12.04.2018

Asendasin rahandusministrit ÜKPle pühendatud GACil Luksemburgis. Tegu oli viimase NK tasandi aruteluga enne MFF ettepaneku ja sektoraalsete poliitikate reformikavade esitamist COM poolt – vastavalt 02.05 ja mai lõpp-juuni algus. Nii et seekordse  arutelu sisuks oli enda positsioneerimine tulevasteks eelarveläbirääkimisteks.

ÜKP eesmärk on elatustaseme ühtlustamine EL-is. Selle loogika järgi võiksid sellest poliitikast osa saada vaid vaesemad regioonid. Ometi peab EL poliitikate legitiimsuse mõttes olema kõigil, ka rikkaimal, LUl, võimalus ÜKPst osa saada. See oli ka absoluutse enamuse LRde seisukoht GACil. Vaid mõni sammaldunud netomaksja leidis, et rahastada tuleb vaid vaeseimate piirkondade arengut – iseenesest arusaadav seisukoht, eelarvet tuleb kuskilt kärpida – samas läheb üle 80% ÜKP rahast nagunii vaesematele ja ülejäänud rahast suurt kärbet välja ei pigista. EEle, aga näiteks ka LTle, kes me mõlemad ületame vähim arenenud piirkonna ja üleminekupiirkonna rajajoone ehk SKT 75% EL keskmisest, on väga oluline, et ÜKP atraktiivsus säiliks, et LRdel oleks motivatsiooni järgmisele tasemele jõuda – selleks ei tohi raha vähenemine liiga drastiline olla. Piiranguid raha kasutamiseks on jõukamas kategoorias nagunii rohkem. Siis oleks vähem karta ka lennukaid ideid hakata niigi väikest ja mitmes mõttes üsna unitaarset, koondunud elanikkonna, majandusega riiki kunstlikult piirkondadeks tükeldama.

Teine suur teemablokk oli tingimuslikkus. Side Euroopa semesteriga ja selle käigus LRdele tehtavate reformisoovitustega tuleb nagunii – nn riigipõhiste soovituste alusel tehtavate reformide toeks saab hõlpsamini EL raha. Aga muu tingimuslikkus, eriti poliitiline, EL raha saamise sidumine õigusriigi põhimõtte, EL alusväärtuste järgimisega, on juriidiliselt palju keerulisem teha. Samas, rida LRe seda nõuab ja ma pakun, et COM mingi asjaga ikkagi välja tuleb või vähemalt väga tahab tulla. Tingimuslikkuse all püüab mõni LR sisse suruda ka sotsiaal- või maksusüsteemide ühtlustamist vms – see ei lähe mitte, küll aga iseloomustab ajastu hõngu ja survesuundi praeguses EL-is. EE on makromajanduslikku tingimuslikkust ja seost semestriga kogu aeg toetanud, muus osas oleme – diplomaatiliselt öeldes – üsna kahtlevad.

Väga oluline teema on, milliste kriteeriumite alusel otsustatakse ÜKP jaotusvõti LRde vahel. Seni toimub see peamiselt SKT määra alusel ja meie meelest peakski see nii jääma. Mitte ainult sellepärast, et EE on ikka veel suhteliselt vaene riik, vaid sellepärast, et siin on vähem tõlgendusruumi, võimalusi poliitiliseks kempluseks. Aga on ka teisi seisukohti, COM mõtleb väga pingsalt uutele kriteeriumitele nagu tööpuuduse määr, pagulaste integreerimiseks tehtavad kulutused jne. Viimast võib soovi korral laiendada-arendada ka kriteeriumiks EL ühispoliitikate elluviimisest tulevad kulud. Ma mõistan seda loogikat, samas on siin poliitiline küsimus: kui ÜKP eesmärk on piirkondade elatustasemete ühtlustamine, siis kas rikka LR tehtavate integratsioonikulutuste toetamine ikka teenib seda eesmärki? Ehk siis, keda aitame: pikaaegset vaest või ootamatult hättasattunut? Teiseks ja mitte palju vähem olulisena: poliitiliseks tõlgendamiseks ja kempluseks annaksid sedalaadi uued kriteeriumid rohkem võimalusi ja selles mängus on suurematel ja vanematel alati paremad eeldused. Selle teema arutamisel 12.04 GACil toetas mitu suuremat LR uute kriteeriumite sissetoomist, nii et sellest tõotab tulla eelseisvate MFF läbirääkimiste üks tõsiseid sisulisi küsimusi.

Rituaalsed ettevalmistavad tantsud ÜKP üle on selleks korraks peetud, diplomaatilise balli järgmine faas algab mais.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *