02.05.2018

Esialgseid tähelepanekuid COM tänase 2021-2027  MFF ettepanekust. Kuna esimene lugemine kiire ja tervikpildist suuri tükke puudu, siis on ka see sissekanne siin suuresti spekulatiivne ja sisaldab kindlasti ebatäpsusi. Esmapilguks aga loodetavasti ülevaatlik. Nüüd algab eelnõu analüüsimise, LR seisukohtade kujundamise faas, mida ei saa viimistleda enne, kui nähtud ka konkreetsed eelnõud eelarvega seotud poliitikate tuleviku kohta ehk nn fondimäärused. Need on COM lubanud esitada umbes kuu aja pärast. MFF jääb nõukogu formaadi mõttes GACi pädevusse ja saab meil püsivaks päevakorrapunktiks.

MFF numbrid on esitatud nii püsihindades (2018) kui jooksevhindades (mis võtavad arvesse ka eeldatava inflatsiooni 2021-2027). Vaheks 1,135 ja 1,279 triljonit. Siit võimalus erinevateks sõnumiteks vastavalt auditooriumile: kellele kokkuhoid, kellele ühispoliitikate piisav rahastamine. Üldmaht on 1,11% EL27 rahvamajanduse kogutoodangust (RKT), praegusel MFF-il 1%. ÜKP/struktuurivahendite absoluutnumber jooksevhindades pea sama, mis praeguses MFF-is – seega tuleb selle poliitika tegelik kärbe eeldatava inflatsiooni võrra (mida arvestatakse 7 aasta peale 11 ja 12% vahele). EE on ÜKP alt aga jätkuvalt kõige olulisem, kui suur langus tuleb rahastuses seoses me tõusmisega vähem arenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks (üle 75% EL keskmisest SKT-st). Seda saame teada alles 4 nädala pärast, kui COM esitab nn fondimäärused. Seega, kõik täna esitatavad arvamused Eesti netopositsiooni muutuse kohta on spekulatiivsed ka siis, kui peaksid lõpuks tõeks osutuma. Sama kehtib ka meie põllumajandustoetuste harmoneerimise kohta EL keskmise tasemega. Sahistatakse nii 30% kui ka 50%-lisest sammust – keskmiseni jõudmine siis vastavalt umbes aastaks 2041 või juba 2034. Siin mängib kaasa ka kasutuses olevate hektarite arv, mis EEs kasvab. ÜPP otsetoetuste summa väheneb tänase ettepaneku järgi umbes samapalju, kui seni UK osa. Ka põllumajanduspoliitikas seega kärbe väiksem, kui kardeti.

CEF transpordiosas järsk langus, samas ülekanne CEFi ühtekuuluvusfondist (ehk peamiselt vaid vaesematele riikidele kasutamiseks) tuleb sama suur, mis seni, 11,3 miljardit. CEFist meie suurprojektide rahastamise tingimused sõltuvad suuresti jällegi nn fondimäärustest. Digiosa kasv on nii CEFist kui MFFist üldse aga võimas, selle taga suuresti COM asepresidendi Ansipi ja ta meeskonna hea töö. Nagu arvata oli, tõusis oluliselt teaduse-innovatsiooni, Erasmus+, rände- ja piirikorralduse ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonna rahastamine. Näiteks sõjalise liikuvuse (military mobility) jaoks u 6 miljardit.

Kasvab EL välistegevuse rahastamine. Siin on eelarvetehnikat oluliselt lihtsustatud, osalt meie vaates isegi üle piiri, kaotades ära eraldi rahastu naabruspoliitika riikide jaoks, ehkki naabrus mõistena figureerib suurelt. Seda proovime NK aruteludes tagasi muuta, pole mõtet jätta (tean, tean, et sisult ekslikku, kuid diplomaatias on ka vorm ülioluline) muljet, et EL paneb Tuvalu ja Tuneesia ühte patta.

Eelarve sissetulekute osa jääb tugevalt RKT-põhiste sissemaksete varale. Küll pakub COM uusi omavahendeid nagu ettevõtte tulumaks, plastikumaks, osa emissioonikaubanduse tuludest. Uute vahendite üle käivad alati tulised vaidlused, mis lõppevad eikuskil. Kas seekord läheb teisiti? See sõltub suuresti (ka) sellest, kas uusi omavahendeid tahetakse sisulisteks tuluallikateks või tahetakse poliitilistel põhjustel kuskil millegi väikesega alustada. Kui esimest, siis ma väga optimistlik pole. Kui teist, siis võrdlemisi lihtne peaks olema EL uue reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) lõivude kandmine EL eelarvesse – digitaalne süsteem, EL heaks ja EL jaoks ühine. See on ka MFF tänases ettepanekus kirjas, loodame, et pesuveega välja ei visata.

EL maksete sidumine EL põhiväärtuste järgmisega on lahendatud peamiselt kohtusüsteemi ja eelarveasjade kohtuliku kontrolli toimimise järelevalve sildi all. Kui kahtlus, et ei toimi nagu peab, et (EL) eelarveraha õiguspärane kasutamine on häiritud, teeb COM ettepanek maksed peatada. NKl on võimalus kvalifitseeritud häälteenamusega ettepanek tagasi lükata. Seejuures ei tohi (valitsuse vastutustundetu käitumise eest) kannatada EL rahast kasusaajad, näiteks Erasmuse tudengitele peab valitsus ikka maksma, ka siis kui maksed EL eelarvest peatatud. Pakutu on kavalam ja lihtsam alla neelata kui mõni varem mõlgutatud mehhanism, mida oleks võinud otseselt näha kui osutamist mõnele LRle või veel hullem, mõnele piirkonnale nagu Kesk- ja Ida–Euroopa. PL EL-minister Szymański ongi ettepanekut juba toetavas toonis kommenteerinud. Läks mööda? Kellest?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga