teha olevasolevate raames. Paet möönis vajadust tõenäoliselt  EMU tugevdamiseks mingil määral lepinguid muuta, kuid mainis ka ära pika nimekirja asjadest, mida saab kohe teha: olemasoleva majandusvalitsuse rakendamine, siseturu arendamine, sealhulgas teenuste liberaliseerimine ja digitaalne siseturg, energiaühendused LR vahel, tugevam CFSP jne. Van Rompuy esitas huvitava mõtte, et GR kriisi lahendamine on esimene tõelise EL solidaarsuse akt, kuna kõik varasemad olukorrad on olnud win-win. Päeva reljeefseim hüüatus kuulus siiski PT välisministrile Portasele: EP ei vaja rohkem võimu, vaid rohkem valijaid! Sellega tuli nõustuda ka kohalolnud MEP-idel.

Pärastlõunal avalikustas COM oma eskiisi EMU tugevdamiseks. Kiirel lugemisel ELS-i kolleegide abiga võis seal tuvastada enamat läbimõeldust, kohati julgemaid ettepanekuid ja muidugi rohkem detaile, kui Westerwelle raportis või Van Rompuy senistes kavades. Pole ime, sest COM tugevus on ju tuhanded ametnikud, keda saab tööle panna. Tundub, et euroala eelarve, eufemismiga “fiscal capacity” on tulnud, et jääda. Ka COM paberis on ta kasutamine vähemalt lähema 5 aasta perspektiivis ettenähtud peamiselt struktuursete reformide läbiviimiseks LR-des. Raha allikatest aga ikka ei miskit. EE-d ja mitut muudki riiki alati valvsaks tegevale maksupoliitikate tihedamale koordinatsioonile on eskiisis lisandunud tööhõivepoliitikate koordinatsioon, eesmärgiks paremini toimivad tööturud ja suurem tööjõu mobiilsus euroala sees. Küsisin Coreper-i õhtusöögil COM president Barroso käest, kas ma ikka sain õigesti aru, et aasta pärast seda, kui meil lõppes tööjõu vaba liikumise üleminekuperiood mõne LR-ga, hakkame me üheskoos soodustama tööjõu aktiivsemat liikumist euroala riikide vahel. Vaevalt seda päris nii küll avalikult välja öeldakse – ja fakt on see, et Euroopa majanduskriisi teeb valusamaks tööjõu vähene liikuvus näiteks USA-ga võrreldes – kuid pisut amüsantne on see olukord küll. Ka Paet tuletas oma konverentsil meelde, et kui ta 2005 noore ministrina EL lauadade taha saabus, tervitas üks vanema LR kolleeg teda sõnadega: Sa tuled siis sellest riigist, kelle inimesed meie töökohti ära võtavad.

Ah jaa, LR ja EL institutsioonide vaheliste tulevaste reformilepingute eufemistlik nimi on COM järgi Konvergentsi ja konkurentsivõime instrument, Instrument for Convergence and Competitiveness. Võtame teadmiseks ja õpime hääldama.

 

27.11.2012

Mõnevõrra ootamatult on eile-täna tulnud pisut tegelda ametlikult pika nimega Makedooniaga. Tegu on EL kandidaatriigiga, kellega teeb COM juba neljandat aastat järjest ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi, kuid seni on iga kord detsembri GAC (laienemine on üld- mitte välisteema) selle edasi lükanud. Põhjuseks GR vastuseis kõrvalseisjatele kaunis arusaamatu nimetüli pärast. GR üks maakond kannab nime Makedoonia ja kui Jugoslaavia lagunes, keeldusid kreeklased samanimelist liitriigi osa Makedoonia nime all tunnustamast. Tüli pole 20 aasta jooksul suudetud lahendada ja emotsioone tekib aga juurde. Üks süüdistab teist oma ajaloo varastamises, teine kahtlustab soovis koos riigi nimega hävitada ka põhirahvuse identiteet ja nii edasi.

Sel aastal on aga lootust Makedooniaga väike samm edasi teha. Põhjused järgmised. Esiteks on COM asunud asjaga kulisside taga aktiivselt tegelema. Ei tõsta ju selle institutsiooni mainet, kui NK aastaid tuimalt nende ettepanekut tagasi lükkab. Teiseks on kaalul kogu laienemisprotsessi usutavus ning sellega EL maine Lääne-Balkani piirkonna riikide silmis. Seda tunnistab endale üha suurem arv LR. Kolmandaks tundub ka Makedoonia juhtkond aru saavat, et keegi teine neile neid kastaneid tulest välja ei too ja LR ei rulli selles asjas GR-st üle, seega tuleb neil endil asjaga tõsisemalt tegelema hakata. Neljandaks läheneb GR eesistumine 2014 I poolaastal ja nad tahavad regiooni laienemisprotsessile uue hoo anda – siis ei tohi olla endal eriprobleeme naabritega. Viiendaks on GR juhtkonnas praegu inimesi, kes olid omal ajal nimeküsimuse tekkimise juures ja võivad seega mainekaotust kartmata asuda tüli lahendama.

Kõigest sellest hoolimata on edušansid ikkagi väikesed. Aastakümneid vindunud tülisid ei lahenda, umbusaldust ei hajuta ühe-kahe katse või paari kuuga. Asja ei hõlbusta teadagi see, et kriisiajal mõjub paljudele isegi jutt uutest liitujatest punase rätikuna. Ka suurimate laienemissõprade jaoks, kelle hulka ka EE kuulub, ei ole küsimus hetkel esimeste prioriteetide hulgas.

26.11.2012

Peamiselt ÜK-järgse järelemõtlemise päev. Sealhulgas Coreper-i lõuna Herman Van Rompuy kabinetiülema Didier Seeuwsiga. Ise arvan, et kui Van Rompuy ei pakkunudki MFF üldmahu vähendamist ega halduskulude kärpimist, siis see pidi tähendama, et ta teadis algusest peale, et seekord kokkulepet ei tule. Siiski kinnitas kõrge NK sekretariaadi ametnik, et Van Rompuy nõunikud soovitasid tal ikkagi proovida, ja sellest loobumine  oli ta enda otsus. Oli kuidas oli, lõunalt jäi küllalt selge mulje, et esiteks, järgmine katse tehakse tõenäoliselt 07.-08.02.2013 plaanipärasel ÜK-l. Teiseks, et kõik nn präänikud on laual, juurde küsida ei soovitata. Aga ära neid ka ei võeta, seega. Arvatakse ka, et ÜPP ja ÜKP mahust enam ei kärbita. See on aga pigem lootus kui reaalsusel põhinev arvamus. Kust see 30 miljardit ikka kokku kraabitakse, kas tõesti innovatsiooni, CEF ja halduse pealt? Samas, kui ÜKP maht jääks samaks, siis jääks paika vähemalt need 10 miljardit, mis transpordiprojektideks ühtekuuluvusfondist CEF-i üle kanti? EE-l tõsine poliitiline ja diplomaatiline mõtlemine, kuidas minna meile tehtud pakkumist veel paremaks tegema.

Järgmine ÜK on juba ülejärgmisel nädalal ja ettevalmistused täies hoos. Nn 4 presidendi raportist EMU tuleviku üle on saanud Van Rompuy selgitav dokument samal teemal, kas ka ambitsiooni tagasitõmbamine? Täna peale juba teada euroala eelarve ja reformilepingute uusi ideid ei kuulnud. Pangandusliidu SSM aga tuleb kindlasti ära teha. Vaatame, kas COM ülehomme avaldatav projekt Sügava ja tõelise EMU tegemiseks pakub rohkem konkreetseid ideid.

22.-23.11.2012

Kauaoodatud MFF-ile pühendatud ÜK lõppes kokkuleppele jõudmata, kuna mitu suurt netomaksjat polnud Herman Van Rompuy esitatud uue eelarve-ettepanekuga nõus. Sellest ei tule aga järeldada, et tippkohtumine jäi täiesti tulemusteta. Brüsseli kogemus on nagunii, et kunagi varem pole esimese korraga eelarves kokku lepitud. Van Rompuy koos oma meeskonnaga näitas pärast kõigi LR-ga kohtumist oma uue ettepanekuga küllalt selgelt teed lõpliku diilini. Suurele enamusele LR-dest jagati kätte nn präänikud ehk eripakkumised. Mitmed lõunapoolsed LR said lausa nimelise kingi a la 100 miljonit eurot riigi X regioonile Y. Balti riikidele pakuti isegi pisut üllatavalt paranemist meie mõlemas murekohas. ÜKP lage tõsteti 2,59%-ni rahvuslikust kogutoodangust, kusjuures teistele langetati seda 2,35%. ÜPP otsetoetusi lubati aastaks 2020 tõsta RO tasemele ehk 196 eurole praeguselt 145-lt (viimase summa sees on ka raha, mida me oma riigieelarvest juurde maksame). EE-le väga olulisest CEF-ist kärbiti vähem, kui kartsime ja transpordi osa jäi piltlikult öeldes Rail Balticut võimaldavale tasemele.

Kui riigipead ja valitsusjuhid täna laiali läksid, lepiti, et Van Rompuy tuleb lähikuudel (mõeldakse vast 07.-08.02.2013 plaanilist ÜK) välja uue pakkumisega. Praegusel oligi see viga, et see ei sisaldanud uut üldmahu kärbet ega ka halduskulude vähendamist. Küllap tähendas see, et Van Rompuy ei üritanudki täna lõplikku lepet saavutada. Sest mõlemat nimetatut tuleb veel kärpida, see on selge poliitiline reaalsus. Kuid netomaksjate toon oli kardetust palju leplikum, ka UK peaministril, kellelt vetot eeldati. Räägiti vaid 30 miljardi täiendavast kärpimisest, mis vähem, kui varemräägitu.

Edasine sõltub esiteks sellest, kuidas Brüsselist naasvaid peaministreid kodus vastu võetakse ja mis tooni nad ise võtavad. Kui säilitatakse sama, mis täna, on lootust. Teiseks, kust ikkagi puudujääv summa kärbitakse. On selge, et halduskulud on löögi all, aga kardetavasti ka CEF, lisaks sisejulgeoleku ja välistegevuse read. Sest kahe suure rubriigi, ÜKP ja ÜPP alt jagati eile-täna päris palju nn kommiraha tagasi, sealt uuesti lõikama hakata on keeruline. Siit meie erilahenduste säilitamise ja parandamise ülesande juurde. Sest pole ju ÜKP 2,59%-ne lagi ega RO tasemele jõudmise tempo see, mida tahaksime. Pealegi – kui üldist lage alandatakse ja kui RO peaks otsetoetusi juurde saama, mis siis meie asjadest saab? Päris ära sedalaadi präänikuid küll enam ei võeta, ütleb tavaline poliitiline loogika. Esmaspäeval on Coreper-i lõuna Van Rompuy uue kabinetiülema Didier Seeuwsiga, eks siis saab esimest selgust.

21.11.2012

Brüsselis vaikus enne homset MFF-ile pühendatud ÜK. Strasbourgis peab EP aga täiskogu istungit, üheks teemaks ka eelarve. Tasub visata pilk peale parlamendi suurima, konservatiivse EPP-fraktsiooni esimehe Joseph Dauli kõnele. Seal on kaks meile väga hästi sobivat passaaži, mis tulevad otse Dauli kohtumisest peaminister Ansipiga (vt Gondori kroonika 13.11.2012). Kui esitada oma õiged väited õigel ajal õigetele inimestele, siis saavad ka väikeriigi argumendid vajaliku kaalu ja toetuse. Hea.

Dauli meid otseselt puudutavad laused:

The European Union is above all a Community of values. Including that of solidarity. Did you know that, through the European Stability Mechanism, the Estonians and the Slovakians are contributing to the funding of pensions in Greece, which are even higher than their own?

***

In the Baltic countries for example, without funding from Europe, railway lines will continue to be connected to Moscow and not to Europe. Yet, like us, the Baltic countries need these connections.

20.11.2012

GAC-i põhisündmuseks oli eileõhtune ministrite õhtusöök Herman Van Rompuyga, teemaks MFF. Uusi elemente sisu poolest pole. Poliitiline seis on muutunud vaid kosmeetiliselt, kui üldse. Netomaksjad nõuavad endiselt suuremat kärbet, ÜKP sõbrad on vastu. Kõige rahulolematumad on praegu lõunapoolsed LR, keda edasised kärped lööksid igal juhul. Kui meie veel võime loota, et ÜKP mahakraapimine toimuks rohkem arenenud piirkondade, mitte meiesuguste arvel, siis PT või ES või IT ei aitaks seegi. UK teeb palju sõbralikumat ja koostööaltimat nägu kui paaril viimasel nädalal, kas on põhjuseks eilse Financial Timesi spekulatsioonid, nagu valmistutaks brittide jätkuva jäikuse puhul juba 26 LR vaheliseks eelarvekokkuleppeks? Selline lepe on väga ebatõenäoline, sest see pole üldse EL-i viis, ikka püütakse kõigepealt pikalt konsensust otsida. Samas, nagu märgib sama lehe kolumnist Münchau, EL-i tehnokraadid on raha leidmisel uskumatult loovad.

Igatahes, Van Rompuy kuulas kõik ära, viitas oma 6-aastasele kogemusele BE eelarveministrina ja lubas läbirääkimispaketi korrigeeritud versiooni anda paraku alles ÜK õhtul pärast EP presidendi traditsioonilist ärakuulamist. Muide, viimasele mõeldes – tundub tõenäoline, et EP-le oluline MFF ülevaateklausel ehk lubadus mõne aasta järel teha eelarve ülevaatus tuleb ikkagi paketti sisse.

19.11.2012

President Ilves Brüsselis. Pärast tööd Euroopa Liidu e-tervise töörühma vedajana sai Ilves kutse juhtida EL pilvandmetöötluse arendamise nõukoda. Presidendi kantselei pressiteade peaks andma hetkel ammendava info selle ülesande raamide ja sisu kohta. EE EL- ja muugi poliitika kontekstis on asjakohane lisada, et esiteks annab selline roll meile nähtavust digitaalsete lahenduste alal, kus eestlasi peetakse nagunii tugevaks, hea maine seega kinnistub veelgi. Teiseks, pilvandmetöötlus on otseselt seotud EL siseturu, täpsemalt digitaalse siseturu arendamisega, mis EE-le väga südamelähedane. Kolmandaks, nõukojas on mitu selle ala ettevõtluse juhtfiguuri, kindlasti õnnestub töö käigus ka EE majandusele kasu tuua, olgu siis investeeringuid meelitades või meil välja töötatud lahenduste müümisega. Neljandaks ja sugugi mitte vähe tähtsana – nõukoda peab oma töö tulemused esitlema 2,5 aasta pärast. See tähendab, just siis, kui käib uue, 2014. aasta lõpus ametisse astuva COM poliitiline sihiseadmine. Kui tulemused võimsad, siis õnnestub nende põhjalt kindlasti COM tööplaani mõnigi konkreetne eelnõu  tekitada. Mis võiks, Brüsseli protsesside temposid arvestades, vastu võetud saada, no miks mitte EE eesistumise ajal 2018?

15.11.2012

TervepäevaCoreper. Peateemaks MFF, kus laual Herman Van Rompuy meeskonna pakutud pakett. Kuna Van Rompuy vastutusel on ka lõpptulemus, siis on vähemalt see selge, millise teksti alusel lõpuni töötame. Nagu kirjutasin Gondori kroonikas 31.10.2012, pandigi lauale umbes 7%-line üldkärbe, mis jagunes üpris ühtlaselt eelarveridade vahel, haldus ehk välja arvatud (see on tõenäoliselt jäetud lisakärpeks varru). Siiski oli ÜKP mahtu vähendatud 8,7% ja ÜPP oma vaid 6,5% võrra. CEF-i maht oli aga peaaegu taastatud, seejuures kuulsad 10 miljardit ühtekuuluvusfondi raha täielikult. ÜKP alt on meile väga ebameeldivalt vähendatud EL finantseeringu osa ja lisaks kaotatud käibemaksu abikõlbulikkus ning vähendatud eelfinantseeringuid. Kaks viimast asja ei too tegelikult MFF-is kokkuhoidu, küll aga raskendavad projektide läbiviijate nagu MTÜ-de ja kohalike omavalitsuste tingimusi. Sellest vaimust kantud ka EE sõnavõtt, mille tooni arusaadavalt ei pehmendanud ka põllumajandustoetuste kiirema ühtlustamise teema jätkuv puudumine paketis.

Üldine toon laua taga oli veel palju negatiivsem. 7% on ikka juba tuntav kärbe ja läheb ka suuremate ÜPP kasusaajate jaoks valusaks. Põhikärpijatele on aga sellestki vähe, mahtu veel maha! Van Rompuy meeskond signaliseeris küll selgelt, et palju rohkem enam ei taheta vähendada. Ütlesid ka, et kõigi LR erisoovid – kõigi sõnul odavad, erilised ja väga poliitilised – on kirja pandud ja nendega tegeldakse viimasel läbirääkimiste ööl. See ei ole tegelikult nii lihtne, pole nii, et igaühel on üks soov. 3 Balti riigil näiteks 3 igal tahtmist. Järgmine MFF-arutelu on 19.-20.11 GAC-il.

Muudest Coreper-i teemadest meile olulisem 29.11 kaubandusFAC ettevalmistus. Toetasime vabakaubandusleppe läbirääkimiste alustamist Jaapaniga ja Venemaa WTO-liikmesusest tuleneva uue olukorra põhjalikku käsitlemist. Viimasega on ju nii, et pärast ülilühikest sisseelamisperioodi on idanaabrid hakanud end seal kaunis tugevasti tundma, kui kõne all näiteks järgmised endistest liiduvabariikidest liitujad, samas jätab Vene aga täitmata mitmeid WTO kohustusi, näiteks meid otseselt puudutava elusloomade impordi keelu tühistamine.

 

14.11.2012

TervepäevaCoreper, mille peamiseks sisuks tagasivaated toimunud  nõukogudele ja eelseisvate nõukogude päevakorra tutvustus. Mõnikord on need sisulised arutelupunktid – sest päevakorra koostamine, sealt punktide väljajätmine või siis sissepanemine võib ju olla vägagi sisuline või poliitiline. Mõnikord aga mitte, pelgalt monotoonne pressiteadete või päevakorra ettelugemine. Täna oli mõlemat. EE poolt väljendasin leebet rahulolematust selle üle, et detsembri JHA siseküsimuste osa on lahjavõitu, miks me ei aruta juba COM poolt ammu lubatud nn tarkade piiride eelnõu? Põhjus, miks eelnõud veel pole, on COM sisesed eriarvamused ja Coreperis osalenud COM siseküsimuste peadirektor kviteeris mu küsimuse ilmse rahuloluga.

EL-Brasiilia tippkohtumise orientatsioonidebatis sain avaldada rahulolu, et üle pikkade aastate ei peagi ma paluma viisavabaduse arutamist, kuna EE, LV, MT ja CY kodanikel on lõpuks ometi see vabadus käes. See on hea näide Euroopa ühtsest välispoliitikast. On ju nii, et suurte ja väikeste riikide suhetes toimuvad asjad enamasti siis, kui suuremale poolele sobib. Ja Brasiilia on meist õige palju suurem riik. EL aga pidi meie nõudel hoidma 4 väikese LR kodanikele huvipakkuvat teemat kõigi brasiillastega toimunud kohtumiste päevakorras. Ka kui esimestel päevadel oli arusaamatusi (kus jälle COM meid aitas), on viisavabadus tänaseks toimiv. Lõpp hea.