15.02.2013

Lõuna Euroopa koolide peasekretäri Kari Kivise ning EE haridus- ja teadusministeeriumi inimestega. Väga huvitav. Euroopa kool on institutsioon, mille eesmärgiks on eri rahvustest EL institutsioonide töötajate ja EL-i juurde akrediteeritud diplomaatide lastele emakeeles haridust anda. Praegu on Euroopa koole 7 eri LR-s kokku 14  ja 15. avatakse siis sügisel Tallinnas, see oli üks tingimus IT-agentuuri saamiseks. Brüsseli Euroopa koolis pole päris omakeelset sektsiooni veel EE, LV, SI, SK ja MT-l. Need lapsed käivad inglise-, prantsuse- või saksakeelses sektsioonis ja saavad tund päevas emakeelt. Nüüd on aga eesti laste arv kogu aeg kestlikult kasvanud (hetkel õpib neid Brüsseli Euroopa koolis 115, COM teenistujate puhtalt eesti peredes kasvab 85) ja on kujunenud olukord, kus mõnes inglisekeelses klassis on eestlasi (koos lätlastega) tegelikult enamus. Nii et muutmissurve on nii kooli juhtkonna, ingliskeelsete lapsevanemate kui, vähemalt määral, ka Brüsseli eesti kogukonna poolt.

Kivinen tutvustas juhtkonna plaane, mis kõlasid igati mõistlikult. Laste arv kasvab ka teistes rahvusrühmades ja sügisel avatud imeilusad 5. kooli ruumid Laekenis on juba täis. Kool koos COM, Brüsseli linna ja BE valitsusega otsib võimalusi uute ruumide leidmiseks, seda linnaosa(de)s, kus asjaomased pered rohkem elavad, selleks on tehtud põhjalikud kaardistamised. Kindlasti vajavad uut sektsiooni 3 suurt keelt kõnelevad lapsed, lisaks on ülepaisutatud hispaania ja kreeka sektsioon. Ning kui siis, mitte enne 2015. aastat, uute ruumide kasutuselevõtuni jõutakse, võiks seal avada ka eestikeelse eelkooli. Kivinen rõhutas, et oma sektsiooni ei suruta meile peale. Ja kindlasti ei sunnita ühtki juba mõnes muus keeles haridusteed alustanud last keelt vahetama. Alustataks eelkoolist, millest võiks ajaga kasvada eestikeelne algkooliosa. Eestikeelset keskkooliosa nähtavas ja ka vähemnähtavas tulevikus ei paista, see on liiga keeruline ja kallis.

See kõik kõlab mõistlikult. Senine olukord pole kestlik, asja mõte on siiski emakeelses hariduses ja ka selles, et LR kannavad võrdselt finantseerimiskoormat – praegu aga laseme me omajagu liugu nende LR turjal, kes omakeelseid õpetajaid saadavad. Fakt, et kedagi ei sunnita poole pealt õppekeelt vahetama ja et arvestatakse ka inimeste nn elukohatrende, on julgustav. Ehk 2-3 aasta pärast saamegi eestikeelse Euroopa kooli sektsiooni.

One thought on “15.02.2013

  1. Väga hea kokkuvõte! Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad Eesti esiduses ELi juures, Euroopa Koolide kuratooriumis ja Euroopa Koolide inspektor annavad huviliste vajadusel lisainfot ning kindlasti teavitame edasistest arengutest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga