07.09.2017

Brüsselis kohtumine ÜK eesistuja Tuski kabinetis. Teemadeks 19.-20.10 ÜK, Brexit, pisut ka idapartnerlusest ja Türgist. ÜK päevakorras ränne, kus loodetavasti saab tõdeda olukorra paranemist Vahemerel, digi, kus suur osa sisendist tuleb digitippkohtumiselt Tallinnas 29.09 ja välispoliitika. Kuipalju või kui kanges kraadis Türgi, sõltub nii arengutest selles riigis kui veel rohkem ehk meeleoludest mõne suurema LR pealinnas, eriti valimiste järel. Brexiti üle on kõik lahtine, praegu küll ei ennustata, et läbirääkimiste II faasi saab juba oktoobris üle minna. Peaks see siiski võimalik-tõenäoline olema, valmistavad ÜK suuresti ette šerpad, kui ei, siis jääb suurem roll GACile.

Õhtul osalesin mõttekoja Bruegel aastakonverentsil paneelis teemal Mitmekiiruseline Euroopa. See on teema, kus võib rääkida väga erinevatest asjadest ja seda me üldiselt ka tegime – endine PL eelarveminister, IT euroministri, MEP Beresi ja ühe Šveitsi analüütikuga ka tegime. Minu lähtekoht oli, et mitmekiiruseline Euroopa pole miski, millest EL reformiplaane tehes alustada. Ka kui lõpptulemus on, et mõned LR grupid teevad mingeid asju koos rohkem kui kogu unioon. EL DNA-sse on sisse kirjutatud solidaarsus, konsensuseotsimine ja alati tehakse alguses tugevaid pingutusi, et kõik pardale saada. Siseturg ja euroala on kaks koostöövormi, kus eri reeglid nagunii võimalikud pole. Tean küll, et targad inimesed nagu bulgaaria mõtleja Krastev (vt Gondori kroonika 01.09.2017) või mõjuka mõttekoja ECFR direktor Leonard on hiljuti kutsunud üles pigem paindlikkusele kui rangele reeglitenõudmisele, pigem LR gruppide koostööle kui seniste kontsentriliste ringide mudelile. Aga praktiku jaoks jääb ikkagi küsimus, kuidas need grupid siis moodustuvad ja mis faasis mittesoovijad välja jäävad. Kui seda mitmekiiruselise Euroopa debatti aga alustatakse sellest otsast, et Me teeme nüüd omavahel ja ei hooli, kui teised maha jäavad, siis pole head nahka oodata. Murettekitavalt tõusis ka meie paneelis, nagu EL-is viimasel ajal paraku ikka, ka õigusriigi küsimus, nimeliselt PL ja HU näitel. Ja väitele, et üks asi, mida me kõik koos peame tegema, ilma gruppide ja hinnaalanduseta, on ühiste väärtuste, sealhulgas õigusriigi põhimõtete järgimine, ei ole võimalik vastu vaielda. Loodame vaid, et dialoog Varssavi ja COM vahel siiski hakkab tulemusi tootma.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *