29.09.2012

Kriisiajale iseloomulikult on viimaste päevade kõige olulisemad uudised FR ja ES riigieelarvekavadest. Allpool mõni artikkel selle kohta.

ES eelarvekava tuli üheaegselt riigi pankade rahastamisvajaduse auditi tulemustega – 59 miljardit eurot, kaugelt vähem kui 100 miljardit, mida juuni ÜK lubas. Euro kurss selle peale pisut tõusis. Aga valitsuse poliitiline põhimure on üha enam rahutud ja rahahädas regioonid, mitte pangad.

Kui Euroopa jagada riigirahanduse mõttes põhja-lõuna teljel, siis paigutub FR vist ainsana vahepeale, õieti mitte kummalegi poole. Järgmise aasta eelarves on tehtud selle riigi jaoks pretsedenditut kokkutõmbamist, tõsi. Samas hüüab valitsus uhkelt, et austerity´t, kasinust, suudeti vältida. Tõsi, kulude kärpimisest tuli vaid 1/3 kokkuhoiust, ülejäänud 2/3 loodetakse saada maksutõusust. Euroopa võlakriisi kogemus tundub olevat, et edukas kasinusemudel on vastupidine, 1/3 maksutõusudest ja 2/3 kärbetest. Seni aga on FR laenukulud väga väikesed, investorite usaldus seega püsib.

http://online.wsj.com/article/SB10000872396390443916104578021692765950384.html

http://www.economist.com/blogs/newsbook/2012/09/french-budget

http://www.nytimes.com/2012/09/29/world/europe/hollandes-new-budget-focuses-on-cutting-frances-deficit.html?_r=0

26.09.2012

Coreper-is seniste nõukogude ja tippkohtumiste nagu EL-Hiina ülevaated, samuti vaade tulevastele nõukogudele. Põhisündmus oli Coreper-i lõuna EP presidendi Martin Schulziga. Ta esines tuntud emotsionaalsuses ja muidugi väga tugevalt oma institusiooni nimel. EP on Lissaboni lepinguga kõvasti võimu juurde saanud ja kasutab seda meelsasti. Esimest korda on neil hääleõigus MFF üle ja see tähendab mitut asja.

Esiteks seda, et kõik kärped on raskemad, kuna parlament on väga EL ühiste poliitikate ja nende lahkema rahastamise poolt. Teiseks seda, et tugevamalt tõuseb lauale omavahendite ehk vaid EL eelarve finantseerimiseks mõeldud tulude küsimus. Siia alla võiks toetajate ettekujutuses käia näiteks kunagi räägitud Euroopa maks, näiteks 1% kogu käibemaksust, mis LR-des kogutakse. Praegu tundub, et tõsisemalt soovitakse omavahendina näha tõenäoliselt vaid tihendatud koostöö vormis ehk vaid osa LR vahel sisse seatavat finantstehingute maksu, pluss EP nõuab mingit poliitilist deklaratsiooni omavahendute küsimuse lahendamisest tulevikus. Iseenesest on loogiline, et ühiste poliitikate rahastamine peaks olema kindla(ma)l alusel, aga praktikas on selle loogika elluviimine ikkagi väga keeruline.

Kokkuvõtteks: EP sunnib teisi EL institutsioone endaga MFF asjas tõsiselt arvestama ja EE-sugusele lõimumismeelsele ja suurema eelarve toetajast riigile ei pruugi see tingimata halb olla.

24.09.2012

Asendasin ministrit GAC-il. Pikk lauaring MFF teemal, paljuski kordas eelmise nädala Coreper-i. Aga ega sealt olnudki palju oodata, kuna asja sisu ehk numbreid ju veel pole ja ega vist enne oktoobri lõppu-novembri algust tule ka. Seisukohad endised, leerid – netomaksjad, kes tahaksid eelarve üldmahtu vähendada ja ÜKP sõbrad, kes kardavad vahendite vähenemise pärast – samuti. Närvilisus teataval määral kasvab, mida võib aru saada tasapisi retoorikasse hiilivatest küsimustest a la: Kui te endale raha juurde nõuate, siis kelle arvelt see peaks tulema?

Päevakorras pidi olema ka arutelu sellise olulise küsimuse nagu Euroopa semester üle. Paraku jäi MFF-ist aega üle nii vähe, et PRES pani kokku semestri teema ja GAC töömeetodite oma. Ja nagu sellistel puhkudel ikka, oli osalejate jaoks palju huvitavam viimane ehk ennast puudutav. GAC on nõukogu, mis peaks koordineerima laiemaid poliitilisi küsimusi, aga on selge, et harunõukogud, täpsemalt seal käivad jõulised ministrid tahavad “oma” asju ikka ise otsustada, oma parema äratundmise järgi. Asja teeb veel keerulisemaks see, et EL-asjade ministritena käivad GAC-is väga erineva positsiooni ja mandaadiga ametimehed – ministeeriumi asekantslerist täisvälisministri ja asepeaministrini välja. Arusaadavalt on neil ka erinev mõjujõud ja ligipääs oma riigis. Sõelale jäi siiski umbes 2 tõsist sisulist mõtet – esiteks, GAC töötab hästi siis, kui tal on mõni suur ja tõeliselt horisontaalne teema, nagu praegu MFF. Teiseks, selle nõukogu väga oluline roll just poliiitikate koordineerimisel ja ÜK suuniste elluviimise jälgimisel. Nii COM kui ka Nõukogu sekretariaat kinnitasid, et neil on tabelid olemas ja nad on alati valmis ministritele aru andma. Oleks väga hea, kui see nii käivituks, kuna pahatihti lahjenevad või teisenevad ka riigipeade ning valitsusjuhtide suunised, kui haruministeeriumid kodus hakkavad detailidega tegelema.

20.09.2012

Coreperis peateemaks MFF. PRES oli eile esitanud uue negotiating boxi, mida me eesti keeles korrektselt läbirääkimisraamistikuks nimetame ja mis kujutab endast eelarveläbirääkimistel teha tulevate valikute nimekirja. Paraku polnud seal aga veel konkreetseid rahanumbreid ja on kahtlusi, et neid ei esitatagi enne oktoobri lõppu-novembri algust, et siis ühe jõulise pingutusega 22.-23.11 erakorralisel ÜK-l kokkulepe saavutada. Ma olen paraku skeptiline selliste äkiliste ponnistuste suhtes diplomaatias – närvid on pingul, atmosfäär kahtlustav ja suurenevad võimalused, et osa väiksemate LR huvisid jääb vähema tähelepanu alla. Aga eks näeme. Täna pidasime tavalise lauaringi. Rahul polnud keegi. Keda häiris ÜKP nõrgendamine, keda ÜPP otsetoetuste vähendamise võimalus, kelle jaoks oli kärpesõnum ikka liiga nõrk. Balti riikide kahest ühisest huvist, ÜKP lae tõstmisest  ja ÜPP otsetoetuste kiiremast ühtlustamisest, oli esimese osas sõnastus muutunud hägusemaks ja teise osas polnud toimunud mingit muutust. Eks selle üle siis kurtsingi, tasakaalustades küll PRES kiitmisega kvaliteetsema rahakulutamise põhimõtte sissetoomise eest. On raske näha, et 24.09 toimuval GAC-il sel teemal suuremat edasiminekut võiks toimuda. Pärast aga hakkab kiireks minema.

19.09.2012

Brüsseli mõttekojas European Policy Center esinemine Gruusia eelseisvate (01.10) parlamendivalimiste teemal. See pole tegelikult praegu otseselt minu ala, aga ega meie suurusega riigi diplomaate igapäev ka kõnelema kutsuta, pealegi on teemad – uued demokraatiad, riigi ehitamine, ENP – ju tuttavad. Kõigepealt kaks gruusia poliitikut, nii valitsuse kui ka opositsiooni poolt, siis mina ja üks konservatiivne MEP ning lõpuks kaks valimiste ja demokraatiaga tegelevat mõttekodalast.

Pinge kahe poliitilise leeri vahel on väga kõrgel, kindlasti ka sellepärast, et  esimest korda on võimuparteile tekkinud arvestatav alternatiiv. Tänasel seminaril rõhutasid kõik, et valimised on Gruusia EL-integratsiooni teel üliolulised. Kui need õnnestub pidada üldiselt rahvusvaheliste standardite kohaselt, siis on head võimalused, et 2013. aastal lepitakse kokku EL-Gruusia assotsiatsioonilepingu tekstis ja alustatakse tõsiseid läbirääkimisi viisavaba liikumise üle. Valimiste õnnestumiseks on vaja, et mõlemad poliitilised leerid järgiksid seaduseid ja häid tavasid, tunnustaksid valimistulemusi, ei teeks valimisi Brüsseli või Washingtoni lobifirmade vaheliseks asjaks, saaksid üle kiusatusest kasutada administratiivseid ressursse ja õiguskaitseorganeid poliitiliste eesmärkide kasutamiseks … ja muud meilegi kaunis tuttavad asjad. Igatahes on Gruusial seekordsete valimiste järel šanss saada esimest korda tugev parlamentaarne opositsioon, ükskõik kumb partei siis võidab. See on aga teadagi üks toimiva demokraatia olulisi tunnuseid.

18.09.2012

Isegi mitte põhjalikuks analüüsiks, vaid rohkem näiteks, milliseid pabereid ja ideid lähikuudel eri kohtadest ja eri toimijatelt välja hüppama võib hakata, EUObserveri ülevaade nn Westerwelle välisministrite grupi tööst   http://euobserver.com/institutional/117581.

Raport ise http://www.msz.gov.pl/files/docs/komunikaty/20120918RAPORT/report.pdf. Kuna tegemist välisministritega, siis pole imestada, et hulk lennukamaid soovitusi on CFSP tugevdamiseks, ehkki on ka muid. Sisusse minemata võib öelda, et paber sisaldab hulga ettepanekuid, mis nõuavad mitte lihtsalt aluslepingute muudatusi, vaid suuri muudatusi. See muudab nende elluviimise ehk vähem tõenäoseks, kuid näitab samas tunnetatud muutusevajaduse suurust, mida ignoreerida pole tark.

17.09.2012

Hommikusöök Herman Van Rompuy ja 7 kolleegiga. Van Rompuy korraldab selliseid pooleteisttunniseid kohtumisi regulaarselt, ta kuuleb nii LR viimaseid mõtteid ja selgitab omi plaane eelseisvaks. Sel sügisel seisab ees veel 3 ÜK – oktoobris 4 presidendi EMU tuleviku vaheraport, millele järgneb detsembris lõppraport. Vahepeal novembris MFF. Van Rompuy rõhutas väga tugevalt just viimase üle kokkuleppele jõudmise vajadust. Õige, kuna esiteks vajatakse kindlust, et majanduskasvu ressursid on vähemalt Brüsseli poolelt olemas, teiseks kuna ettevalmistus eelarve rakendamiseks aasta 2014 algusest vajab aega ja kolmandaks, sugugi mitte vähe tähtsana, on aeg, et inimesed kuuleksid Brüsseli poolt ka vahelduseks mõne hea uudise. Hiljem sain Van Rompuy kabinetist ka kinnituse, et uus läbirääkimisteks vajalik raamistik koos numbritega peaks saadetama homme. Sealt siis ülehomme Coreper ja 24.09 GAC arutelud.

Pärastlõunal esimene ring kahepoolseid konsultatsioone Van Rompuy kabineti, Nõukogu sekretariaadi ja COM esindajatega 4 presidendi raporti ettevalmistuseks. Nende eesmärk oli kuulata EE seisukohti, meie oma need selgelt esitada ja ka mõista, mis raporti kirjutajate keelel ning meeles. Selgitasime Riigikohtu otsuse tagajärjel muutunud olukorda, kus kõik EL tulevikuga seotud küsimused on ühiskonna terava luubi all ning rääkisime valitsuse sammudest selles debatis aktiivselt osalemisel. Meie jaoks on edasise lõimumise – mida põhimõtteliselt toetame ja isegi vajalikuks peame – juures oluline, et eelarve- ja reformidistsipliin tuleks kõigepealt ja alles seejärel hakataks kaaluma kohustuste jagamist. Pangandusliidu koha pealt on meie mure EL-27 ja euroala-17 suhe. Mida ikkagi tähendab euroala pankade ühine järelevalve EE-le, kus absoluutne lõviosa pangandussektorist kuulub euroala väliste riikide pankadele? Lisaks ühisturu ühtsuse teema. Vestluspartnerid said (nii loodame) meie olukorrast ja muredest aru. On küllalt selge, et selle protsessi käigus ei saa üle kindlasti kaunis valusaks minevast debatist võlakohustuste ühise kanda võtmise. Liiga paljud LR on sellest eluliselt huvitatud. Eks tulebki otsida, nagu EL-is ikka, tasakaalu mitme eri huvi vahel.

12.09.2012

3 suuremat sündmust EL-i jaoks: esiteks DE põhiseaduskohtu otsus, mis lubab ESM-il jõustuda. Kuigi kohtuotsus oli agade ja piirangutega, Euroopa päästefond saab tegutsema hakata, mis on kõige tähtsam.

Teiseks COM presidendi Jose Manuel Barroso iga-aastane State of the Union-kõne EP-s. Tekst siin http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/12/596&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en On küllalt tõenäoline, et selle kõnelduimaks ja vaielduimaks osaks saab nn rahvusriikide föderatsiooni loomise teema ehk tihedam poliitiline lõimumine ELis ning selleks vajalikud lepingumuudatused. ELS-i direktor Juhan Lepassaar on andnud EE-poolse esialgse kommentaari, milles rõhutab debati vajalikkust, kuid ka valitsuse põhimõttelist valmisolekut selleks debatiks.

Kolmandaks COM kauaoodatud ettepanek pangandusliidu üle, peamiselt küll ühtse pangandusjärelevalve loomisest EKP juhtimisel. Coreper-ile tutvustati ettepanekut, debatti ei tekkinud, kuna eelnõu ju alles täna hommikul avaldatud. Esimest sisulisemat arutelu võib oodata homme-ülehomme mitteformaalsel ECOFIN-il ja konkreetsem töö eelnõuga algab ülejärgmisel nädalal LR ametnikest kokku pandavas ad hoc-töögrupis. Eelnõu peab olema heaks kiidetud (NB! Mitte täielikult jõustunud, seda kindlasti nii kiiresti ei jõua) 2012. aasta lõpuks, nii kõlas juuni ÜK suunis.

 

11.09.2012

Mitme eilse ja tänase jutuajamise kokkuvõtteks võib öelda, et selle sügishooaja peateemaks tõuseb Eurotsoon ja Muud, endise nimega Mitmekiiruseline Euroopa. Algab see pangandusliidu ettepanekutega, mida COM esitleb homme. Edasi peavad 4 presidenti – Ülemkogu Herman Van Rompuy, EKP Mario Draghi, COM Jose Manuel Barroso ja euroala Jean-Claude Juncker – tulema oktoobris ja detsembris välja vastavalt vahe- ja lõppraportiga kogu EMU tulevikust. Ka sealt võib tõenäoliselt oodata ettepanekuid euroala riikide lähemaks lõimumiseks.

Ükskõik, kuidas ei tahaks, see kõik tihendab euroala koostööd, mis on õige ja vajalik. Aga ülejäänud 10 hulgas on palju hirme ja kõhklusi, vt pangandusliidu kohta ülevaatlikult http://euobserver.com/institutional/117495 Euroala riikide suur ülesanne on neid hirme maandada ja muidugi samas tuletada meelde, et 8 riigil 10-st on juriidiline kohustus euroga liituda.

05.09.2012

Esimene Coreper uuel hooajal. Teemad aasta alguse tõttu veel kergepoolsed – septembri JHA ja GAC päevakorrad ning suhted Europarlamendiga. Viimased läksid Nõukogul tuliseks pärast liikmesriikide juunikuist üksmeelset otsust muuta Schengeni reformi õiguslikku alust, lihtsustatult: vähendada EP rolli selles miinimumini. Parlament ähvardas Nõukoguga ehk liikmesriikidega üldse koostöö katkestada. Õnneks oli DK eesistumine siis juba lõppemas ja nüüd tuleb küproslastel lihtsalt vaikselt suhted taastada.

GAC-i päevakorras aasta põhiteema, EL-i mitmeaastane eelarve ehk finantsperspektiiv ehk MFF. PRES tutvustas lühidalt eelmise nädala informaalse GAC-i tulemusi. On selge, et tööd selle failiga on kole palju, aga erilist edasiminekut ei saa toimuda enne, kui mingidki numbrid on laual. Seda praegu oodataksegi, mida varem, seda parem.