14.-15.12.2017

ÜK oli tihe ja sisukas. Peale päevakorra ja järeldustega kaetu tuli ette välispoliitikaküsimusi nagu Vene sanktsioonide pikendamine ja USA otsus Jeruusalemma kohta, rännet ja euroala tulevikku arutati vabas vormis ja lõpuks kinnitati Brexiti läbirääkimiste I faasi piisava edu olemasolu ja liikumine II faasi.

Aga kõigepealt järeldustega kaetud, nii-ütelda ametlikum osa. Juubeldati PESCO käivitumist (eritseremoonial pidas kõne ka EE kaitseväe juhataja Terras) ja anti edasise tegevuse suunad. Sotsiaalmõõtme üle vaieldi, nagu ikka. EL tööjõuameti loomisel väga palju toetajaid polnud, aga COM president Juncker lubas ettepaneku ikkagi teha, ja märtsi ÜK peab paraku taas sotsiaalmõõtme juurde tagasi tulema, sellest ei pääse. Tegelikult peaks korraldama mingi koordineeritud algatuse selle tasakaalustamiseks siseturu tugevdamise ja süvendamise nõudmiseks, eriti teenuste alal, praegu on poliitline pendel ikka väga ühes servas. Hariduse ja kultuuri all tõusis küsimuseks Euroopa päeva tähistamine koolides, mõni peaminister väitis lausa, et tema selle päeva olemasolustki ei tea, teine aga kiitis, et tal käib terve valitsus sel päeval koolides esinemas. Ka selle teema eripäraks on vähene EL kompetents … ja teinekord tõusevad just neil teemil kõige aeganõudvamad vaidlused.

Vene sanktsioonide pikendamine läks valutult, sanktsioonid on saanud rutiinseks osaks EL Vene-poliitikast. Küll aga vaieldi pikalt Jeruusalemma küsimuse üle, Lähis-Ida on paljudes LRdes ka sisepoliitiliselt terav küsimus, samas USA otsus ju tegelikult ka midagi olukorras muutis. EL on aastakümneid olnud seisukohal, et Jeruusalemm peaks olema kahe riigi pealinn, ja palju eile ka ei räägitud, ainus, millele suudeti kokku leppida, on ühelauseline kinnitus senise seisukoha püsimisest.

Rändeteemal oli Tuski teravast kutsekirjast (vt Gondori kroonika 13.12.2017) niipalju kasu, et suuremad emotsioonid laeti maha enne ÜK algust. Vaieldi üsna tsiviliseeritult, aga ega seisukohad lähenenud küll. Ümberpaigutamise teema keerukusest räägivad kahe osapoole argumendid: üks ütleb, et ümber on paigutatud vaid 2% kõigist tulnutest, teised vastu, et need (32 000) on tervelt 90% asüülitaotlejate nõuetele vastanuist (siin peetakse küll silmas mitte kõiki tulijaid, vaid neid 160 000, keda 2015 otsuse järgi tuli ümber paigutada). Igatahes, nagu oli karta, välismõõde ja üldse see, mis paremini läinud, sai vähe tähelepanu, aeg kulus peamiselt sisemõõtme ühele osale. Mitu riigijuhti küll tunnustas EE paberit kui alust edasiminekuks ja eesistuja Tusk võttis arutelu realistlikult kokku, öeldes, et märtsis vaatame, kuidas arutelud NKs on edenenud ja vaatame, kas on eeldusi jõuda konsensusele või tahab enamus juuniks ikkagi enamushääletusega otsused ära teha.

Täna hommikul toimus fiskaalleppe riikide kogunemise sildi all sisuliselt euroala laiendatud tippkohtumine, 27-kesi, puudu vaid UK. Kole keeruline on selle seltskonnaga ja selles ajaraamis suuri sisulisi asju arutada, teinekord tuleb väga pikkade järelduste meetodit harrastanud eelmine eesistuja Van Rompuy arusaamisega meelde. Seminari pidamine on selle publikumiga ikka eriline kunst. Võib vist öelda, et suurtel reformiunistustel nagu euroala rahandusminister või euroala eelarve pole hetkel lennuvõimet. ESM kui kunagi tulevikus viimne krediidiandja mitmes olukorras võib kunagi teoks saada. Pangandusliidu lõpuleviimist toetavad nime poolest kõik, aga ühed räägivad vaid riskide vähendamisest, teised jälle vaid suuremast kindlustamisest. COM president Juncker küsis pärast pressikonverentsil, et kas need, kes koledasti riske tahavad vähendada, on ikka numbreid vaadanud, riskinäitajad on kõvasti alla läinud. Aga igatahes, oli teada, et kuni DEs uut valitsust pole, ei saa neid asju ka sisuliselt arutada.

ÜK lõpetas artikli 50 formaadis, 27-kesi. Kinnitati pealäbirääkija Barnier ja COM hinnang, et I läbirääkimisfaasis ehk lahkumisleppe üle on saavutatud piisavat edu ja võib liikuda teise faasi – tulevikusuhe ja üleminekuperioodid. Kiideti heaks suunised edasiseks. Jaanuaris peab GAC heaks kiitma läbirääkimispositsioonid üleminekuperioodide läbirääkimisteks ja märtsis ÜK tulevikusuhte omadeks. Esimesega on selgem, kõik EL reeglid ja süsteemid kehtivad, UK aga ei osale EL otsusetegemises, muutub reeglitetegijast puhtalt reeglitejärgijaks. Tuleviku osas oodatakse kõigepealt ka UK valitsuse vaadet, nad hakkavad seda jõulueelsel nädalal arutama. Mida enam ja kiiremini selgust, seda parem. COM hakkab kohe ka seni saavutatud kokkuleppeid lahkumislepingu tekstiks vormima – mitut asja tuleb veel täpsustada, ei saa kerge seegi olema.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga