12.07.2017

Minagi olin Brüsseli teel, täpsemalt: esitlesin EE prioriteete EP põhiseaduskomisjonis ehk AFCO-s. Piirdusin lühema sissejuhatusega 4 prioriteetteemal, rääkisin küll oma tavapärase ettekujutuse olukorrast ELis – 2016 oli annus horribilis, aga võtsime end kokku ja praegu on nii majanduse kui meeleolu mõttes palju parem.

Siis keskendusin AFCO konkreetsetele eelnõudele, millega olime soojendust alustanud juba eelnenud lõunal esinaise Hübneri ja poliitiliste gruppide koordinaatoritega. Ütlesin diplomaatilises sõnastuses umbes maha meie ambitsioonid: EP valimisõiguse kohta on võimalik vaid kokkulepe mõne miinimumelemendi üle; läbipaistvusregistri üle tahame alustada läbirääkimisi COM ja EPga; institutsioonidevahelise leppe mitme elemendi üle oleme juba oma esimesel eesistumisnädalal tegevust alustanud (seda parlamendi poolt ka hinnatakse); EP uurimisõiguse üle pole veel mingit kindlust, et see kuhugigi jõuab; Euroopa poliitiliste parteide rahastamise üle – kui COM esitab uue ettepaneku, siis tegeleme, kui ei, püüame senist määrust täita.

EP kohtade jaotusega on jutupunkt lihtne, sisu aga äärmiselt keeruline. Selge on, et kohtade jaotuse, mis tuleb regulaarselt üle vaadata seoses demograafiliste muudatustega, ettepanek peab tulema EPlt endalt. Seekord on aga lisafaktoriks Brexit ja potentsiaalselt “üle jäävad” 73 UK MEPikohta. Pole päris nagu sõdurianekdoodis,  et mis üle jääb, süüakse ära ja tuleb puudugi, aga ideid osa kohtade “ärajagamiseks” siiski tuleb. Muidugi ka mingi osa “ülesjätmiseks” tulevaste laienemiste tarvis (Euroopa lepingu järgi ei tohi EPs olla üle 751 liikme, praegu ongi maksimum). Ja siis on küsimus, kas neid “ärajagatud” kohti täita valimistel liikmesriigiti nagu seni. Föderalistid näevad siin võimalust ajada üleeuroopalise nimekirja asja, kus kohad jaotataks EL tasandi erakondade vahel ülepiirilis(t)es valimisringkonnas või -kondades. Kardan, et see ei lähe meil lõpuni nii lihtsalt, et naaldume tahapoole ja ütleme vaid, et EP, laske käia, kus te ettepanek siis on – tahavad enne esitamist ikkagi kui mitte NK seisukohta, siis meeleolusid ikka teada.

Küsimusi tuli nii laiemaid poliitilisi kui konkreetsete eelnõude kohta. Teravaid umbes 2, koostööst EP praegu tegutseva uurimiskomisjoniga (nn Panama paberite üle) ja delegeeritud ning rakendusaktide üle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *