20.02.2017

Käisin ELAKis, et tutvustada EE eesistumise prioriteete GACi teemade alt. Seoses selle nõukogu formaadi eripäradega ei saa me seal kavandada seadusandlikke initsiatiive. Küll aga on GACi roll kasvanud seoses ÜK ettevalmistamiste ja NB! ÜK otsuste elluviimise … kui mitte kontrollijana, siis vähemalt otsavaatajana. Teeme vajaliku ära ka õigusriigi dialoogi aruteludes (vt Gondori kroonika 06.02.2017), 2018nda aasta seadusandliku tegevuse kavaga institutsioonide vahel. Eraldi GACi formaat on ÜKP-GAC, mis meile teadagi raha mõttes ülioluline. Siin tuleb sisu rahandusministeeriumilt. Laienemisjäreldusi meie ajal ei tule, aga korra tahaks laienemisriikide ministritega ka GACi lõuna raames maha istuda küll. Ja muidugi on GACil 27-ses koosseisus samad ülesanded 27 LR vahel toimuva ÜK ettevalmistamisel (Brexiti teemadel, arusaadavalt) kui tavaGACi ja 28-se ÜK puhul.

ELAK kiitis heaks ka valitsuse seisukohad UK lahkumisläbirääkimistel. Need veel üsna üldised ja vajavad kindlasti täpsustamist läbirääkimiste käigus. Arusaadavalt ei avalda ega ennusta me enda ega teiste LR seisukohti läbiräämimiste eel ega ajal. Niipalju aga ütlevad kõik ka avalikult, et kokkulepe juba vastastikku elavate kodanike õiguste kohta tuleb saavutada nii kiiresti kui võimalik. Sama kinnitas UK pealäbirääkija, minister Davis, kellega täna Tallinnas kohtusin. Inimesed vajavad siin kindlust. Davis andis ülevaate asjade seisust UK-s, nii parlamentaarsete protsesside koha pealt (ei näe takistusi, et märtsi jooksul lahkumisavaldus üle anda), kui nende tulevikusuhte soovide üle (võimalikult lai ja sügav kaubanduslepe). Toetavad ka edaspidi tugevat EL-ile, soov tihedaks koostööks kaitse, julgeoleku, sh sise- teemadel. Avaldas, ka pressikonverentsil, et UK nn Brexiti-järgse sisserännupoliitika kujunemine võtab aega ja ei tähenda järske pöördeid. Targad idufirmade inimesed, nagu Transferwise omad, jäävad teretulnuks ja ka madalamapalgaliste ametikohtade brittidega täitmine võtab kaua. Kokkuvõttes: seisukohtade võrdlemise, mitte nende läbirääkimise, eesmärgiga tehtud sõbralik visiit.

14.-15.02.2017

Järjekordne kohtumistering EPs Strasbourgis. Alguseks traditsiooniline hommikusöök EE MEPidega, kodune nagu ikka. Seejärel EPP fraktsiooni esimees Weber, kellega rääkisime EE eesistumise prioriteetidest, Weber huvitus eraldi idapartnerlusest – mis ikkagi 24.11 tippkohtumisel-kohtumiseks saavutada saaks? Mure ka EL vastuvõetud otsuste elluviimise pärast (eriti rändeteemal), kus viipas tugevalt ja õigesti LR poole. Olen ka ise korduvalt tunnistanud, kuidas ÜK võtab otsuse vastu: tuleb teha! et siis 3 kuu pärast tõdeda, et meie rahandus- vm ministrid polegi veel ellu viinud. Selge, et siin eri põhjuseid nagu eelnõude detailide keerukus võrreldes ÜK poliitilise otsusega, koalitsioonivalitsused jne. Aga nõus, et nii sisu kui poliitilise sõnumi mõttes on see halb. ÜK eesistuja Tusk on hakanud paluma eesistujariigi peaministril teha ülevaade otsuste täideviimisest, see seisab ees ka meil.

Seejärel hakkasime ette võtma komiteede esimehi. Mul tuleb 13.06 Strasbourgis esitleda EE eesistumiskavu EP  komiteedeesimeeste konverentsil, vastata nende küsimustele ja seega on arukas nendega enne kontakt luua. Tutvustasin meie esialgseid prioriteete. Õiguskomisjoni esimehe Svobodaga rääkisime lisaks veel arengutest EL kaitse alal (tema koduriik CZ toetab tugevalt), rändest muidugi. Brexiti teemadest on õiguskomitee vastutusalas suhted Euroopa kohtuga (juriidilisi vaidlusi võib kogu Brexiti protsessi kohta veel palju tulla) ja EL institutsioonide personalieeskirjad – see puudutab kõiki 1800 EL institutsioonides töötavat ja 2000 endist, pensioni saavat UK kodanikku.

Kalanduskomitee esimehe Cadeciga samuti Brexitist, kus mõlemapoolsed huvid ülisuured. UK müüb enamuse oma kalatoodangust EL27-sse ja teiste LR kalurid püüavad massiliselt Briti vetes. Esitasin ka palve võimalikult saada triloogid kalanduseelnõude üle tehtud enne 2017 viimast 2 kuud, mil NK poolel peatähelepanu omavahelisele püügikvootide jagamisele. Kohtumisele minnes arvasin, et kalandusküsimustes pole EEl võimalik rakendada meie horisontaalset teemat, digimõõdet. Ent Cadec leidis kohe kalanduse andmete digitaliseerimise küsimuse. Iga kivi all on tänapäeval (ja eriti meie eesistumise ajal) midagi digitaalset peidus.

Kohtusime ka oma MT kolleegi Borgiga, kes praegu eesistuja EP-suhete eest vastutab ja tema meeskonnaga. Tunneb-tunnevad end praegu päris hästi, aga esimene kuu oli väga raske. Eile tegi Borg plenaaril istumise rekordi, 8 tundi järjest (Euroopa, mitte isikliku rekordi). Palju kasulikke näpunäiteid, eriti olukordade kohta, kuidas eesistujariigi ministreid püütakse MEPide poolt igatsugu üritustele tõmmata, kus siis eesistujat tegelikult esindada ei saa ja muud võivad kadedaks minna ja ka ministrit nõudma hakata. Väga kasulik ka meie valitsusliikmetel silmas pidada.

 

09.02.2017

Kohtusin EEASi direktori Gonzatoga, kes koordineerib ühtses välisteenistuses institutsioonidevahelisi suhteid. Minusse puutub see sedavõrd, kuivõrd tuleb meie eesistumise ajal EPs asendada CFSP kõrget esindajat Mogherinit. Õnneks on viimane kohusetundlik ja püüab alati plenaaristungil osaleda, mis ongi alati parlamendiga suheldes oluline – rahvaesindajad tahavad su kohalolekut, tarvilikku respekti. Aga muidugi juhtub välispoliitikas kogu aeg midagi ja kalender muutub kiiresti. EEAS valmistab loomulikult ka asendajale materjalid ja kuuldavasti on veel karmimad kui NK sekretariaat selles suhtes, kuipalju sa saad kuidagi eesistujariigi arvamust avaldada. Esindad ju seal tõesti NK kui institutsiooni ja ühtset välispoliitikat. Loodan siis ladusale koostööle ja sellele, et liiga palju ka asendada ei tule.

Tutvumiskohtumine EP mõjuvõimsa siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esinaise Fordiga. Hoolimata oma Briti kodakondsusest on Ford jätkuvalt pühendunud siseturu tugevdamisele, ja õigete põhjendustega: ka EL-välisele UK-le on kasulik tugev ühtsete reeglitega turg, millega kaubelda. Konkreetsematest meie eesistumise eelnõudest veel veidi vara rääkida, aga digiturule vandusime koos truudust. Pisut ka Brexiti-järgsest olukorrast, kus tulevase kaubandussuhte standardite ja regulatsioonide küsimus on potentsiaalselt üks põletavamaid. Lahkumishetkel on regulatiivne keskkond ja standardid täpselt samad ja probleeme ses suhtes nagu pole. Aga edaspidi hakkavad mõlemad pooled neid muutma ja siis tuleb vaja mehhanisme koordinatsiooniks ja ka vaidluste lahendamiseks.

08.02.2017

Tutvumiskohtumised EP fraktsioonijuhtidega. De Graaff, rahvaste ja vabaduste Euroopa fraktsiooni aseesimees (esimees Le Peni pole presidendikampaania ajal mõtet proovidagi) tahaks põhimõtteliselt EL laiali saata, aga jutuajamine kujunes ikkagi asjalikuks. On muide ka riike, mille parlamendis istub inimesi, kes seda riiki põhimõtteliselt ei tunnusta. Kuni ta EL-i pole likvideerinud, umbes nagu Suur kombinaator lubas monarhist Hvorobjovile nõukogude võimu kui tema halbade unenägude painaja likvideerida, ootavad ka tema valijad turvatunnet ja majanduskasu. Välispiiride sulgemist ja rändevoogude peatamist põhiliselt.

Euroopa konservatiivide ja reformistide esimees, Brexiti poolt hääletanud Kamall soovib UK rahumeelset lahkumist EL-ist ja jagas väga asjalikke mõtteid lähedasest tulevikusuhtest, UK jätkuvast panusest EL julgeolekusse, k.a. suheteste Venemaaga. Uuele, EPP, liberaalide ja konservatiivide koalitsioonile liiga helget tulevikku ei ennustanud ja küllap on tal õigus. Olulistes EL sisuküsimustes on senine nn suur koalitsioon EPP ja PES vahel jätkuvalt sarnastel seisukohadel.

PES esimees Pitellaga rääkisime EL suurte tulevikuküsimuste üle, nende fraktsiooni nn väljakukkumist värskest võimujagamisest me ei rääkinud. Mitmekiiruseline Euroopa on pärast DE kantsleri Merkeli eelmise nädala väljaütlemisi taas laialt aruteluteemaks, aga kuidas ka ei vaata (või ei taha vaadata) – eurot kasutavate LR koostöö jääb igal juhul sügavamaks kui teistel ja selle tuumiku murenemist praegu karta pole.

Roheliste kaasesimehelt, tihedamat EL-koostööd tuliselt pooldavalt Lambertsilt kuulsime teravmeelset loengut EL puudustest nii kaubanduse, euroala valitsemise kui muudeski küsimustes. Mure EL tuleviku pärast on siiras ja EE-sugune integratsioonimeelne LR ju jagab seda, ka kui meie lahendused kõiges ei klapi.

Igal kohtumisel tutvustasime oma eesistumise esialgseid kavasid ja palusime meie nägemisega EPs nüüdsest lahkesti ära harjuda.

07.02.2017

Sündmustevaese GACi põhiteemaks kujunes 09.-10.03 ÜK ettevalmistus. Kuna aga päevakorras veel vähe konkreetsust, siis kujunes lauaring peamiselt südameloleva loetlemiseks. Märtsi ÜKl alati majandusteemad, rõhutati siseturu ja digituru olulisust (ka EE, ühendusi. Ülevaade edusammudest rändekriisi haldamisel, eriti Vahemere keskosas. Käeviibutusena eilsele mainiti ka õigusriigi dialoogi edasiarendamise vajadust. Kaitseteemal oodatakse CFSP kõrge esindaja Mogherini aruannet 15.12.2016 ÜK järelduste elluviimisest, rõhutati mh EL-NATO koostööd, aga kaitse üle on suuremat arutelu oodata 22.-23.06 ÜKl. Küsiti 25.03 Rooma tippkohtumise deklaratsiooni, täpsemalt selle ettevalmistuste protsessi kohta. Esimesed LR visioonipaberid selleks on hakanud laekuma, Beneluxi oma siin, vt altpoolt.

Õhtupoole NK asepeadirektori Cloosi juures, et planeerida GACi istungeid meie eesistumise ajal. Lahti on UK lahkumisläbirääkimiste üle 27-ses formaadis toimuv, me ei tea veel, kuidas LR soovivad ministrite tasandil seda käsitleda, kui tihti, kas ainult ÜK ettevalmistuste käigus või iga kuu. Me oleme igatahes planeerinud iga kuu ühe istungi (v.a. august). Muidu, 28-ses formaadis tavalised teemad – ÜK ettevalmistus ja järelmid, kokkulepe COM ja EPga järgmise aasta seadusloome kava üle, õigusriigi dialoog (vt eilset Gondori kroonikat) jne. Detsembris tahame teha ka mitteametliku lõuna laienemisriikide välisministritega – laienemispaketti ega -järeldusi meie ajal ei tule, aga laienemissõbraliku LRna tahame mingi arutelu selle poliitika üle siiski teha.

06.02.2017

Tulevase eesistuja rõõmud – osalesin EPs õhtusöögil õigusriigi dialoogi teemal koos 13 muu LR ja rea MEPidega. Koosseis oli kuvav – olime MT asepeaministri Grechiga ainsad 2004nda aastal liitunud LR esindajad. Õigusriigi dialoog on 4 vanema LR poolt 2014 ellu kutsutud mehhanism ja ka täna oli vanade-uute (või kas peaks ütlema: Ida-Euroopa ja muude?) vahe tunda. Tõsi, mitmed sõnavõtnud, eriti IE, SE ja DK rõhutasid vajadust kaasata rohkem LR. Loomulikult ütlevad kõik, et õigusriigi dialoog pole konkreetsete LR ega konkreetse regiooni vastu suunatud, aga kui öeldakse asju a la Meie riigis ei too valimised kunagi kaasa kogu riigi fundamentaalset muutust või Mõne LR jaoks tähendab EL vaid siseturgu, meie jaoks aga mõõtmatult rohkem, siis pole tähendust raske mõista. Miks rahandusküsimustes on Euroopa semester, aga kui mõni LR ei järgi EL põhiväärtusi, siis ei saa nagu midagi teha? Kutsuti üles COM (polnud esindatud) tulema välja tugevama mehhanismiga, et LR liistule tõmmata ja ka 07.03 GACil arutama PL suhtes COM poolt algatatud õigusriigi menetlust.

Kuna olin ise NKs läbi teinud mehhanismi läbirääkimise protsessi ja ka kaks esimest dialoogi, siis kinnitasin EE kui tulevase eesistuja poolt, et teame, kuidas sügisese eesistujana dialoog NKs läbi viia. Teame, et see ei saa olla nähtud mõne konkreetse LR vastu suunatuna ega karistusaktsioonina, seega peame otsima teemasid ja viise, mis oleksid horisontaalsed, läheksid korda kõigile ja annaksid võimaluse oma kogemust jagada. Me ei ole veel otsustanud konkreetset teemat, kuid otsime seda digitaalsest mõõtmest, õigustest küberruumis vms. Ette valmistades kaasame EP, EL põhiõiguste agentuuri, mittetulundusühinguid ja täidame oma eesistujakohustused ära.

03.02.2017

EL riigijuhtide mitteametlik tippkohtumine Maltal läks erilise dramaatikata. Peateemaks oli kavandatud ja kujunenud rändevoogude vähendamine Vahemere keskosas. Kui Balkani marsruut õnnestus märtsis 2016 nn Türgi leppega enam-vähem kinni saada (leppe elluviimine on muidugi pidev pingutus), siis peamiselt Liibüast ITsse kulgev marsruut on lahti. Põhjuseks Liibüa olukord, kus üht valitsust pole, rannik pole kontrolli all ja sedakaudu toimubki inimtransiit (liibüalasi endid tuleb vähe, seal ka vaid u 6,2 miljonit elanikku). EL välistegevust ollakse just rändekriisi pärast pidanud kõvasti keskendama ja konsolideerima,    Malta tippkohtumisel sai see väljenduse samanimelise deklaratsiooni näol, kus Vahemere keskosa marsruudi kinnipanemise ja Liibüaga koostöö elemendid kirjas. Elluviimine on hulka keerulisem kui Türgi puhul, sest valitsust, partnerit ei taha nagu olla. IT kui enim puudutatud LR sõlmis Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsusega ka kahepoolse koostööleppe, mida riigijuhid Maltal ka tervitasid. Muidugi räägiti ka Türgi leppest ja vajadusest sõlmida sedalaadi kokkuleppeid veel teistegi riikidega. Malta deklaratsiooni elluviimise kohta annab eesistujariik aru nii 09.-10.03 kui ka 22.-23.06 ÜKl.

Lõunal lihtsalt tuli rääkida transatlantiliste suhete hetkeseisust. USA uue presidendi Trumpiga kohtunud või rääkinud riigijuhid jagasid muljeid. LR hulgas on muidugi toonierinevusi, või isegi rohkem, Trumpi mõne konkreetse sammu üle. Läbiv meeleolu aga on praegu, et suhet USA-ga soovitakse loomulikult jätkata ja tugevdada, samas  tuleb oma väärtusi välja tuua ja kaitsta. Pole midagi (teha), kui liitlaste vahel teinekord ka mõni kriitikanool lendab. Koostööks USA-ga Trumpi eriti huvitava terrorismivastase võitluse alal on EL muidugi valmis. Samal ajal hakkab EL valmistuma suurema vastutuse võtmiseks mitmel alal, eelkõige kaitse, kus on väga oluline osa ka EEle äärmiselt südamelähedane kaitsekulude tõstmine, teema, millega ka oma eesistumise ajal tahame kõvasti tegelda. Kaitse on samuti nii märtsi kui juuni ÜK päevakorras. Edasi naabrus, eriti olukord Balkanil, mida mitmed riigijuhid murega mainisid. Ala, kus uus olukord ehk EL-ile ka võimalusi pakub, on kaubandus. Kõlas mitmeid üleskutseid kiiresti lõpetada vabakaubandusleppe läbirääkimised Jaapaniga, alustada Mehhikoga jne. COM kaubandusvolinik Malmströmi hiljutine visiit oli edukas.

Pärastlõunase põhiteema oli – nüüd juba 27-kesi – EL tulevik, täpsemalt, valmistumine EL-ile aluse pannud Rooma lepingu 60ndaks aastapäevaks 25.03. Vastu tuleb võtta deklaratsioon EL tuleviku üle, 50nda aastapäeva Berliini deklaratsiooni eeskujul. Rooma deklaratsiooni sisu ja detailsusastme üle on aga väga erinevaid arvamusi. Nagu alati, on neid, kes tahaksid kirja panna kõik kodanikele olulised teemad (sel juhul tuleks deklaratsioon vähemalt 10-leheküljeline) ja ka neid, kes soovivad keskenduda vaid olulisimale. On neid, kes tahavad 10-aastast perspektiivi, on neid, kelle ainus mure käesoleva kriisiaasta üleelamine ega näe, kuidas saaks praegu mingit pikemat visiooni hakata kirja panema. Arutelus kõlas ka hääli hästi unustatud vana asja, mitmekiiruselise Euroopa meeldetuletuseks, seda just kontekstis, et euroala pikema perspektiivi stabiilsuseks on vaja rohkem koostööd; ning ka selles toonis, et need, kes 13 aastaga (kõigil 2004 liitunuil on kohustus euro üle võtta) pole eurotsooni suunas õieti sammugi teinud, tahavad vist mingit vähema integratsiooniastmega uniooni. Jälgime huvi ja hoolega seda debatti, mis lähipäevil-nädalail tõenäoliselt tugevneb, kuna küsimusi esitasid Maltal ka suurimate LR juhid. Vahapeal, märtsi keskel, tuleb oma EL tuleviku valge raamatuga välja ka COM. Rooma deklaratsiooniga saavad ÜK eesistuja Tusk ja ta meeskond koos šerpadega kõvasti tööd teha.

Lõpetuseks Tuskist endast. Tema ametiaeg lõppeb mai lõpus ja seda saab ühe korra veel pikendada. Eesistujariigi MT peaminister Muscat on pidanud LRdega konsultatsioone ja nende tulemus on Tuskile piisavalt julgustav selleks, et ta ütles nii ÜK laua taga kui ka pressikonverentsil välja öelda, et soovib uut ametiaega. Vahepealsed jutud sotsiaaldemokraatide soovist koht enda kätte saada, pärast EP presidendi koha kaotust, on vaibunud, aga NB! vaid kuni Tusk on kandidaadiks. Kui Tusk ei peaks saama, võib oodata PES nõuet koht endale saada. Tuski saamise üle on niisiis kõige kriitilisem ta enda koduriigi, PL, valitsuse seisukoht. Arvatakse, et oma riigi valitsuse otsese “ei” korral on raske kandidaati üles seada (juriidiliselt küll vajalik vaid kvalifitseeritud häälteenamus). Aga diplomaatias on suur vahe “ei toeta” või “ei ütle, et toetan” vahel. EE tugev seisukoht on muidugi, et Tusk on sellele kohale jätkuvalt parim valik.

31.01.2017

ÜK eesistuja Tuski visiit Tallinna, kohtumised president Kaljulaidi ja Balti riikide peaministritega. 2 läbivat teemat: väga keeruline geopoliitiline olukord ja 03.02 Malta mitteametliku tippkohtumise ettevalmistus. Tusk oli kohtumistel sama jõuline kui oma tõesti otsekoheses ja selges avalduses. Euroopa peab end kätte võtma, eelkõige tähendab see ühtsust. Nii oma välispoliitikas kui rändeteemal, kus Malta põhisisu on Vahemere keskosa marsruudi kinnipanek. Välispoliitikas tuleb keerulist olukorda, ka kauaaegse partneri USA-ga endale tunnistada ja vastavalt samme astuda. Nii naabruses, sealhulgas Balkanil, idanaabruses kui Liibüa suunal. EL ühtsuse murenemisest on ehk enim kaotada just Kesk- ja Ida-Euroopal ja meie vastutus seega ülisuur.

Kaubanduses tuleb kasutada hetke ja püüda lõpule viia läbirääkimised Jaapani lepingu üle ning edeneda heade samameelsete partneritega nagu Uus-Meremaa. Kaitse on ala, kus aktiivsema tegutsemise vajadust on üldiselt mõistetud, 2017 üheks põhiteemaks kujuneb kindlasti kaitsekulutuste küsimus, mis prominentselt ka EE eeistumise prioriteetide hulgas. Peaministritega puudutati ka Rail Balticu ning Balti riikide Vene energiasüsteemist desünkroniseerimise teemat.

EE eesistumist ettevalmistav komisjon täitis mõned lisakohad Brüsselis. Veel mitte akuutsete kriisidega tegelemiseks, vaid Brexiti jaoks. Nn kriisikohad jäid veel lahti ja neid ei täideta enne juunit, vähemalt praegu on selline plaan. Pikalt ja täie elevusega arutasime meenete üle – on teada, et šikk lips, täpsemalt tema väljavalimiseks kulutatud aeg, on korraldajate jaoks pool eesistumist. Või veerand ikka. Täpsemad tooted, väljanägemine ja info alles tulevad, lipsu ka täna ei näinud, aga rõhk hakkab olema diginüansil, Eesti disainil ja maitsel. Sotsiaalmeediaga läheb eesistumine täiel määral eetrisse mais, on hea tava, et eelmisele eesistujale ei sõideta liiga sisse. Sotsiaalmeedia aktiivne kasutamine pole Eesti ametiasutustele mitte veel päris igapäevane, aga eesistujad ilma vähemalt Twitterita hakkama ei saa. Vajajad saavad ka koolitust.

24.01.2017

Mitteametlikul GACil Maltal. Päevakorras koos MT eesistumise prioriteedid (osalesid ka kandidaatriigid) ja püsiteema EL tulevik. Prioriteetide kohta ütles MT asepeaminister Grech tabavalt, et elu ise seab prioriteedid. Sama ka meil – kui veel paar aastat tagasi võisime mõelda, et tegeleme peamiselt eelnõudega (pluss kriisid muidugi), siis nüüd on selge, et EL eesistuja peab oma jaksamise-oskamise jagu tegelema ka EL (ja laiemalt Lääne) ühtsusee hoidmisega ja ka nelja põhivabaduse kaitsega. Mõlemad asjad on meie prioriteetide esimeses paberis kirjas. Jätkuvalt on elu enda seatud prioriteetide hulgas esikohal ränne, seal jooksevad kokku väga mitmed asjad: EL suutlikkus tegutseda usutava välispoliitilise toimijana, kaitsta oma piire, täita iseenda otsuseid (Gondori kroonika lugejatele pole uudiseks, et see polegi alati päris automaatne), täita oma kodanikele antud lubadusi, ühesõnaga, rändekriisi lahendamine on EL suutlikkuse ja koostöövõime lakmustest. Seda enam, et sinna jookseb kokku kogu EL solidaarsuse probleemistik.

MT prioriteetide seas polnud otseselt mainitud laienemist ja seda mainiti mitme LR poolt, mitte ainult kandidaatriikide esindajatelt. Õppetund ka meile, ka kui eeldame, et otseselt meie ajal võib-olla komkreetselt võib-olla midagi ei toimugi.

EL tuleviku päevakorrapunkti läbis punase joonena ammu tunnetatud vajadus vastata paremini kodanike ootustele. Hea seegi, et EL tulevikuarutelude alatise põhiteema, EL institutsionaalse ülesehituse, suhtes on vähemalt NK poolel selge, et praegu on olukord erinev, praegu pole aeg meeliskleda võimu jagamise üle – EP poolel ma küll päriselt pead ei annaks. Tõsi, kodanike ootused – või poliitikute lugemine neist – on liikmesriigiti mõnevõrra erinevad. Põhiasjades on aga arusaamad ühtsed. Majanduse toibumise tingimustes on inimeste esimene soov julgeolek, nii sise- kui välismõõtmes. Niisiis rääkisime jälle palju rändest. Ma rääkisin lühiduse mõttes vaid EL globaalse mõjukuse ühest traditsioonilisest võimendajast, transatlantilisest suhtest, täpsemalt aladest, kus EL peab USA uue administratsiooni ajal valmistuma palju rohkem vastutust ja initsiatiivi võtma – kaitse, sealhulgas kaitsekulud, naabuses toimuv, kus tulems uuesti läbi mõelda nii naabrus- kui laienemispoliitika, ja muidugi kaubandus. Kuna või kuni USA on kaubanduspoliitikas pausi võtnud, peaks EL kiirendama läbirääkimisi Jaapaniga ja tegema pingutusi väga samameelsete riikidega nagu Austraalia ja Uus-Meremaa.

20.01.2017

Pidasime väliministeeriums eesistumisega tegelejate info-motivatsioonipäeva. Personaliküsimuste kõrval, mis teadagi võivad olla Eesti riigis kole detailselt reguleeritud, ja mis ka meie personaliosakonda on väga töölistanud, saime otseallikast ülevaate NL välisministeeriumi endise kantsleri Kronenbourgi koostatud eesistumise õppetundide raportist. Nagu eestlastega teinegi kordki: kohati on vaja, et tuleks keegi väljaspoolt (ei ütle “välismaalt”, aga vist mõtlen) ja ütleks asjad maha ja kõigil on kohe Muidugi-seda-oleme-ju-ammu-teadnud-tunne. Hea tunne, muide.

NL raport hindas nende hakkamasaamist ja loomulikult positiivselt hindas. Mitte ainult seetõttu, et avalik sektor ei ebaõnnestugi kunagi, vaid kuna käisid ja rääkisid ka teiste LR esindustega Brüsselis, teiste riikide saatkondadega Haagis ja ka EL institutsioonide esindajatega. Muidugi, neil oli ka 12. eesistumine ja varasem kogemus tohutu. Üks teema, mis mulle väga oluline tundus, on nende poliitiline koordinatsioon. Mis erineb igas riigis traditsioonide, koalitsioonivalitsuste, põhiseaduse tõttu ja mudeleid kopeerida pole võimalik, õppida ent siiski. NL valitsuses on ka nn rahuajal EL asjade ministrite komitee, mis pidas iga nädala teisipäeviti istungeid ka eesistumise ajal. Lisaks toimus peaministril igaesmaspäevane video alalise esindajaga ja ministeeriumite kõrgemad ametnikud pidasid koordinatsioonikohtumist kolmapäeviti. Peaministri rolliga oligi selline lugu, et kuigi tema ju midagi ei juhata, siis kogu EL hõlmav rändekriis haaras peaminister Rutte nii paratamatult kaasa, et ministrite komitees või vahel isegi oli väikest rahulolematust, et ränne, ränne igal pool, aga meie ju ajame ka tähtsaid teemasid! Lisaks oli ajakirjanduse tähelepanu väga tugevalt rändele fokuseerunud. Kronenbourg rõhutaski korduvalt ja eri plaanis ühise omaluse ja asjade koos tegemise tähtsust, nii sisu kui kommunikatsiooni asjas. Ministrid, valitsus tervikuna oleks pidanud sisu planeerimisega varem ja koos alustama, mitte laskma ministeeriumitel  kõigepealt oma teemade prioriteetsuse peale mõelda.

Kaht liiki kommunikatsioonist pikemalt, mõlemad ka meie jaoks olulised. Esiteks oma kodanikele – mida eesistumine ja EL ikkagi mulle ja meile tähendavad? Siin on esimese korra eesistujariigis isegi ehk väike eelis, on kõigi jaoks uudne ja eeldatavalt huvitav asi. Teiseks kommunikatsioon oma ametnikega, oma saatkondadega. Ka NL-suurusele riigile annab eesistumine lisavõimalusi nähtavuseks, kõrgetasemeliseks ligipääsuks. Selleks tuleb aga eesistumise aktuaalseid teemasid, kohtumiste tulemusi, eelnõude menetlemise seisu täpselt teada. Memode liikumise kiirus ja NB! operatiivne eesistumise koduleht olid hollandlaste edu pandiks.

Meil on võimalus oma eesistumise ajal teha kiireid töökorralduslikke vahejäreldusi pärast väga intensiivset juulikuud. See on aasta II poole eesistuja eelis (või miinus, kuidas kellelegi), et augustis on ikkagi väike vahe sees, kui Brüssel puhkab. Siis on esimesed kogemused käes ja jõuab veel kuskil mingeid rutiine või korraldusi muuta. Ja kindlasti peame ka meie 2018 alguses samasuguse õppetundide harjutuse läbi tegema. Sest kogemus tuleb talletada, kuni ta värske; ja kuna järgmise eesistumiseni on eeldatavalt vähemalt 14 aastat, mis tähendab, et 2017nda kogemusega inimesed võivad olla laiali või kus iganes.