05.09.2017

Eesti ID-kaardil avastatud ja avalikustatud (ent NB! mitte realiseerunud) turvarisk paneb kohe küsima, kuidas see mõjutab meie ”digitaalset” eesistumist. Digitaalne eesistumine tähendab kolme asja: esiteks, et Eesti püüab kõigis EL poliitikavaldkondades edendada digitaalset mõõdet – näiteks EL arenguministrid arutavad 11.09 Tallinnas digitaalse arengukoostöö võimalusi. Teiseks seda, et püüame kiiresti liikuda kõigi digitaalse siseturu eelnõudega. Kolmandaks oleme endale eesmärgiks seadnud EL-is debati käivitamist ja ajamist sel teemal, kuidas Euroopa suudab olla juhtivas rollis kogu maailmas toimuvas digitaalses üleminekus – kuidas toimub nn diginomaadide maksustamine, millised oskusi on vaja digimaailmas, kuidas liiguvad andmed kui digiühiskonna üks põhikomponente jne.

On selge, et kõik need eesmärgid jäävad meie eesistumist kandma ka pärast tänase info avalikustamist. Eelnõudega liigutakse kavakohaselt edasi, digitaalne arengukoostöö on sama oluline, debatt digitaalse ülemineku kohta jätkub.

Eesti on maailmas unikaalne mitte ainult oma digiühiskonna (üks põhjuseid, miks praegune turvarisk meid nii väga puudutab, ongi fakt, et kõigil Eesti elanikel on digitaalne isikutunnistus), vaid ka avatuse poolest. Me räägime oma probleemidest avalikult nii oma inimestele kui ka välispartneritele – EL institutsioonide teavitamine ID-kaardi turvariskidest praegu käib. Me usume ka, et parimaid asjatundjaid ja ka avalikkust kaasates saame probleemidest parimini-kiireimini jagu. Nii nagu maailma ehk parimast kiirteede süsteemist, Saksa Autobahn´ist, on alati mingi osa remondis, nii on ka maailma ehk parimas digisüsteemis alati üks osa maas, rivist väljas, katsefaasis. Muu hulgas just seetõttu, et mida arenenum digisüsteem, seda rohkem oled sa unikaalne, katsetad midagi uut – oleme Eestis selle üle kogu aeg uhked olnud.

Võib loota, et ka praeguse turvariski probleemi oskuslik lahendamine toob meile mitte ainult kasulikke kogemusi, vaid ka tuntust-tunnustust asjatundjate hulgas, nagu 2007. aasta kogemus, mil sattusime esimese riigina maailmas organiseeritud küberründe alla. ID-kaartide turvalisuse küsimus võib Eesti jaoks olla mitte õnnetus, vaid õnnistus. Võimalus näidata, kuidas me suudame selles valdkonnas olulise probleemi lahendada olukorras, kus meid vaatab kogu Euroopa ning kus edu kõrval peame me lahendama päris probleemi. Aga meie eesistumist see tõenäoliselt suurt ei puuduta. E-Eesti kogemuse jagamisel on eesistumise õnnestumisel alati olnud väike kõrvalosa. See puudutab ka 29.09 Tallinnas toimuvat digitippkohtumist. Ettevalmistused jätkuvad nagu seni, oodata on ehk vaid plaanitust veel suuremat fookust turvalisusele digimaailmas. Turvalisus on igal juhul ja alati üks Hea Uue Digiilma põhiküsimusi.

One thought on “05.09.2017

  1. Jättes kõrvale maine ja poliitika on kasutajana muidugi keeruline aru saada, et mis muu erilise probleemi kui riigi poolt antud kaartide/tehnoloogia vigaseks osutumisega tegu on. Lihtne ju vigased kaardid sulgeda ning aja jooksul asendada töötavatega. Eks ta riigi poolt vaadaatuna kurb ole, et raha eest inimestele jagatud kaup kergelt vigaseks osutus. Samas kutsuvad autotootjad miljoneid autosid aastas tagasi, et leitud viga parandada.
    Üldiselt saavad inimesed jätkata Mobiil-ID ja SmartID kasutamist või toimetada paberil nagu harjunud. Hiljutine kogemus telekanalite vabalevist lahkumisega on ju näidanud, et tehnoloogia igavene pole ning vahel tarvis jalad selga võtta ja uus vidin soetada. Lahenduse lihtsuseks võiks kaaluda valimiste ära kasutamist ID-kaartide laiali jagamiseks ehk kes valimisjaoskonda hääletama tuleb saab ühtlasi oma suletud ID-kaardi uue vastu ümber vahetada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *