14.11.2017

Järjekordne EP plenaaristung Strasbourgis. Hommikul oli teemaks nn Paradise papers-maksuinfoleke. Suur hulk EP-poolseid kõnelejaid kulutas suure osa oma ajast, et lugeda ette kõik senised maksuinfolekked ja küsida NK käest (vähem COM käest), et kas nüüd lõppeb maksudest kõrvalehiilimise võimaldamine, topitakse augud kinni ja algab tõeline tihe maksukoostöö? Sain NK poolt vastata, loetledes kõigepealt rea viimaste aastate kokkuleppeid maksunduse vallas.

Gondori kroonika lugejad teavad, et maksude kättesaamine eriti suurtelt globaalsetelt firmadelt, aukude kinnitoppimine on nii EL-is kui globaalselt üha tõusev teema. Pangasaladus EL-is on praktiliselt kaotatud, infovahetust parandatud ja COM mõjuka konkurentsivoliniku Vestageri juhtimisel lajatab arveid nii Apple’le kui LR valitsustele, kes firmadega magusaid erikokkuleppeid sõlminud. Maksualast tegevust EL-is raskendavad ühehäälsuse nõue, EL pädevuse piiratus (otsesed maksud on LRde pädevuses) ja fakt, et nende teemadega tegeldakse ka muudes foorumites nagu OECD ja G-20, nii on vähemalt vähemsoovivatel LRdel võimalus viidata, et ei-ei, ootame ikka ära kuskil mujal tehtavad otsused – mis ka suuresti õige, sest kõne all ju globaalne keskkond. Maksukoostöö saades poliitilist tuult tiibadesse tuleb jälgida, et hoog liiga suureks ei läheks ja ei mindaks maksumäärade ühtlustamise kallale (paljud LR ja küllap ka COM sellest ära ei ütleks), sest maksumäärad on ju oluline riikliku suveräänsuse tunnus, et mitte öelda ankur. Konkurentsitegur igal juhul.

Pärastlõunal oli teemaks õigusriigi olukord MTl. Ajendiks ajakirjanik Galizia mõrv (vt. Gondori kroonika 24.10.2017), mis andis nüüd põhjuse seada küsimuse alla kogu MT õigusriik ja ka mõned elemendid selle kahtlemata erilise (väikesaar Euroopa ja Aafrika vahel, natuke pealt 400 000 elanikku ja üpris polariseerunud kaheparteisüsteem) LR poliitilises elus ja toimimises. Oma osa said nii netihasartmängundus kui majandusharu ja ka investorite üpris hõlbus võimalus MT (ja seega ka EL) kodakondsust omandada. COM kutsuti üles MTga samasugust õigusriigi dialoogi alustama kui PLga juba käib.

Paraku oli debatt otseselt parteiline, seda ka MT MEPide poolt, kes kõik 6 muidugi ka sõna võtsid. Asepresident Timmermans pidi COM poolt südamele panema, et traagilisest mõrvast ei tehtaks parteipoliitilist teemat. Mina kinnitasin NK poolt toetust MT valitsuse senistele sammude mõrva uurimisel, k.a. abi kutsumisele teiste riikide poolt. Ja tegin ka põhimõttelisema märkuse selle kohta, et EL on tugevam/loodud oma LR vahelisi, mitte -siseseid konflikte lahendama. Mis muidugi on tõusev probleem. Kui LR küsib rahalist abipaketti, nagu näiteks GR, siis saab talle igatsugu asju ette kirjutada ja kirjuta(si)megi. Kui aga ei, siis on väga keeruline. Hiljemalt järgmise MFF ettepanekuga aga tulevad jälle katsed EL eelarvest makstava raha sidumiseks laiemate poliitiliste tingimustega.

Õhtul idapartnerlus, vaatega 24.11 toimuvale tippkohtumisele. EP on ette valmistanud põhjaliku raporti, kus seisukohti ja soovitusi igale maitsele. Rääkisin, mis meie oma eesistumise ajal oleme teinud. Õige mitu MEPi puudutas ka Vene mõõdet selles EL poliitikas, kommenteerisin seda minagi. Idapartnerlus on ainus EL poliitika, mille kohta tuleb kogu aeg välja öelda, et see pole suunatud kellegi vastu, samas on alates märtsist 2016 idapartnerite toetamine üks EL Vene-poliitika põhimõtteid. Tore oli kuulda palju kiidusõnu EE kui eesistuja pühendunud tööle idapartnerluse heaks ja ka näha, et 2 meie MEPi asjalikult sõna võtsid (Kelam ja Paet).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *