04.-05.07.2017

Esimene EPs-käik meie eesistumise ajal. Kõigepealt osalesin koos CFSP kõrge esindaja Mogherini, laienemisvoliniku Hahni ja EP kaubanduskomisjoni esimehe Langega kohtumisel EL institutsioonide vahelisest koostööst välissuhtlemise alal. Põhiküsimuseks dokumentide liikumine NK ja COM poolt EP suunas. Kõlab bürokraatlikult või ebaprobleemina, aga näiteks kaubandusläbirääkimiste mandaadid võivad olla vägagi sensitiivsed ja eks sedalaadi nagelused võivad toimuda ka iga riigi eri võimuharude vahel. Atmosfäär oli aga hea ja saame selle teemaga isegi ehk edasi liikuda.

Tänase päeva suursündmus oli peaminister Ratase EE eesistumiskavade esitlus EP plenaaristungil, nagu kõigi eesistujate puhul tavaks. Kõne järgis meie 4 prioriteeti, oli optimistlik ja ka isiklik. Ütles ka mõne tugeva sõna Ukraina toetuseks ja geopoliitikast Ida-Euroopas. Vastuvõtt soe, kaasa aitas ka see, et COM esindas asepresident Ansip, kes rääkis peamiselt digiteemadel, võimendades Ratase sõnumit. Ainus kriitilisem sõnavõtt küsis sotsiaalteemade ebapiisava käsitlemise kohta. Reaktsioonides domineeris digiteema kõrval rändekriis, arusaadavalt. Nii EL-is kui rahvusvahelises ajakirjanduses on Eesti suhtes praegu väga palju ootusi ja sümpaatiat, seda tundsime ka täna. Loodame siis sellele vastata, suurimad riskid paistavad hetkel rändeteemal, eriti Kesk-Vahemere marsruudil. Homne mitteametlik JHA Tallinnas on selles mõttes väga tähtis, ei taha kohe eesistumise alguses saada süüdistusi, et me/EL “ei tee midagi”. Ehkki midagi teha on siin väga raske.

Ma ise esinesin plenaaristungi neljal arutelupunktil. Hommikul arutas parlament ettevalmistust G20 tippkohtumiseks 07.-08.07 Hamburgis. NKl (mida ma EPs ju esindan) siin tegelikult seisukohta pole, EL-i poolt osalevad ÜK eesistuja Tusk ja COM president Juncker. Rääkisin siis suuresti 22.-23.06 ÜK tulemuste ja G20 päevakorra põhjal olulisematest teemadest – kliima (kus EL pühendumus Pariisi leppele pärast USA väljaastumisteadet on veel olulisem), terrorismivastane võitlus, ränne (kus ju vastutus ka muudel kui EL-il), kaubandus (kus “pimeduse- ja valgusjõudude” võitlus globaliseerumise taandumise ajastul pole sugugi läbi) ja digitaliseerimine. MEPid mu jutu kallal ei nokkinud, keskendudes omapoolsetele soovitustele globaalse suurklubi päevakorda ja tulemusteks.

Pärastlõunal arutas EP Türgi-raportit. Loomulikult on kõik väga mures õigusriigi arengute pärast Türgis, ka NK, selles sain parlamendiga nõustuda. Aga liitumisläbirääkimiste katkestamine, nagu EP välisasjade komitee häälteenamusega soovitas, ei ole välispoliitiliselt päris arukas. Välispoliitikas on alati lihtsam välja marssida kui kannatlikult suheldes tulemusi saavutada. Läbirääkimiste pidamine annab ikkagi EL-ile suuremaid võimalusi kandidaatriiki mõjutada. Lisaks, EL-i ja Türgi vahel on palju koostööd, mitte viimases järjekorras rände alal, ja sümboolsete sammudega (sest liitumisläbirääkimised praegu nagunii ei edene) võtaksime mittevajalikke riske. Türgi arutelud on EL-is alati emotsionaalsed ja siin sain minagi kerge kolaka NK liiga pehmete seisukohtade eest.

Õhtul kõigepealt säästliku arengu päevakorrapunkt, mis suuresti jätk mai lõpus toimunud arengupoliitika arutelule (vt Gondori kroonika 31.05.2017). NK jaoks probleemideta, COM kutsuti intensiivsemale tööle. Päeva lõpetas aga üpris eriline teema, EP ühe asukoha oma. Nagu teada, süstib parlament Strasbourgi ja Brüsseli vahel, tekitades hulka kulu, sh ajakulu ja emiteerides sealjuures märkimisväärselt süsihappegaasi. Aga see korraldus, täpsemalt, see, et asukoht on Strasbourgis, on EL lepingutega määratud, selle muutmiseks on vaja ühehäälsust ja FR valitsuse nõusolekut selleks ei julge julgeimadki ennustada. Tore oligi vaadata, kuidas mitte liiga täis plenaarisaali tulid selle punkti ajaks ka prantslastest komisjoniesimehed ja muud tähtsamad MEPid. Mina olin pidetus olukorras, sest NKl selles asjas seisukohta pole – lepingumuudatusi ei otsustata mitte NKs, vaid liikmesriikide vahel valitsustevahelise konverentsi vormis. Võimlesime tublisti, et meie osalus sellel arutelul üldse ära jääks, aga EP jäi endale kindlaks ja otsustasin, et esimesel eesistumisnädalal ei hakka tühjast tüli tegema, läksin kohale ja lugesin ette nahkse teksti selle kohta, miks ma midagi öelda ei saa. Sama tegi ka COM esindaja. MEPid aga emotsioonitasid üle tunni, saates mõne noole ka LR suunas – miks te ei otsusta, miks te FRle survet ei avalda. Lõpptulemus oli aga ette teada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *