19.06.2018

Paar kiiret kommentaari täna sõlmitud ja kaua oodatud DE-FR leppe kohta, teemadeks euroala tulevik, välispoliitika ja kaitse, ränne, majanduspoliitika, maksud, innovatsioon, kliima ja EL institutsioonide reform.

Kahe EL suurima liikmesriigi ühist tulevikuvaadet oodati väga kaua, pea aasta. Tulemus on ebaühtlane: väga detailne ESMi ja pangandusliidu kriisimehhanismi backstopi üle, palju üldsõnalisem näiteks välispoliitika üle. Lepe kannab ikkagi DE pitserit, Macroni soovitust on sisse pikitud elemente ja mitte vastupidi. Viimase (ja AT eesistuja) lööklausest “Euroopa, mis kaitseb” pole tekstis midagi.

Trumpi ajastule omaselt algab deklaratsioon välispoliitika osaga. Nõutakse paremat EL koordinatsiooni rahvusvahelistes organisatsioonides + Merkeli idee nn Euroopa julgeolekunõukogust. Uuritakse enamushääletuse kasutamist CFSPs – aeg meilgi see läbi mõelda. Macroni Euroopa interventsioonimehhanismi idee suunatakse turvalisse EL kaitsekoostöö PESCO raamistikku. Tunnistatakse oma vastutust Ukraina kriisi lahendamise eest nn Normandia formaadis.

Rände osas puuduvad kõige lennukamad viimaste aegade ideed nagu asüülitaotluspunktide loomine väljaspool EL-i. Lubatakse muudegi riikidega sõlmida Türgi-stiilis leppeid rändevoogude tõkestamiseks, tugevdada piirivalvet ja luua EL ühtne asüülisüsteem. Kas see aitab Merkeli kodus hädast välja? Rände osaga detailne tegelemine sellises dokumendis näitab taas kord, et EL-il pole operatiivstaapi, üht keskust, kust operatiivseid kriise hallata ja edasist kavandada. Brüssel on ikka veel peamiselt seadusandliku tegevuse ja reeglite kontrolli masinavärk.

Just rände lähteriikidega tegelemiseks lubatakse kokku kutsuda tarkade rühm, kes juba detsembriks ehk ahvikiirusel, peaks pakkuma finantsraamistiku, sh uue raha kaasamiseks EL arengupoliitikas. Vaevalt see COMle meeldib.

Konkurentsivõime ja majanduspoliitika kohta lühike ent üldsõnaline osa. Ettevõtte tulumaks lubatakse kahe riigi vahel ühtlustada… aga samal ajal jõuliselt suruda EL ühtset tulumaksubaasi. Saame näha.

ESMi kohta minnakse detailidesse. DE soove mööda, rõhutades tingimuslikkust, suunates laenusoovijat ka IMF-i juurde ning nähes ESMile ette liikmesriikide majandusolukorra hindamise funktsiooni. Lisades küll, et mitte dubleerides COM rolli(?). Selles osas muide kasutatakse mõisteid ja lühendeid, mis arusaamatud mitte ainult laiemale publikule, vaid ka kogenud EL-jälgijatele. Kas tahtlikult? Pangandusliidu alt lubatakse ESMl olla ühtse kriisihaldusmehhanismi SRM backstop, lisades ohtralt kitsendusi ja vaheülevaateid. Pangandusliidu 3. samba, ühtse hoiusekindlustuse kohta antakse kristallselgelt konkreetne lubadus (katsuge kelgul püsida): Pärast juuni ÜKd võib alata (järelikult isegi ei pruugi?) töö hoiusekindlustuse üle läbirääkimiste alustamiseks vajaliku teekaardi kallal.

Macroni suur soov euroala eelarvest lubati täita. Raske on aru saada, kuidas see suhestub MFFiga, aga suhet lubatakse. Eesmärk aga selge: euroala konkurentsivõime ja konvergentsi edendamine innovatsiooni ja inimkapitali investeerimise teel. Hea.

Teinegi viibe Trumpi suunas – kinnitatakse seniseid ja lubatakse uusi kliimaeesmärke. EL institutsioonide üle lubatakse järgida Lissaboni lepet ja vähendada volinike arvu (aeg-ajalt seega ka suurimate ilmajäämist?) + lubatakse ellu viia Macroni suur idee üleeuroopalisteks valimisnimekirjadeks EP valimisteks 2024.

EL reform seega aeglaselt jälle liigub. Mis edasi? Küllap soovitakse 28.-29.06 ÜKl neile ideedele mingis vormis heakskiitu ja kastanid peaks seega tulest tooma selle eesistuja Tusk. Kes on väiksemate liikmesriikidega arvestamisel suuremaid varemgi üllatanud. Tuleb huvitav nädal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga