13.09.2017

Täna sai EPs Strasbourgis põhitähelepanu COM presidendi Junckeri aastakõne, nn Olukorrast unioonis-kõne. Selle tava seadis sisse Junckeri eelkäija Barroso ja ambitsiooni paralleelid USA presidendi Olukorrast riigis-kõnega on ilmsed. Muidugi on EL teistmoodi nähtus kui USA ja täna kuulsime peamiselt Junckeri visiooni EL tulevikust. Kõnega käis kaasas COM kavatsusekiri 2018 seadusloomest, viimane tõsine selline, kuna aasta pärast esitatavast ei jõua selle EP mandaadi ajal (mis lõppeb juunis 2019) enam midagi lõpule viia, kui just mingit väga karjuvat vajadust pole.

Juncker rääkis küll alustuseks sisendusjõuliselt, kuidas tähelepanu keskmes peab olema kodanik, mitte EL institutsioonid, aga oma visioonis oli tal ikkagi palju juttu EL institutsioonide ümberkujundamisest. Samas, EL tuleviku traditsioonilise debati taustal ikkagi tagasihoidlikult. Kindlasti saavad palju klikke tema ettepanekud ÜK eesistuja ja COM presidendi koha ühendamisest ja EL luureüksuse sisseseadmisest, aga nende üle ma liiga suurt debatti ei ennusta. Nagu ka EL tööturuameti asutamise idee üle. Huvitavam oli suhteliselt realistlik EL (NB! mitte euroala) majandus- ja rahandusministri koha idee, kelle ülesandeks koordineerida LR reforme ja aida ta hättasattunud riike. Huvitavam, sest on tagasihoidlikum mõnest senisest ettepanekust, näiteks FR presidendi Macroni omast – järsku siis suurema lennuvõimega idee?

Julgete mõtete kilda kuulub ka idee kasutada nn passarelle-klauslit Lissaboni lepingus, mille kohaselt ÜK võib ühehäälselt otsustada tuua lisaks senistele uusi poliitikavaldkondi enamushääletuse alla. Juncker nimetas CFSPd ja maksustamist, praegu on neis konsensusenõue. Ta soovib sel teemal kindlasti ÜK arutelu, aga selle päevakord, nagu kogu EL tuleviku arutelu ohjad on ÜK eesistuja Tuski käes, saab näha. Ja loomulikult toetab Juncker üle-euroopalise valimisringkonna moodustamist EP valimisteks, lisaks LR omadele.

Palju oodati kõnest nn Ida-Lääne mõõtme ülestoomist. Tõigi, aga mitte õigusriigi teemal (selle kohta vaid vibutus, et kohtuotsuseid tuleb täita ja punkt), vaid üllalt tõdedes, et ei saa leppida sellega, et osas LRdest põetakse haigusi, mis teistes ammu kadunud ja süüakse madalama kvaliteediga toitu. Polnud väga meelitav pilt Ida-Euroopast. Küll nõudis Juncker kõvahäälselt juba 2011 liitumistingimused täitnud RO ja BG vastuvõtmist Schengenisse – see sai ka saali tugevaima aplausi.

Palju juttu oli, nagu praegusel ajal ikka, kaubandusest (me ei tohi olla naiivsed, tähendab, paduliberaalsed) ja sotsiaalteemadest (Euroopa, mis kaitseb). Mõlemad on ülimalt poliitilised, isegi ideoloogilised teemad, kus Junckeri enda ideoloogia väga selge. Loomulikult rändest ja tugev sõnum koos eelnõudega (andmete vaba liikumine ja küberjulgeoleku uuendatud strateegia) ka digimõõtmest. Laienemisriikides on kindlasti juba tekitanud kõvasti segadust usaldusväärse laienemispoliitika nõudmine – seal mäletatakse Junckerit just 2014 ametisse astumisel öeldu pärast, et 5 aasta jooksul mingit laienemist ei tule. Huvitav oli teadaanne, et esimese asepresidendi Timmermansi juhtimisel hakkab COMs tegutsema töörühm lähimuspõhimõtte järgimise üle.

Mina kommenteerisin Junckeri kõnet EE kui eesistuja ja mitte NK kui institutsiooni poolt. Viimasel ei saagi olla seisukohta värskelt peetud kõne üle ega tulegi. Küll aga hakkab juba 25.09 GAC arutama COM seadusloome kavatsusekirja ja anname omapoolsed soovitused sinna. Kiitsin COM digiteemade prioriseerimise eest, loetlesin pisut meie eesistumise hetkeseisu, mis eelnõude, teemadega praegu tegeleme. Ja rõhutasin ka omalt poolt, kui oluline on praegu töötada esmalt kodanike heaks ja alles teises järjekorras institutsioonide reformiga. Väikese torke tegin siiski Ida-Lääne asjas, öeldes, et sotsiaalse Euroopa arutelud läheksid libedamini, kui samal ajal teeksime ka reaalseid samme siseturu süvendamiseks, eriti teenuste alal.

Lõuna ajal kirjutasin koos EP presidendi Tajaniga alla 5 heakskiidu saanud eelnõu, nende hulgas ka täiendavad kaubandusmeetmed Ukraina heaks, abi ITle maavärinate tagajärgede likvideerimiseks (1,2 miljardit) ja FIle Microsofti koondatud töötajate heaks (3 miljonit). Arvud kõnelevad ka midagi.

Pärastlõunal esinesin EP plenaaristungil esiteks nn Dieselgate teemakohasel arutelul. See on selline töövorm, millel ei ole konkreetset tulemust, hääletust ega raportit vms, lihtsalt akuutse poliitilise küsimuse arutelu. Teema otsustavad fraktsioonid ja täna oli roheliste kord. Peamiselt võimles COM, selgitades, mida ikka on ära tehtud (saali üsna üksmeelne arvamus: vähe!) ja oma väikese osa LRde nagu DE ja AT mittekorralekutsumise eest sain NK nimel ka mina. Aga õiguslik raamistik on siin selge. Nagu ka teises arutelupunktis, tuleohutusreeglite üle, mille ajendiks kohutav 80 ohvriga tulekahju 14.06 Londonis Grenfell Tower’is – tuleohutusreeglid ja nende järgimine on LR pädevus. Saalis nõuti nii EL-üleseid nõudeid kui ka praeguse korra paremat järgimist. COM praegu analüüsib olukorda, aga ma ei ennusta küll selle teema EL pädevusse viimist, kuidagi. Ka olud LRdes on niivõrd erinevad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *