14.05.2018

GAC Brüsselis, millele eelnes varem juba nii rahandus- kui välisministrite formaadis kogunenud NL+IE+Põhja-Balti eelkoordinatsioon, mida mõni asjaosaline ja ka mõni ajakirjanik uueks Hansa liiduks nimetada tahab. Mina olen EL-siseste gruppide väljakuulutamise üle üldiselt ettevaatlik, kuna kõik alliansid EL sees on alati teemapõhised, aga aeg-ajalt päevakord läbi käia on kasulik küll. Näiteks MFF üle oleme kahes reljeefselt erinevas grupis.

Toimus esimene arutelu uue MFF üle. Enamus väljaöeldust oli muidugi esialgne, kuna analüüsimine alles käib ja ka suurte poliitikate reformikavad veel COM poolt esitamata – viimase suhtes esitati ennetavaid tantsusamme, ka EE. Esialgseid tähelepanekuid.

Üldmaht, mis eelmine kord religioosse tähenduse omandas, seekord nii valusaks ehk ei kujune, ehkki 5 LR, neist 3 Põhjamaad, on resoluutselt eelarve vähendamise poolt. Nn ÜKP sõbrad, kes ka täna hommikul oma eelkoordinatsiooni alustasid, ütlevad (ütleme), et võiks ka suurem maht olla, samas – netosaajatel on seda lihtsam öelda. DE ja FR väljendavad valmisolekut rohkem maksta, samas tingimustega, ja lisada võib siin, et kuna 10-12 miljardit neto läheb koos UK-ga, ja MFF eelnõu on nominaalselt sama suur kui praegune, siis maksvad juurde ju kõik.

Uued prioriteedid (ränne, välisvahendid, kliimamuutus, digitaliseerimine) ja nn traditsioonilised poliitikad (ÜKP ja ÜPP on ju miskitpidi tasakaalus (vt ka eelmine lõik). Samas, kõik vannuvad uute prioriteetide nimel… ja siis 2/3 ütlevad, et vanu tuleks ikka suurendada. See rehkendus kokku ei tule, sest, niipalju kui mul kogemust, üldmaht enam ikka ei kasva, kui, siis väheneb. Muide, COM eelarvevolinik Oettinger märkis, et kui praeguse MFF maht on 1% RKT-st ja praegusel 1,11%, mis sisaldab ka seni eelarvest väljas olnud Euroopa arengufondi (0,03%), siis on ka protsentides mahu kasv õige väike. Kuna vanadel poliitikatel on otseseid harjunud kasusaajaid rohkem, siis ei välista, et lõikamissurve, kui ta tuleb, langeb lõpuks ikka uute teemade peale.

Uute omavahendite osas entusiam umbes sama suur (või väike) kui eelmisel korral. Tagasimaksete säilimine teatud ajaks ärritab nn keskmikke (tagasimaksed seni vaid reljeefsetel netomaksjatel), aga arvan, et COM ettepanek need 5 aasta pärast kaotada on lõpuks üsna kompromissi lähedal.

3 Balti riiki on, nagu praegustki MFFi läbi rääkides, väga sarnastel seisukohtadel. Tahame ÜKPd võimalikult suurena, sealjuures meil ja LTl erimure seoses üleminekupiirkonnaks saamisega. Tahame, et CEFist saaksime oma suurprojekte rahastada. Tahame põllumeeste otsetoetusi veelgi suurendada, mis saab olema ÜPP üldkärpe tingimustes väga keeruline.

Välisvahenditest rääkisid vähesed, umbes 5 LR toetasid (minu sellest esimesena kõnelema sattudes) naabruspoliitika eraldi rahastu säilitamist. Vaatame, kui kaua seda jätkata saab ehk mõtet on.

Muudes päevakorrapunktides rääkisime 28.-29.06 ÜKst, kus päevakord juba praegu väga pikk ja enamus teemasid veel täitsa lahti – kas ühtse asüülisüsteemi ehk Dublini määruse üle kokkulepe tuleb? Kas EMU edasiarendamise üle saab midagigi kokku leppida? Kuipalju on esil välispoliitika teemad, kaubandus USA-ga, Iraan jne? Mina rõhutasin taas vajadust edasi liikuda digituru eelnõudega (16.-17.05 Sofia mitteametlikul tippkohtumisel see ka teemaks) ja juunis plaanis järeldused.

PL ja COM dialoog õigusriigi üle kestab, dialoog on olemas, aga COM asepresidendi Timmermansi sõnul tulemusi vähevõitu. 26.06 GACil on teema taas ametlikult päevakorras, ülevaatena olukorrast, mitte ametlikeks sammudeks Lissaboni lepingu artikli 7 lõike 1 põhjal.

Pärastlõunane artikli 50 GAC kuulas ära pealäbirääkija Barnier ülevaate läbirääkimiste käigust (palju edasiminekut kõige valusamas, IE küsimuses pole). LRd kinnitasid oma toetust nii Barnier’le kui IEle ja ootame UK valitsuse seisukohtade edasist täpsustumist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *