13.12.2017

Meie eesistumise viimane EP plenaaripäev Strasbourgis algas hommikusöögiga EE MEPidega. Vaatasime tagasi käidud teele, millest ei saanud ju alati olla päris kindel, et ikka viib Arkaadiasse, ja mitte Valhallasse. Eks põhjalikumad kokkuvõtted seisa veel ees, täna tõdesime, et õnne on meil ka olnud, mõned kõige hullemad hirmustsenaariumid teoks ei saanud. Brexit ei varjutanud kogu EL tavategevust, rändekriisi hullud päevad ei naasnud ja õigusriigi olukord mõnes LRs ei tulnud NK ametlikku päevakorda.

Ennelõunal ettevalmistus 14.-15.12 ÜKks. Siin olin üsna vabas positsioonis, kuna ÜK ettevalmistusel NK eesistujal otsest rolli pole, see on eesistuja Tuski vastutus. Tusk oli oma rändeteemat ette valmistanud kirja ühe punktiga, mis ütles, et kohustuslikud kvoodid on mõnes mõttes osutunud ebaefektiivseteks, torganud kepi EP sipelgapessa, kriitikat sadas täna nagu rahet, nii et pidin ka lõppsõnavõtus kordama, et rändekriisi lahendamist ei saa taandada ühele üksikküsimusele ja riigijuhtide arutelu ühele lausele kutsekirjas. Teine põhiteema oli Brexit ja siin kiideti pealäbirääkija Barnier’d ja viibutati näppu Londonist tulnud signaalide peale, nagu poleks 08.12 saavutatud esialgsed kokkulepped ikkagi siduvad, kui kaubandussuhte üle kokkuleppele ei saada. Barnier kinnitas jõuliselt, et neile lepetele luuakse kiiresti siduv juriidiline vorm, kõik kirja lahkumislepingusse, mis tuleb ratifitseerida EP ja UK parlamendi poolt.

Pärastlõunast õhtusse 6 sõnavõttu, kokku 6 ja pool tundi plenaaril istumist, vahele 3 õigusakti allkirjastamine ja intervjuu ERR-ile. Esiteks temaatiline arutelu RO, BG ja HR Schengeniga liitumise üle. Esimesed kaks täitsid tehnilised kriteeriumid juba 2011, aga NKs pole vajalikku konsensust liitumiseks seni saavutatud, mõne läänepoolse LR poliitilise vastuseisu tõttu. Olen ise EE esindades avalikult toetanud liitumist ja sain rahuloluga tõdeda, et 07.12 JHA vastava arutelu sai EE siseminister Anvelt kokku võtta, et keegi ei protesteeri laienemise küsimuse päevakorda paneku vastu lähikuudel. BGl eesistujana oleks seda pisut ebamugav olnud nõuda, nüüd on vajalik eeltöö meie abil tehtud. Tänasel debatil sai NK muidugi palju kriitikat, aga ei puudunud ka läänepoolsemaid LR esindavate MEPide kahtlused, kas aeg ja reformide seis liituda soovijates on ikka õige. RO puhul esines ka mõni oma opositsiooniline MEP kriitikaga justiitsreformide seisu üle, see muidugi riigi asja edendada ei aita.

Teiseks arutati Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Kuna see sai alles 17.11 Göteborgis 3 EL institutsiooni poolt välja kuulutatud ja allkirjastatud, siis peamiselt juubeldati seda. Saali vasemalt poolt kõlas ka nõudeid kiiresti ja rohkem teha, paremalt aga meenutusi vajadusest konkurentsivõimet tõsta ja ka lähimuspõhimõttest – tõsi, EL-il ongi sotsiaalvaldkonnas vähe kompetentse. NK poolt pidin sama meelde tuletama, samuti tasakaalu vajadust sotsiaalmõõtme tugevdamise ja siseturu tugevdamise vahel.

Vahepeal allkirjastasin koos parlamendipresidendi Tajaniga 3 viimast EL õigusakti meie ajal. Mainin neid allkirjastamisi, kuna tegu ju meie eesistumise saavutustega, meie ajal ja poolt EPga läbi räägitud asjad. Täna näiteks üliolulised ja -keerulised EFSI edasiarendus ja ÜPPd oluliselt lihtsustav nn omnibus-määrus.

Kolmas plenaariarutelu käsitles ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmise järgimist ja jälgimist EL-is. Kuna need eesmärgid väga laiad, siis loodi NKs meie eesistumise ajal ja ajamisel uus spetsiaalne horisontaalne töögrupp nende täitmise jälgimiseks, täitsa saavutus jälle. Edusammude (ja ka mahajäämise) hindamiseks on vaja kvaliteetseid andmeid, neid koondab EL statistikaamet Eurostat. COM kutsuti aga üles looma veel selgemaid töövoogusid, esitama lisaandmeid ja nõudeid nende andmete hankimisel, esitamisel ja kasutamisel ja ka uut tüüpi andmeid.

Neljas teema oli COM hiljutine ettepanek EL tsiviilkaitsemehhanismi tugevdamiseks (vt ka Gondori kroonika 25.10.2017). Lubasin NK poolt kiiret käsitlemist, arutelud algavad järgmisel nädalal ja tõsi on, looduskatastroofid on lisandunud. Kuid EL mehhanismide tugevdamise kõrval tuleb väga hoolikalt silmas pidada ka ennetustööd ja LR endi võimete arendamist. EL tuletõrjet ei saaks tulla ka siis, kui keegi väga tahaks.

Viiendaks natsistlike ja fašistlike sümbolite keelustamisest. Tõsi, et viimastel aastatel on nende (nagu igasugu muude ilguste, näiteks kommunismisümbolite) levik suurenenud, põhjuseks mh uued infokandjad ja -platvormid, eriti internetis. Sõnavabadusel on siin oma piirangud. Aga EL-ülest keeldu pole võimalik kehtestada. Tõsi, tänane debatt seda eriti ka ei käsitlenud, loobiti neidsamu sümboleid, lisades muidugi ka teiste totalitaarsete režiimide omi ja meenutades hiljutisi äärmuslaste demonstratsioone mitmes LRs. Minuga isiklikult võttis aga nokapoka üles MEP Halla-aho (kes ise on FI kohtu poolt ühe ühiskonnagrupi solvamise eest süüdi mõistetud), väites, et sümbolid on vaid tint paberil, nad pole iseenesest ohtlikud. Vastasin, et peab olema põhjus sellele, et totalitaarsete režiimide all kannatanud riigid kalduvad kuidagi hõlpsamini nende sümboleid keelustama.

Ja viimaseks EP uurimisõigus. Nagu iga demokraatlik parlament, nii moodustab ka EP uurimiskomisjone ja tahab sinna kuulamiseks kutsuda kõiki, keda heaks arvab. EP pole aga tavaline parlament tavaliste kodanike jaoks ja üle. Senine parlamendipoolne ettepanek ei arvesta selle juriidilise reaalsusega ja on kolme EL institutsiooni õigusteenistuste tuliste vaidluste objektiks. Esitasin suhteliselt tuimalt juriidilisi ja protsessuaalseid argumente ja nägin heameelega, et ka COM esindanud volinik Avramopoulos esines sama nahkselt. Edasi saab liikuda siis, kui 3 institutsiooni õigusteenistused on oma põhjaliku eeltöö lõpetada, ja sedagi siis, kui EP esitab uue, realistlikuma ettepaneku.

Nii lõppes meie eesistumine EP plenaaril, jääb veel peaminister Ratase kokkuvõttev kõne 16.01. Oli huvitav, õpetlik ja … üldse mitte nii hull kui ette hirmutati. Põhjalikumad kokkuvõtted järgnevad, lähemalt ajalehtedes ja muidugi sessamas blogis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga