27.04.2017

Esimene ametlik artikli 50 järgne GAC (27 LR osalusel) kiitis üksmeelselt heaks šerpade poolt ettevalmistatud Brexiti läbirääkimissuunised. Loomulikult oli selleks küsimuse poliitilist kaalu arvestades, vaja lauaringi (kõik LR võtsid sõna). Läbivalt kiideti COM ja pealäbirääkija Barnier’d, 27 ühtsust, kodanike esiplaanile seadmist ja vajadust kiirelt kokku leppida arve. Kõik rõhutasid, nagu ikka, lisaks mõnd endale ekstra olulist poliitilist teemat. Pisut kukkusid üldise harmoonia foonist välja mõne LR kinnitused, et nemad küll EL eelarvesse rohkem maksma ei hakka, paari LR nõue, et ka detailsem läbirääkimisjuhis tuleb kinnitada üksmeelselt (selle poole püüeldakse EL-is alati, ka siis, kui piisaks kvalifitseeritud häälteenamusest, nagu praegusel juhul asi on) ning mõne LR soov hakata kohe EP brittidest tühjaks jääva 73 MEPikoha saatust arutama (tõsi, mitte endale nõudes, vaid põhimõttena). Mitu LR kasutasid juhust, et soovitada iseennast 2 Londonis asuva EL agentuuri asukohaks.

EE poolt avaldasin, nagu mõni teinegi lootust, et Brexiti läbirääkimised ei hakka varjutama EL igapäevatööd ja tulevase eesistuja esindajana rõhutasin, et läbirääkimiste arutelu NKs ehk LR vahel peab toimuma vaid selleks ettenähtud foorumites – ekspertite töörühmas, Coreperis, GACis ja ÜKl, samamoodi nagu räägiti läbi MFFi. Harunõukogudes arutamine tähendaks nii praktilisi ja juriidilisi probleeme (seal osaleb UK ju täieõigusliku liikmena) kui muudaks ka protsessi kontrolli all hoidmise väga keeruliseks.

26.04.2017

Kohtusin Tallinnas visiidil käinud ES välisminister Dastisega, endise kolleegiga Coreperist. ES meedia kirjutas, et tema valimisega välisministriks – mis pole sugugi tavaline arvestades, et tegu karjääridiplomaadiga – tahtis peaminister Rajoy tugevdada riigi välispoliitika EL-suunda. Täna rääkisimegi nn EL suurtest teemadest. Dastis kinnitas ka pressikonverentsil välisminister Mikseriga, et ootused EE eesistumisele on kõrged ja see ei tohi kujuneda vaid Brexiti-eesistumiseks, EL peab oma asjade ja arenguga edasi minema. ES on üks integratsioonimeelsemaid LR ja uute tihedama koostöö partnerite otsimine-mõtlemine käib ka Madriidis.

Oleme ESga väga sarnastel seisukohtadel EL edasise integratsiooni üle, kus praegu ühe konkreetseima teemana laual kaitsekoostöö. See oluline nii sisulises mõttes (eriti hübriidohte arvestades) kui ka poliitilise sõnumina – EL pakub turvatunnet oma kodanikele. Me ei poolda kumbki Euroopa armeed, aga seda ei arutagi praegu tõsiselt keegi. Välispoliitikas asume kontinendi eri geograafilistel otstel, aga saame mõlemad aru, et tuleb mõista ja toetada ka teisi, rääkisin meie plaanidest idapartnerluse alal. Oleme mures mitmete Türgi arengute pärast, aga selge on, et Euroopa integratsioon aitab nii Türgit kui EL-i, selle katkestamine pole kummagi huvides.

Pooldame siseturu tugevdamist ning usume, et sotsiaalsamba ajamise võimalused on sellega otseselt seotud. EMU edasiarendamine tuleb samuti kunagi ette võtta – ehk sealt, kui FRs ja DEs selle aasta lõpuks vastavalt uus president ja valitsus paigas. Euroala areng on ESl kui lõunapoolsel LR väga südame peal, seal on tunne, et nemad on kõvasti reforme teinud ja nüüd on aeg värske pilguga majandusvalitsuse peale vaadata – seda enam, et majanduse kriisist toibumine toimub hooga.

25.04.2017

Kohtusin EP eesti tõlkidega, kes on tutvumiskäigul Tallinnas. Tore, sest nende seas on palju, kelle emakeel pole eesti keel ja selle riigi oludega ja (möönan, kasutasin paraku ka slängi, mitte ainult EL-argood – asi, mida ise emakeeles rääkides nagu ei oska alati silmas pidada) ka kõnekeelt. Rääkisin eesistumise prioriteetidest ja ka EE-suuruse ja -suguse LR võimalustest Brüsseli laudade taga.

Pärastlõunal kohtusin Euroopa ametiühingute konföderatsiooni peasekretäri Visentiniga. EL sotsiaalsammas on üks teemadest, mis mõne (LR) võib juba pelga mainimisega pöördesse ajada ja samas ka teema, mida pole võimalik käsitleda ilma liikmesriike ida- ja läänepoolseteks (ehk siis jõukamateks ja vaesemateks) jagamata. EL aga võõristab tihtilugu küsimusi, millest juba ette teada, et need LR lõhestavad. Ühtpidi arusaadav, teistpidi aga perspektiivis ohtlik – põletavate teemade vältimisega lõputult ei purjeta. See, mis aastast 2004 EL sees inimeste, teenuseid osutavate firmade liikudes toimunud (eriti reljeefselt näiteks EE ja FI, DE ja CZ, AT ja CZ kui piiririikide vahel), on globaliseerumine väikesel skaalal  ja see tekitab arusaadavalt ja mõlemalt poolt pingeid. Samas, kui EL sees ei saa hakkama miniatuurse globaliseerumisega, kuidas peaksime me siis hakkama saama Hiina või Filipiinide konkurentsiga? Aga praegu elame me globaliseerumisvastase reaktsiooni, tihti ka populismilaine tingimustes ja neid pingeid ei saa maha võtta vaid viidates siseturu vabadustele. Samas on suures pildis ka veel muid elemente, näiteks see, et rahaülekanded ka edasipid vähem jõukatesse LRdesse jõuaksid, eriti ÜKP alt.

EE ei kavatse oma eesistumise ajal kuidagi sotsiaalmõõdet alahinnata või -väärtustada. Arutelu all on vähemalt kaks eelnõu, lähetatud töötajate direktiiv ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsiooni oma, mõlemat ajame truuisti ja isetult nagu heale eesistujale kohane. Visentini rõhutas korduvalt, et just meil on eeldusi olla vahendajaks ida- ja läänepoolsete LR vahel – saame näha, päris sellist rolli endale võtta ka ei taha. Laiema sotsiaalmõõtme debati juures on suur ootus homsel, mil COM avaldab esimese oma nn Valge raamatu jätkuna lubatud mõttepaberitest just sel alal. Visentini lubas pika ja põhjaliku lugemisõhtu võtta, eks seda tuleb teha ka meil.

24.04.2017

Hommikul andsin järgmise kohaloleva triopartneri, AT saadiku Danleri kutsel Tallinnas resideerivatele EL27 saadikutele ülevaate EE Brexiti-seisukohtadest ja sellest, kuidas näeme UK lahkumisläbirääkimiste korraldust meie eesistumise ajal. Kuna valitsus oli 20.04 võtnud vastu oma seisukohad 29.04 erakorraliseks EL27 ÜK-ks, siis polnud raske rääkida. Toetame läbirääkimissuuniseid, oleme rahul, et esimesest faasist (lahkumisleppe tingimused) teise faasi (tulevikusuhe) liikumine on ühtpidi selge (ÜK otsustab), teistpidi on aga jäetud ka vajalik paindlikkus – ei öelda, et lahkumislepe peab tingimata päris valmis olema. Pidin päris palju selgutama eesistuja rolli ja meie kindlat soovi hoida läbirääkimisprotsessi vaid kitsas selleks ettenähtud raamistikus, mitte lasta harunõukogudel seda arutada. Küllap tähendab see aga igakuiseid 27GAC istungeid.

Pidin saadikutele ka selgitama, mida loodame UK lahkumise kontekstis saavutada oma e-residentsuse programmiga (vt näiteks briti teadlaste meelitamise kohta). Tänase Politico artikli kohta – kus lähtenurk kuidagi ikkagi vildakas, nagu valmistuksime me Brexiti kontekstis peamiselt “puudujäävat” raha kompenseerima – see-eest ei küsitud.

21.04.2017

Hommikul põgus kohtumine Tallinnas viibiva HR eesistumist ettevalmistava delegatsiooniga. Horvaatide eesistumine tuleb 2020, pole neilgi enam liiga kaua aega teiste kogemustest õppida. Andsin kiire ülevaate Brexiti teemast; ise samal ajal taas juureldes, mis jõupingutusi küll tuleb teha, et meie eesistumine ei paistaks vaid Brexiti läbirääkimiste … isegi mitte juhtimise, vaid juhtumisena?

Edasi väga kasulik arutelu ELSi ja rohkem puudutatud ministeeriumite asekantsleritega järgmise (2021-2027) MFF üle. Olukord eelmisest segasem, kuna toona oli eelarve maht siiski enam-vähem stabiilne ja EEl 2,5 suurt eesmärki (kirjutasin sellest kunagi Diplomaatiale ka ühe artikli). Nüüd on eelarvele UK lahkumise pärast tugev vähendamissurve ja meil on suuremahulisi projekte hoopis juurde tulnud – Balti elektrisüsteemide lahtihaakimine Vene omast ja Rail Baltic. Lisaks peab EE end valmistama täiesti uueks staatuseks EL regionaalpoliitika (ja mitte ainult) mõttes – vähim arenenud piirkonnast üleminekuregiooniks. Uhke tunde juurde kuulub ka täpne kalkuleerimine, kuipalju-kuidas vähema EL-rahaga ja mida teha. Mõtlemisainet kõvasti, hea, et sai algus tehtud. Kindel on aga, et a) juba COM esialgne ettepanek määrab suuresti tulevase arutelu tooni ja b) nagu eelmiselgi korral ja nagu nii mitmel alal, meie esimesed liitlased on LV ja LT. Mõlemas suunas tuleb kohe tööle hakata.

Pärastlõunal kohtusin üjhe minu vastutada oleva EL-kehami, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tööandjate rühma presidendi Krawczykiga. Tutvustasin meie eesistumise prioriteetide majandusosa, aga rääkisime tema kui endise lennufirma LOT nõukogu esimehega ka EL lennunduspoliitikast ja kui poolakaga muidugi idapartnerlusest. Koostöökohti küll.

20.04.2017

PT kolleeg, riigisekretär Marques Tallinnas. Tegime ringi peale nii kahepoolsetele kui peamiselt muidugi EL-asjadele. Märkisin, et EE on ainus Balti riik, kes ei vastanud samaga PT 2011 otsusele saatkond sulgeda ja sellest võidaks teha järeldusi. PT on otsustanud liituda NATO küberkaitsekeskusega Tallinnas, mis hea. Uurime ka võimalust saada kogemusi portugalikeelsete riikidega tegelemiseks ÜRO julgeolukunõukogu kampaania raames. EL koostöös võivad EE ja PT kui integratsioonimeelsed LRd leida ühiseid arusaamisi ja läbikäimist nii kahepoolselt kui mitme regionaalse grupi kaudu – Põhja-Balti või ka “Club Med” poolt.

Marques esindab kaunis vasakpoolset erakonda ja valitsust, EL kasinuspoliitika kriitikat tuli, aga EL sotsiaalmõõtme järele väga ei õhanud. Eks ses asjas oodatakse-kardetakse ka COM poolt peatselt lubatud mõttepaberit. Meie pole, eriti eesistujana, sotsiaalmõõtme põhimõttelised vastased, kaugel sellest, aga näeme, et esiteks on sel alal enamus pädevust LR, mitte EL tasandil ja teiseks harmoneerimine ses asjas praktiliselt väga keeruline, et mitte öelda võimatu.

Brexiti üle olime sarnastel seisukohtadel, peamine on EL ühtsus ja fokuseeritud kahefaasiline läbirääkimispotsess. Esimeses järjekorras tuleb lahendada kodanike õiguste säilimise küsimus ja anda investoritele kindlust.  PT kandideerib Euroopa ravimiameti asukohaks.

Ootused meie eesistumisele digituru vallas on väga suured, tuli taas kord tõdeda. Idapartnerluse üle tegin tavalist EE diplomaadi tööd, selgitasin vaja- ja kasulikkust.

19.04.2017

SI kolleeg, EL-asjade riigisekretär Štiglic Tallinnas. Eesistumise lähenedes külaliste voog paisub, mis hea. Ka Štiglic on oma valitsuse Brexiti-koordinaator, seega rääkisime palju tulevastest läbirääkimistest. EE ja SI on selleski mõttes sarnased, et pole üht põletavat erihuvi – ehkki kordan taas, et kõik kodanike/inimestega seotu on eriline igal juhul. Rääkisime ka Londonis asuvate agentuuride ümberpaigutamisest, kus me kumbki (seni) pole huvi üles näidanud – see LR plaanis erand, mitte reegel.

EL päevaküsimustest muidugi Lääne-Balkan ja laienemine, kus SI eriline roll ja tunnetus. Kahetsesime mõlemad, et laienemispaketti meie eesistumise ajal ei tule. Sloveenlaste kirjeldus Lääne-Balkani piirkonna oludest ja ohtudest on nii pessimistlik, et meilt oodatakse enamat kui lihtsalt miinimumi tegemist – mis aga praeguses EL õhustikus väga raske.

Rändekriisis sai SI 2015-2016 erilise šoki osaliseks, kui 2-miljonilise elanikkonnaga riigist käis mõne kuuga läbi 500 000 inimest. Mitte kunagi enam, on nende järeldus ja täielik toetus kõigile piirkonna riikidele marsruudi kinnihoidmisele, vajadusel ka tõketega. Mis teha, arusaadav.

Saatsime välisministeeriumi poolt ELSile ära eesistumise pika programmi teksti. Üha lähemale tuleb, eesistumine, juba nagu “päris” tunne hakkab tekkima; ja sellega koos ka närv.

06.04.2017

Hommikul kohtumine EL sõjalise komitee esimehe Kostarakosega. EE eesistumise programmist, eriti Turvalise ja kaitstud Euroopa osast ja eriti nn puhta kaitse osast. Kus me muidugi veel täpselt ei tea, kui kaugele eri kaitseteemadega jõutakse 22.-23.06 ÜKks – sealt tuleksid siis edasised ülesanded meie eesistumisele. Sõjaväelased on praeguse olukorra (lihtsustatult öeldes: sõjaliste missioonide juhtimine komiteemeetodil) üle veel rohkem mures kui diplomaadid CFSP juhtimise üle komiteemeetodil. Aga siin pole kiireid ega pikki samme oodata, meie tegevuse määravad aluslepingud ja EL DNA lihtsalt on sellised.

Lõuna GR asevälisministri Katrougalosega. Eesistumise lähenedes käivad LR üha usinamini Tallinnas, mis tore. Kuna tegu vasakpoolse Syriza valitsuse esindajaga, siis rääkisime võrdlemisi pikalt EL tuleviku sotsiaalsest osast. Siin on EE teadlik nii oma eesistujakohustusest kui ka piirangutest (vt ka eilne Gondori kroonika). Rääkisime oukorrast kohta Balkanil, GR lähinaabrusest, kus GR vastuseisu korral on raske midagi liikuma saada või ära teha – mitte et seal hetkel liiga palju asju liikuma võiks hakata. Türgis tuleb ära oodata 16.04 rahvahääletus, ette ei julge ka lähimad naabrid midagi ennustada. Käisin pikemalt üle idapartnerluse teema. GR on liikmesriik, kes asub mitmes mõttes idapartneritest kaugemal kui mõni muu LR, samas ei murra GR nendes asjades EL konsensust, seda pole vaja karta.

Pärastlõunal vaatasime ministeeriumitevahelise Brexiti-töörühmaga üle läbirääkimissuuniste mustandi ja alustasime oma seisukoha ja käitmisjoone kujundamist kogu protsessiks – kaks šerpade kohtumist, Coreper, GAC ja lõpuks 29.04 ÜK. Vahepeal peab seisukohad heaks kiitma ka valitsus. Saime ise endale palju selgemaks nii selle, mida mõistame kui ka selle, kus kindlasti enne 29.04 selgust ja selgitusi vaja. Ei arva küll, et EE ainus on, kel küsimusi.

04.-05.04.2017

Järjekordne ring kohtumisi Strasbourgis EPs. Vasakpoolsete fraktsiooniesimees Zimmer, regionaalarengukomisjoni esimees Mihaylova, kultuurikomisjoni esimees Kammerevert, idapartnerluse parlamentaarse kehami EP-poolne kaasesimees Harms, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komitee esimees Blinkevičiūtė. Lisaks põhiseaduskomisjoni ehk AFCO koordinaatorid: ALDE Pagazaurtundùa, vasakpoolsete Spinelli (ühe EL asutaja-isa Altiero  Spinelli tütar), ja konservatiivide Ujazdowski.

Ühelgi kohtumisel ei saanud mööda Brexitist. Osalt sellepärast, et Brexit ongi kõikjal, nagu viies mõõde, osalt sellepärast, et just täna kiitis EP heaks oma seisukohad läbirääkimisteks (suur enamus toetas, põhiasjad samad, mis NK juhiste eelnõus, vt Gondori kroonika 30.-31.03.2017), osalt kuna AFCO on kuidagipidi parlamendis juhtiv. Spinelliga käisimegi eelnõu läbi, mu Brexiti müts laseb õnneks neis asjus kaasa rääkida. EP ja NK on samadel ja sama kindlatel seisukohtadel, mis annab tuge meie läbirääkijale – lõpuks peab EP lahkumisleppe heaks kiitma. Ainus väike erinevus on, et EP meelest saab Lissaboni lepingu artikli 50 käivitamise ka peatada, n-ö tagasi võtta. Vaatame, kas sel arvamusel saab praktikas olema rohkem kui akadeemilist tähtsust.

Harmsiga langesid me seisukohad idapartnerluse üle täielikult kokku. Ka EP poolel planeeritakse sügisel aruelusid, ka plenaaristungil, vaatega 24.11 tippkohtumisele, hea.

Zimmeriga sotsiaalsest Euroopast, arusaadavalt tahavad vasakpoolsed rohkem harmoneerimist, miinimumstandardeid, töötajate kaitset, ka paremini kaitstud töölepinguid. Polnud rahul Rooma deklaratsiooniga, kuna seal liiga vähe sotsiaalset. Üldse võib ju praegu soovijatele tunduda, et globaliseerumisvastase laine turvil võiks proovida 1980ndatest domineerinud liberaalse korralduse, dereguleerimise, avatud kaubanduse  muutmist. Ma siiski väga selle õnnestumisse ei usu.  EE pole sotsiaalmõõtmes liiga entusiastlik olnud, aga oma eesistumise ajal muidugi töötame truuisti nii lähetatud töötajate direktiivi kui sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi üle.

Mihaylovaga muretsesime ÜKP tuleviku üle. Nagu Gondori kroonika lugejad teavad, on põhjust karta, et vähendamissurve all MFFis on vähe kohti, kust saaks suurelt kärpida; ja ÜKP on esimene sihtmärk. Tuleb veel paremini kui eelmistel eelarveläbirääkimistel põhjendada selle poliitika kasulikkust kogu EL jaoks, EE saab siin olla heaks näiteks; ja muidugi… korralikult käituda. Tuleb ka – teemat vahetades – vaadata üle, millistele regionaalpoliitika-alastele aruteludele me plaanime MEPe kutsuda. Eelarveläbirääkimistel on EPl oma oluline taustaroll, 2012 oli president Schulzi avaldustest meie põllumajandustoetuste ühtlustamisüritusele kõvasti kasu. Seega tuleb EPga juba nüüd tegelda.

Kammerevertiga pikemalt COM presidendi Junckeri viimase aja lemmiklapsest, Euroopa solidaarsuskorpusest. Eelnõud ootame, aga juba praegu muretseb EP selle üle, kuidas uus korpus suhestub olemasolevate programmidega, eriti Erasmus+ga, ja eriti finantseerimise mõttes. COM on väga leidlik nii õiguslike kui rahaliste lahenduste leidmisel, kui asi on prioriteetne, ja loodame, et see ei toimu hästitöötava olemasoleva arvelt.

Blinkevičiūtė komisjoni põhiteemad on EL-i liitumine naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise, nn Istanbuli konventsiooniga ning töö- ja pereelu ühendamise paketiga. Lisaks on selle komisjoni tähelepanu all sugupoolte võrdsus, kus EEl asjad sugugi hästi pole.

AFCO koordinaatoritega nende komisjoni eelnõudest, mis paraku NK poolel hästi liikuda ei taha. EP valimisõigus, EP uurimisõigus ja 3 institutsiooni ühine läbipaistvusregister – neist praeguses vaates vaid viimane kuidagi lootustega suuremateks sammudeks (väiksemaid asju saab kindlasti ka esimesega teha, teisega seegi kahtlane). Aga siin sõltub palju sellest, kuhu MT käesoleval poolaastal jõuab. Viimane AFCO teema, kus EP enda algatust ootame, on parlamendi kohtade jaotus pärast UK lahkumist. Võib-olla jõuab see meie eesistumise ajal arutusele, aga ei pruugi.

30.-31.03.2017

Brüsselis kohtumisel EE saadikutega EL LRdes. Hea võimalus saada ülevaade hetkeseisust EL-is ja muidugi meie eesistumise ettevalmistuste hetkeseisust. NK peasekretär Tranholm-Mikkelsen rääkis Brexiti läbirääkimiste ettevalmistustest. Täna hommikul jagati LRdele läbirääkimisjuhise esimene mustand (kohe lekkinud) nüüd toimub selle kallal töö ja juhise peab heaks kiitma erakorraline ÜK 29.04. Juhises võtab EL kindla positsiooni läbirääkimiste dünaamika ja teemade järjestuse üle: kõigepealt lahkumisleping ja alles siis, kui selle tingimuste üle on saavutatud piisavat edu, saavad alata kõnelused tulevikusuhte üle. Sellest “piisavast edust” saab suur sisuline küsimus, arvestades, et lahkumistingimuste hulgas on ka UK kohustused ehk arve. UK soov on rääkida kõigest, kaasa arvatud arve; EL kindel seisukoht, et lahkumisleping, sh arve, kõigepealt. Siiski kinnitab juhis üle EL igiammuse põhimõtte, et milleski pole kokku lepitud kuni kõiges pole kokku lepitud. EL on juhise järgi huvitatud ka tihedast koostööst julgeoleku vallas, hea. Antakse ka hoiatus, et tulevase kaubanduslepingu puhul peab EL silmas, et UK ei alandaks nn normaalseid standardeid maksude, keskkonna, töötajate õiguste jm üle – see reaktsiooniks Londonist kõlanud juttudele (ja praktikas mitte liiga realistlikele) suureks maksuparadiisiks muutumisest.

Brexiti-jutt viitab ka ühele meie eesistumise suurele probleemile: kuidas vältida seda, et meie omast saabki Brexiti-eesistumine. Muidugi teame me kõik, et EL teeb väga palju muid asju ka, aga kui huvi on peamiselt ühe suure teema vastu, on raske käia ja seletada, et vaadakse, siin ka palju muud. Rääkisime tulevasest infovahetusest, ootustest saatkondalele LR pealinnades jne. Käisime läbi CFSP põhiteemad ning energialiidu ja Balti riikide desünkroniseerimise küsimused.

Pärastlõunal esitlesin koos sise- ja kaitseministeeriumi inimestega meie eesistumise prioriteete Brüsseli mõttekodadele. Küsisime ka nende ideid, ja selle üle oldi päris tänulikud. Saime ka hea tunnetuse, kuidas narratiivi paremini esitada, mis on täpsemad huvipakkuvad asjad, mis on kiuslikud küsimused. Peamise sai enda peale siseministeeriumi asekantsler Koort, kel tuli oma e-turvalisuse, andmebaaside jm asjades päris palju balansseerida. Eks sellega olegi nii, et kui ajad tehnohipi juttu, kui toredad  on andmebaasid ja nende ristkasutus, saad kiuslikke privaatsuse küsimusi ja kui liiga miilitsamehe juttu pättide püüdmisest, siis … seda enam, inimõiguste omi. Mina rääkisin välispoliitika teemadest, keskendusin idapartnerlusele ja pääsesin kergelt. Laienemise alalt on suur küsimus arengud Türgiga pärast 16.04 referendumit.