18.01.2018

Päev Haagis, kuhu jõudsin Brüsselist läbi tormi, rong jäi murdunud puude pärast Rotterdamis seisma ja loomulikult oli samal ajal ka kiirteel avarii. Aga lõpuks kõik sujus. Kohtumised välisministeeriumis, peaministri šerpaga ja parlamendi EL asjade komisjonis, lisaks ettekanne Clingendaeli mõttekojas.

Eriti kuna Haagis samal päeval ka COM eelarvevolinik Oettinger – suurte masside läheduses ruum deformeerub – siis kujuneski kohtumistel põhiteemaks järgmine MFF. Hollandlastel on sellega kahekordselt keeruline – lahkub suur netomaksja UK ja kui juurde vaja maksta, pöörduvad pilgud muidugi teiste netomaksjate poole; lisaks kaovad tõenäoliselt ära kõik tagasimaksed, mis seni aidanud korrigeerida ka NL negatiivse netopositsiooni kõige reljeefsemaid kühme. Mure ühesõnaga suur. Ma hoiatasin küll käsitlemast MFF vaid netopositsioonist lähtuvalt, vaataks ikka ühispoliitikaid, mis EL oma rahaga teeb, aga seda on suurel netosaajal muidugi lihtne öelda. Euroopa lisaväärtus on positiivne mõiste ka Haagis ja CEFi on ses ühenduses hea kiita. Neetult hea on saada öelda, et noh, eelmine kord, praegust eelarvet läbi rääkides oli EE ainus ÜKP-riik, kes CEFi algusest peale toetas.

Muudest teemadest lähenev 23.02 mitteametlik ÜK, kus peale MFF ka institutsioonidevahelised küsimused. Oleme siin NLga üsna samal lainel, muidugi selle väikese nüansierinevusega, et kui läheb UK 73 MEPikoha ärakaotamiseks, siis kui meil oleks võimalik sealt 1 koht juurde saada (mõned EP plaanid seda võimalust välgutavad), siis me kärpimise asjas nii radikaalsed poleks. EMU reformi osas oleme mõlemad ettevaatlikud ja äraootavad, muu hulgas ka DE uue valitsuse moodustamist ja Berliini-Pariisi kõnelusi. Kuidas ikkagi plaanitavad institutsioonilised muudatused ülisuure riigivõlaga LRde võlga ja riske vähendada aitavad, seda küsime mõlemad, kaks kasinusriiki.

Ettekandes Clingendaelis rääkisin esmalt EE eesistumise tulemustest. Esile tõin edu peamiselt 4 valdkonnas: kaitse (PESCO, aga mitte ainult), kliima-energia (EL on nüüd valmis Pariisi kliimalepet täitma asuma, nii valitsuste kui erasektori poolt), sotsiaalmõõde (sotsiaalsamba proklamatsioon ja lähetatud töötajate direktiiv) ning muidugi digimõõde, üle platsi, rohkem üldpoliitilist ja vähem digituru eelnõudest, ehkki näiteks geoblokeeringu osalist lõpetamist võib juubeldada küll. Aga lisaks rääksin murettekitavatest tendentsidest EL-is: avatus versus protektsionism – väliskaubandus, aga mitte ainult; Ida ja Lääne vahel naasnud pinged, pisut tasakaalust väljas telg sotsiaal-siseturg; EL vajadus tegelda rohkem probleemidega LR sees (seni peamiselt LR vahel) ja pika vaate puudus välispoliitikas   – näiteks tõin osalt hangunud laienemispoliitika ja tehnokraatliku naabruspoliitika seal, kus naabrid ja eriti nende naabrid vaatavad asju geopoliitiliselt. Laienemise kohta loodame küll tõuget 17.05 Sofias toimuvalt Lääne-Balkani tippkohtumiselt. Kõigist neist teemadest lähemalt ka ajalehtedes, nagu öeldakse.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *