12.09.2017

Pikk päev EPs Strasbourgis. Hommikul plenaaristungil fipronili ehk nn mürgiste munade skandaali arutelu. Pearaskus oli siin COMl, kelle roll on LRde vahelise toidu- ja sööda-alase infovahetuse vahendamine. Süsteem on EL-is alates 1970ndate lõpust olemas, praegu toimis ta aga mitmel põhjusel viivitusega. Risk inimeste tervisele oli küll imeväike. COM informeeris 05.09 põllumajandus- ja kalandusministreid Tallinnas ja jätkab info vahendamist. Kui süsteemis vaja midagi muuta, siis on ka siin juhtroll COMl. Aga hea teada, et EL-il ka sedalaadi infovahetus ja kriisimehhanismid olemas.

Pärastlõunal asendasin plenaaristungil CFSP kõrget esindajat Mogherinit, kui arutati MEP raportit relvaekspordist EL-ist. Ka siin on EL-il infomehhanism ja ühisplatvorm olemas, on ka kriteeriumid, mida relvade ekspordil kolmandatesse riikidesse arvestada. Aga relvade eksport on igal juhul LR kompetentsi kuuluv otsus. MEPide seast kostus kriitikat selle üle, et EL riigid müüvad relvi konfliktipiirkondadesse, eriti mainiti Lähis-Ida. Saudi Araabiale kutsuti üles relvaembargot kehtestama. Sain öelda, et üks kriteerium, mida LRdel tukeb arvestada, on inimõigused ja sellega põhjendatud ekspordiloast keeldumiste arv kasvab – 2015 oli neid 72, 2016 89. Muidugi pole see piisav, ja võib ju argumenteerida, et ka üks süütu inimene, kes EL-is toodetud relva läbi hukka saab, on üks liiga palju. Aga mu kunagine kolleeg, DE MEP Gahler ütles õigesti, et EL-il on vast ainsana maailma relvatootjatest korralik ülevaade ja mingitel kriteeriumitel põhinev kontrollisüsteem olemas. Et aga mistahes riigile relvaembargo kehtestada, selleks on vaja LR konsensust ja seda on majandushuvide pärast üliraske saavutada.

Õhtul esindasin NKd ühe klassikalise “Brüsseli mulli” teema institutsioonidevahelisel arutelul, COM] esindas esimene asepresident Timmermans ja EPd kogenud MEPid Corbett ja Szájer.  Teemaks delegeeritud ja rakendusaktide eristamise kriteeriumite sätestamine (ma pole ikka veel päris valmis selle asja sisu siin seletama). EP nõuab seda kõuehäälel ja parlamendi mõlemad esindajad on teemaga tegelnud aastaid, Timmermans omakorda väitis, et tema esimene kokkupuude sama korvi teema, komitoloogiaga, algas 1988ndast. Väitle siis sellistega… Aga NKl nendeks läbirääkimisteks veel mandaati pole ja ei tea, kas meie eesistumise ajal tulebki, NK pole ses asjas kaugeltki nõudleval positsioonil. Sain siis kuulata teised ära, kinnitada oma head tahet ja mokaotsast lubada, et ehk saab tehnilise tasandi aruteludega peatselt alustada (tegelikult on ka selleks vaja LR nõusolekut, aga kuna asi tõesti veninud ja muude institusioonide nuramine nõudlik, siis seda vast ikka saab). Esimesed töökorralduslikud asjad saime ka paika, nii et päris tulemuseta see kohtumine polnud. Aga kas meie ajal ka järgmist tuleb, ei julge pigem ennustada.

Kuhu siis terve pikk päev kulus, kui vaid 3 etteastet? Igaühe eel oli põhjalik briifing ja arupidamine nii EE ülitubli institutsioonidevahelise meeskonnaga kui NK sekretariaadiga ja relvaekspordi üle veel EEASiga. Diplomaatias tuleb kui mitte 99%, siis suur enamus edust eeltööst ja suhetest ja vaid väike osa jääb sädeleva improvisatsiooni ja relvitukstegeva isikliku sarmi varale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *