07.05.2018

Kohtumised Madriidis välisministri ja endise Coreperi-kolleegi Dastise, peaministri EL-nõuniku Renedo ja GACi liikme riigisekretär Toledoga. Kõige pikemalt muidugi MFFist, mille üle käib pealinnades palavikuline analüüsitöö. ES on esimest korda oma EL-liikmesuse jooksul saamas netomaksjaks ja eks see mõjutab ka nende mõtlemist, täpsemalt: vajab veel selgimist-harjumist. Üks riigisiseselt oluline mõte siit: on väga tore ja kõik valgustatud valitsused saavad aru, et EL eelarvet on vaja moderniseerida ja rahasta uusi prioriteete nagu välistegevus, ränne, kliimamuutustega võitlemine. Samas on traditsioonilistel poliitikatel nagu ÜKP ja ÜPP olemas otsesed kasusaajad – põllumehed, teedekasutajad jne, kes löövad ka väikese vähenemise puhul kohe lokku. Aga kes on irregulaarse rände vastu võitlemise raha tuntav kasusaaja LRs? Välistegevuse oma? Ikka tahaks kätega katsuda saada. Valitsustel seisab ees tõsine selgitustööülesanne ja keskendumine vaid oma riigi netopositsioonile ei aita seda sugugi teha. ÜKP alt tahab ES kriteeriumina näha ka tööpuuduse taset. Integratsiooni rahastamise üle pidasime esialgu rohkem filosoofilist arutelu: kelle ja kus? Naabruspoliitikale eraldi rahastu säilimist peame mõlemad õigeks, vaatame, kui tugevalt seda (veel) ajama hakkame.

GACi päevakorras olevatel teemadel oleme suuresti sama meelt. PL õigusriigi küsimuse tungivalt soovitav lahendus peab tulema COM ja Varssavi dialoogi teel, mitte hääletusega NKs. Rände, täpsemalt Dublini määrusega edasiliikumise puhul küsivad hispaanlased, et kuidas ühtse asüülisüsteemi kaasajastamine aitab LR nagu ES, kes on ise EL välispiiri kaunis edukalt pidamas hoidnud, suuresti ise, ilma EL rahalise abita? Laienemise, täpsemalt Albaania ja ametlikult pika nimega Makedooniaga liitumisläbirääkimiste alustamise üle polda Madriidis entusiastlikud, kuid nende taha asi vaevalt jääb. Ja ega meiegi arva, et need riigid oleksid juba homme valmis liituma. Kuid läbirääkimiste käigus on EL-il kandidaatriigi mõjutamiseks palju paremad võimalused kui enne seda, n.-ö distantsilt.

 

One thought on “07.05.2018

  1. Huvitavad mõtted ning tuletas meelde mu mõne aja tagust mõtet, et suur osa ELga seonduvast on aegade jooksul langenud kasu saamise konteksti. Tihti just rahalise kasu. Kasusaaja, beneficiary. Saab kasu, benefits. Samas võtmes neto maksja ja saaja. Ehk saaja saab kasu ja maksja mitte jne.
    Huvitav, et siseriiklikult seda terminoloogiat hulka vähem esineb. Politseinik või õpetaja kui kasusaaja pole just levinu vaade. Või välisabi kui paha tegevus, sest ei saa otsest kasu jne.
    Kindlasti esineb seda kohati avaliku sektori siseses diskussioonis, eriti eelarve koostamise ajal, kuid laiemas üldsuses ja avalikus diskussioonis selgelt vähem.
    Nii et ehk aeg ka EL kontekstis sellest loobuda ja alustada näiteks seadusandlikust tekstis sõna kasusaaja/beneficiary ja saaja/receipient eemaldamisest ning selle asendamisega osaleja/participant või lausa panustaja/contributor. Sest mida need « kasusaajad » ikka muud teevad kui osalevad ja panustavad ühiste poliitikate elluviimisesse ja ühiselt tulemuse saavutamisse. Olgu siis uue teadmise, puhta keskkonna või teedevõrgu ja ühenduste loomisesse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *