Värsked postitused

Värsked kommentaarid

Arhiiv

Meta

Subscribe


Foto: Helen Ennok

29.08.2016

Presidendi mõttekoja ja tema kultuurirahastu nõukogu külalisena Ärmal. Kuna viimane kohtumine, siis oli teema valitud igavikulisem, nimelt EL tulevik. Minu jaoks oli väga huvitav jälgida, milline on väga tarkade inimeste teadlikkus EL-ist ja mured ta pärast. Suhtumises polnud küsimust, muidugi oldi väga huvitatud EL heast käekäigust ja tugevast avalikust toetusest EL-ile EEs. Aga mured olid üpris aimatavad: EL on bürokraatlik, nii raha saamisel kui kommunikatsioonis; EL-ist saadavad hüved vaikitakse häbelikult maha, aga iga piinlikkust võimendatakse mõnuga jne. Õnneks on, vähemalt sel tänasel seltskonnal, ka teadmine, et enam ei piisa inimestel EL-ist rääkimisel 140 tähemärgist või paljastest loosungitest a la EL tähendab meile majanduslikku heaolu ja olge sellega rahul! Täna käidi välja ideid nii rahalise kasu täpsemaks kommunikeerimiseks kui ka eesistumise kasutamiseks EE rohkemaks avamiseks EL-ile ja maailmale. See on tõesti toiminud kõigi esmakordsete eesistujariikide puhul, et ühiskonnale saab EL ja su enda riik ja sa ise EL-is selgemaks ja lähedasemaks. Aga jah, ega miski ei võta a) poliitiliselt eliidilt kohustust neid asju kogu aeg väga kannatlikult selgitada ja b) isiklikult EL pakutavaid hüvesid nautinutelt kohustust oma positiivset kogemust jagada. Erasmus kohtugu ka vahelduseks valijaga.

26.08.2016

Eile oli mu viimane tööpäev EE alalise esindajana EL juures. Kirjutasin oma 5 aastast tagasivaate EE riigiametnikele ja poliitikutele, siin lühemalt samast. Ega 2011 sellesse ametisse astudes ei osanud arvata, vaevalt küll ka keegi teine, et kriisiolukord Brüsselis muutubki permanentseks. Sellisel olukorral on oma tugevad mõjud – atmosfäär muutub närviliseks, kasvab kiusatus teisi süüdistada, sunnib mõtlema, kas ise, üksi ei saaks probleemidega paremini hakkama jne. Lisaks, inimlikult: kriisi keskel keskendud vaid akuutsele, lased end sellest kaasa haarata ja vajalik igapäevatöö võib tahaplaanile jääda. Minuga see viimane kindlasti mingil määral juhtus.

Lisaks on operatiivsed kriisid näidanud ka seda, et EL lihtsalt pole tehtud igapäevase kriisihalduse jaoks – kriisistaap ja kiired käsuahelad seni peamiselt seadusandliku tööga tegelnud ühendusel  puuduvad. Mul on hea meel, et Coreper, LR poliitilistest esindajatest koosnev kogu, on tagasi võitnud valitsuste respekti. Majanduskriisi päevil tundus, et peamine koordinatsioonikanal võib hakata olema šerpade oma, mis ka loogiline, peaministrite nõunikud on majandusküsimustele palju lähemal kui diplomaatidest alalised esindajad. Kuid aja ja töö käigus, eriti Ukraine kriisi ajal, mil välispoliitikainimestele jälle suurem roll langes, see muutus ja on praeguseks väga tasakaalukalt paika loksunud. Alaliste esindajate suur pluss on ju see, et nad on kogu aeg Brüsselis kohal, võivad iga kell koosolekule tulla ja on päevast päeva koos tööd tehes ka üksteisega reeglina paremini tuttavad kui šerpad. See on aga alati abiks.

Samas on kriisihalduse käigus tehtud integratsioonisamme, mis varem oleksid võimatud olnud, seda eriti pangandusliidu ja euroala majandusvalitsuse alt. Enne 2011ndat polnud Brüsselil (COMl) näiteks LR makromajandusliku olukorra jälgimisel, saati siis soovituste tegemisel mingit pädevust. Kui aga kogeti, et valuutaliidus mõjutab ühe nõrkus ka teisi, hakati liigutama. Piirikaitse tugevdamine, ka tugev positsioonimuutus suhetes Venemaaga lähevad samuti sinna alla. Erinevus varasema ajaga võrreldes on vaid, et neid integratsioonisamme ei presenteerita enam kodus kui suurt saavutust, vaid kohati pigem tahetakse maha vaikida. Sest EL-vastased meeleolud kodanike seas kasvavad, EL kui globaliseerumine par excellence on tõusva globaliseerumisvastase laine surve all.

Ühe suure LR kodanike otsus liidust sootuks lahkuda seab EL ja eriti LR poliitilise eliidi ette kohati lausa fundamentaalsed küsimused. See, mida ühelt poolt on kiusatus öelda ja teiselt poolt lausa oodatakse, on: Kõik (või pea kõik) on ju tegelikult hästi, kõik on EL integratsioonist kõvasti võitnud, teeme edasi. Sest rahvusvaheline avalik sektor ei taha pea kunagi oma vigu tunnistada. See oleks praegu aga väga vale, olgu, ebapiisav, sõnum. Mingi kahetsus, mingi tunnistamine, et mitte kõik pole hästi, õigesti läinud, on usalduse taasvõitmiseks hädavajalik. Lisaks peavad LR juhid julgema rääkida EL positiivsetest külgedest, neist igapäevastest hüvedest, mis jäävad inimeste jaoks Võtame-Suveräänsuse-Tagasi!-hüüatuste varju. Igatahes on praegu alanud ajastu, kus EE sugune lõimumismeelne, EL-integratsioonist eluliselt huvitatud LR peab enama integratsiooni nõudmise asemel hakkama aktiivselt tegutsema seniste saavutuste kaitsmiseks. See nõuab mõtteviisi, retoorika ja taktika muutmist, samuti tihedat koordineerimist samamoodi mõtlevate LRdega – keda pole ju vähe! Õnneks tundub, et digitaalse siseturu tugevdamise vajadust keegi (veel?) kahtluse alla ei sea.

EE on viimase 5 aasta jooksul end lõplikult klubis etableerinud. Tunneme end kindlalt, ei karda, et keegi kuskil üritab meile ära teha. Oleme end Euroopa tsentrisse mänginud. Selle lakmustestiks on, kas kuulajad saavad Brüsselis su juttu kuulates aru, mis geograafilisest/SKT tasemega LRst sa tuled. Muidugi pole see kaugeltki alati võimalik, aga väga tihti on. EE huvide kaitsmisega saame hakkama, ühesõnaga, me oskame Eestit Euroopat päris hästi. Aga Euroopat me veel liiga hästi ei oska. Kogu ühenduse asjades kaasa rääkimiseks on vaja pisut rohkem eel- ja mõttetööd teha, kui meil see seni (paljudel objektiivsetel põhjustel) seni harjumuseks olnud. Aga sellest olen ma 5 aasta jooksul õige mitu korda ka lehes kirjutanud, aitab nüüd. EE on ainuke LR EL ajaloos, kel 12 (küllap ka 15, kuni Junckeri COM mandaadi lõpuni) COM asepresidendi koht. Lisaks on eestlasi EL kõrgetes ametites kaugelt rohkem kui meie suhteline suurus lubaks. Oleme Brüsselis hästi kohal, nii riigi kui inimeste näol. Abil.

Tänusõnad targale pealinnale (neid ei saa kunagi küllalt) ja kolleegidele alalises esinduses (neid ei ole kunagi küllalt) olen juba esitanud. Siin aga aitäh kõigile selle blogi lugejatele nii tagasiside kui lihtsalt selle teadmise eest, et keegi loeb – järelikult natuke ikka läheb korda. Telefoni asemel laualampi ikka liiga pikalt rääkida ei jaksa.

22.08.2016

EE välisesinduste juhtide konverentsi esimesel päeval oli EL teema tugevalt esil. Kõigepealt tegime koos ELSi inimestega ülevaate EE esinduste ülesannetest eesistumise ajal. Sisuprogrammi põhiasju peavad kõik muidugi teadma, aga eks kõigil viimase aja eesistujatel on üks üldine programm, mille prioriteedid on enam-vähem samad: Majanduskasv, töökohad ja EL globaalse toimijana. Lisaks täpne kava Brüsseli jaoks, et mis eelnõudega kuhu jõuda … ja siis on ettetulevad või eesolevad kriisid, milleks konkreetselt valmistuda on võimatu, tuleb lihtsalt paindlik olla. Eesistujariigi esindused korraldavad LR pealinnades teatava hulga lõunaid kohalike poliitikute vm huvitavate inimestega pluss kultuuriprogramm. Lisaks tuleb mõelda, kuidas kasutada eesistumisest tulevat paremat informeeritust ja ligipääsu ka suuremates riikides. Kolmandates riikides on EL delegatsioonid palju esindusüritusi ka üle võtnud. Igas konkreetses kohas tuleb siis täpselt vaadata, kuidas traditsioon ja meie võimalused on. Üle oma varju hüppama ei hakka, aga teeksime ikka natuke rohkem kui vaid vajaliku miinimumi.

Päeva sisulises paneelis rääkis Londoni mõttekoja CER välispoliitika suuna juht Bond Brexitist. Uudiseid korralikult jälgivale inimesele mitte palju uusi fakte, aga väga süsteemselt ja realistlikult esitatud oli see küll. Igatahes püüab peaminister May 2020nda aasta mai parlamendivalimisteks Brexiti esimese faasi ehk paragrahv50 läbirääkimised lõpetada või vähemalt tõestada, et on tõsiselt püüdnud – muidu laguneb tooride partei. See tähendab lahkumisavalduse esitamist mitte hiljem kui 2018 alguses. Halvemal juhil langeb see(gi) meie eesistumise aega. Bond loetles väga täpselt kõiki läbirääkimisi, mida “suveräänsust taastav” UK pidama peab hakkama: Paragrahv 50 omad lahkumise tingimuste üle, EL ja UK tulevase suhte üle, iseseisva WTO liikmesuse üle, vabakaubanduslepingute üle kolmandate riikidega ning läbirääkimised EL-iga CFSPs ja sise-justiitsasjades osalemise üle. See on äärmiselt suur ülesanne ükskõik mis riigile, isegi nii suurele kui UK – üle tuleb vaadata näiteks tuhandeid siseriiklikke seadusi, mil puutumus EL õigusega, kokku tuleb leppida nõudlike kaubanduspartneritega Koreast Argentiinani jne. Kümne aasta töö, kui olla väga optimistlik.

01.08.2016

EE eesistumist ettevalmistava komisjoni erakorraline koosolek. Kohal rohkem rahvast kui seal varem kunagi, mis pole muidugi ka ime. Ametnikud (neist komisjon koosneb) muidugi ka imet ei teinud. Tabelid on korralikult uueks joonistatud, kõiki teha tulevaid asju sai veel iseenesest 6 kuud varasemaks tõsta. Kohtumiste kalender peab vastavalt tavale olema esitatud 7 kuud enne eesistumise algust, seega 2016 detsembri alguseks – on lähedal küll. Kõrgetasemeliste kohtumiste nimekiri muutus pisut, vastavalt sellele, mida tavaliselt korraldatakse I, mida II poolaastal. Inimestel tuleb Brüsselisse laekuda varem, 2017 alguse omadel hiljemalt oktoobriks 2016 ja 2017 suvistel aasta alguseks. Selle kõigega saab hakkama, ehkki lähetustähtaja lõpu varasemaks toomine (keset kooliaastat, näiteks, suve asemel aasta algusse), tekitab ennustatavasti veel igati arusaadavaid inimlikke probleeme. Praegus plaani järgi saame hakkama ka hangetega, ehkki eriti loovküsimusi käsitlevatega ei pruugi sugugi nii hõlpsalt minna, kui kavandatud – sümbolid, logod, suveniirid. Nende üle otsustajaid küll ei kadesta.

Kus aga keerulisemaks läheb, on sisupool; ja mida kõrgemale tasandile, seda enam. Seni lootsime, et COM 2017nda aasta tööplaanist maandub (pea) kõik meie lauale, nüüd peame palju täpsemalt jälgima eelnõude esitamise ajastust. Novembris heakskiidetavatega pole II poolaasta eesistujal suurt midagi teha, näiteks. Samuti, nende eelnõude üle, mida meie Eestina ja eesistujana kindlasti tahame tööplaanis näha, peab aktiivne lobitöö käima kohe sügishooaja käivitudes. Lisaks on I ja II poolaastal oma eripärad, näiteks ei tule meile nüüd uut MFFi, küll aga EL 2018. aasta eelarve, mille kokkuleppimine EPga on alati suur peavalu. Kõige keerulisem lugu ongi poliitilise tasandiga. Kui seni saime ennast veel rahustada, et no on veel natuke aega sidemete loomiseks volinikega, võtmeMEPidega, detailse failide tundmaõppimisega, siis nüüd pole enam üldse aega, septembrist peab töö keema ka selles lõigus.

Eesistumise alguseni on jäänud 333 päeva ja mõni tund peale.

21.07.2016

Homme loodan saada sõita puhkusele ja sealt siis augustis uuele ametikohale Tallinnas. 4 aastat selle blogi pidamist on olnud väga õpetlik aeg, mitmes mõttes. Esiteks olen õppinud enda kohta seda, et mulle sobib võtta õhtul 15 minutit selleks, et päeva olulisem läbi mõelda; ja ka seda, et kirjutamine aitab mõtteid korrastada. Ilma selleta oleks 2 nädala järel sule kõrvale visanud. Teiseks, mingi vajadus emakeelse pideva (ehkki ebakorrapärase, väga isikliku prisma läbise ja vaid üht komiteed katva) EL-info järele on kuidagi ikkagi olemas. Ja kuna väikeses ühiskonnas on inimestel teinekord rohkem rolle kui vaid ametijuhendis sisalduv, siis miks ei peaks-võiks üks diplomaat seda infovoogu ka vaikselt lükata. Kolmandaks, tagasiside lugejatelt on olnud üldiselt julgustav, sihtgrupp on üsna sama, mis ma alguses arvasin (vt blogi avalehelt Miks ja kuidas-selgitust). Miskit pidi kuidagi ka kohustab sind teadmine, et iga päev, ka siis, kui ma kirjutanud pole, on keegi blogi vaadanud. Ka esimesel suvel, mil blogi oli alla aasta vana ja ma ei kirjutanud terve augusti mitte ridagi, siis polnud ikkagi päeva, mil vähemalt 3 inimest poleks sel leheküljel käinud. See tähendab mu jaoks rohkem kui lugejad vast ise oskavad arvata.

Mõni teist on küsinud (punastab), kas ma jätkan Gondori kroonikat sügisest, Tallinnast. Ei tea veel. Brüsselist voogu Tallinna poole suunata (pisut üle 50% lugejaid on stabiilselt olnud Eestist, u 30% Belgiast ja muud mujalt) on üks asi, Tallinnast … kuhu siis? pisut teine. Mõtlen. Igatahes aga kirjutan mingi hetk mingi tagasivaate oma 5 aastale Brüsselis, niipalju veel ikka. Aitäh ja ilusat suve!

20.07.2016

Hommikul käisin NK peaekretäri Tranholm-Mikkelseni juures lahkumisvisiidil. Andsin üle peaministri kirja oma tulevaste volituste kohta, kuulasin natuke maad UK lahkumisläbirääkimiste kavandamise üle. Põhiasi aga eesistumine. UK uus peaminister May ütles eile ÜK esimehele Tuskile ja täna avalikult, et nemad eesistumist ei tee. Tranholm-Mikkelsen ja Tusk olid nädala jooksul siiralt püüdnud saada UK asemel BEd (vastavalt ka meie soovile), aga hiljemalt HU eilne avaldus tegi selgeks, et kui tahame vältida teema edasist avalikku politiseerimist, siis tuleb kiiresti pöörduda kõige institutsioonilisema lahenduse poole ehk et kõik 5 järgmist eesistujat nihkuvad 6 kuud ettepoole. Kuna olime algusest peale põhimõtteliselt öelnud, et kui väga vaja, siis tuleb teha, siis ei olnud mul Tallinnast juhiste saamisega ka raskusi.

Hooaja viimane Coreper kuulas kõigepealt ära PRES ettekande triloogidest viisavabaduse uue peatamisklausli üle. Nagu oli karta, ei ole EPl siin kiiret, on hakatud rahulikult oma volituste asja ajama. Selle taga aga seisab Gruusia (ja edasi Ukraina) viisavabadus. Kuna diplomaatias ei ole Kas-ma-ei-öelnud-teile-sõnavõttudega suurt pihta hakata, siis küsisin hoopis, kas ei oleks praegu arukas kohe NK poolt esitada ära ka Gruusia vabastamise eelnõu, et näidata parlamendile, et meil on selle kogu teemaga tõsi taga ja et avaldada ka väikest ajasurvet.

Edasi kviteerisime rahulolevalt eelarvekomitee hea töö ehk 2017. aasta EL eelarve NK-poolse positsiooni. Ja siis eesistumiste järjekord. Kõigile peale AT, kel uude perioodi jääksid parlamendivalimised, ettepanek sobis, kellegi poolt ei tulnud enam uusi lennukaid ideid. Suure tõenäosusega vormistatakse otsus lähinädalatel, aga sisuliselt on nüüd nii. Kõik avaldasid EEle muidugi suurt kaasaelamist ja pakkusid abi. Ütlesin, et meie esimene eelistus see varasemaks toomine muidugi polnud, aga kui EL-il vaja, siis tuleb teha ja et hinnaalandust ei küsi, aga meil läheb tarvis kogu abi ja toetust, mis saada on. Mitmed, eriti UK, pakuvad inimesi appi – kindlasti kedagi võtame. Tallinnas on projektijuht Lillevälja eestvedamisel selle kalendrimuutuse järelduste planeerimine juba alanud, küllap koguneb kiiresti ka eesistumiskomisjon. Vähem kui aasta pärast me eesistumine juba käib.

Lõpus LU, SI kolleegi ja minu lahkumiskõned. Nagu ikka, kuulevad lahkujad hulganisti ilusaid sõnu ja ütlevad ka vastu. Vähemalt LU kolleegiga ühendas meid see, et võtsime mõlemad oma tööd ja Euroopa Liitu isiklikult. Sel teadagi nii plussid kui koormapool.

18.07.2016

FAC eel oli CFSP kõrge esindaja Mogherini loobunud Brexitile pühendatud õhtusöögi korraldamisest (vt Gondori kroonika 13.07.2016). Selle asemel sõi uue UK välisministri Johnsoniga, mis ongi normaalne. Selge, et Johnsoni vastu täna eriline huvi, aga kinnitan, et ei midagi pikantset ega ekstravagantset. Ütles koguni, et UK ei kavatse Euroopast lahkuda. Muide, rääkis läbivalt Britain selmet Ühendkuningriik. Küllap juhivad ta diplomaadid tähelepanu.

Ministrid sõid hommikust USA riigisekretäri Kerryga, põhiteemaks Türgi sündmused. TTIP, kus paljudel hirm, et nüüd, UK lahkumise perspektiivi juures pole lootustki  seda kokkulepet saada. Seega mitmed, ka tavaliselt vabakaubanduse suhtes leigemad LR kinnitasid oma pühendumust – küll kaubandusinimeste vahel selgitame, kes siin siiras on.

Seoses kõrge külalise visiidi ja põletavate rahvusvahelise elu sündmustega lendas istungi päevaplaan muidugi vastu taevast. Lõunani jõuti vaid avaldada kaastunnet FRle Nizza kohutava terroriakti pärast ja kinnitada täit pühendumust terrorismivastasele võitlusele. Lõunal võtsid ministrid läbi Türgi, mille kohta ka järeldused. Kus tähelepanuväärne nii selgelt väljendatud ootus, et putšijärgne puhastus oleks kooskõlas demokraatlike tavadega kui eriti tugev viide, et surmanuhtluse taastamise puhul oleks selle riigi EL-teega ühel pool.

Pärastlõunal EL Hiina-strateegia, mille kohta samuti järeldused. Nende üle on töögrupis ja PSCs vaieldud päevi, et mitte öelda kauem. Ja ei saadud ka ministrite vahel kokkuleppele selge täpse sõnastuse üle ÜRO vahekohtu otsuse suhtes Lõuna-Hiina mere kohta. Mõnel LRl oma merepiirivaidlused nii suured, et ei saa rahvusvahelise õiguse ja korra ühest toetust sisse panna. Väga ohtlik sellisele ühendusele nagu EL. Lõpuks lahendati nii, et järelduste vastav punkt (nr 16, kui kedagi huvitab) asendati EL eelmise nädala avaldusega. Tähelepanuväärne, ja mitte positiivses mõttes, oli seejuures, et (väikeste) LRde naaklusse ei sekkunud korralekutsuva köhatusega ükski suurem.

Kas tasubki lisada, et põhiteemaks kavandatud Ladina-Ameerika kohta võtsid kiiruga sõna vaid 3 kõige otsesemalt piirkonnaga seotud LR?

13.07.2016

Lühike Coreper alustas tuuride ülesvõtmisega 18.07 FAC teemal. Seal päevakorras Ladina-Ameerika, Hiina, ränne, globaalstrateegia. Hiina-suhete üle ja eilse ÜRO alalise vahekohtu otsuse üle pole töögrupp ega PSC veel kokkulepele jõudnud. Eriti viimane on kahetsusväärne, kuna EL-il kui rahvusvahelist õigust ülimaks pidaval ühendusel tuleks praegu kindlasti midagi ÜRO-d toetavat öelda. Mõni küsis, et kui Coreperil on täna lühike päevakord, siis miks me ise seda protsessi üle ei võta? FAC eel on CFSP kõrge esindaja kokku kutsunud ka 28 LR välisministri mitteametliku õhtusöögi, et arutada, mis CFSPst ilma UKta saab. Selle kohta küsimusi, et kuidas on võimalik, et ministri takistatud olemisel ei saa keegi teda asendada – tähendab, LR jääb esindamata?!

Samal teemal jätkasime lõunalauas. Ütlemist oli kõvasti. Esiteks, 29.06 ütlesid riigijuhid, et kogu nn Brexiti-protsess on nende kontrolli all. Teiseks, samad ütlesid samas, et mingeid läbirääkimisi enne lahkumisprotsessi käivitava Lissaboni leppe paragrahv 50 jõustamiseni ei alustata – UK senine välisminister Hammond ütles aga, et 17.07 võib jõuda kokkuleppele praegu riigis viibivate teiste EL LR kodanike staatuse üle?! Kolmandaks, väga täpselt tuleb jälgida, et arutelud UK lahkumise ja EL27 tuleviku üle oleksid lahus – Brexitijärgse CFSP arutamine aga sulataks protsessid ühte, nagu sõidaks rong jaama. Neljandaks, keerulisel ajal on muidugi ka kompassi ehk suunataju vaja, aga ankrut ehk reegleid tasub ka silmas pidada (kahjuks ei ole ma neid ilusaid võrdlusi ise välja mõelnud, tulevad ÜK eelmise eesistuja kõnekirjutaja Van Middelaari sulest).

Juhtisin ka tähelepanu sellele, et igasuguseid aruteluformaate ja -foorumeid EL tuleviku üle tekib praegu metsikult palju ja väga erinevates variatsioonides, mis on arusaadav. Aga inimlikult on ka nii, et mida suuremad ja vanemad on LRd, kes osalevad, seda kahtlustavamalt vaatavad kõrvalt need, kes kutset ei saanud. Noblesse oblige.

12.07.2016

Poolepäevane ECOFIN vormistas eilse eurorühma seisukoha ES ja PT ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta. Esimest korda uue majandusvalitsuse järgi kehtestataksegi nüüd kahele LR trahvid eelarve-eesmärkide täitmatajätmise pärast, COM peab välja tulema ettepanekutega. Peatatakse mingis osas teatavate EL fondide maksed ja määratakse ka trahv, 0-0,2% SKT-st. Ühest küljest on reeglid täitmiseks, jah. Teisest küljest, kas EL näitab end praegu, suure turbulentsi ajal, õigest küljest, vaid reegleid näiliselt armutult täites. Kolmandaks, kui trahv on 0%, nagu osad ennustavad, siis … ka siis, kui ma saan hästi aru, kuidas lambad ja hundid siin terved on, mine kodanikele seletama, kuidas 0 ikkagi on number, kui selle võrra raha taskust välja käid. Aga tegelikult, kui jätta karmkandiline vaade kõrvale, siis uhkete suveräänsete riikide jaoks on ka selline protsess, kus kõik avalikult räägivad sinu nõrkusest, üpris piinlik ja seda soovitakse vältida. Ilma kordagi trahve tegemata on euroala LR eelarvepuudujääk 5 aastaga (2011-2015) langenud 4,1-le 2,4%-ni. Mis on täitsa saavutus.

Ajastule omaselt arutati ka rahapesuvastaseid ja maksude vältimise vastaseid meetmeid.

07.07.2016

Poolepäevane Coreper, esimene SK eesistumise ajal. Väga märkimisväärne oli NK sekretariaadi poolt koostatud paber 28.-29.06 ÜK otsuste elluviimiseks vajalike konkreetsete sammude kohta, koos aruteluformaatide ja tähtaegadega. Tuleb imestada, miks seda varem pole tehtud, aga hea, et nüüd selline olemas, palju lihtsam järge ajada. Meid eriti huvitava digitaalse siseturu üle ka kõik ilusti kirjas.

Kolm Aasia teemat: EL-Hiina tippkohtumine, Hiina-suhete järeldused ja Aasia-Euroopa tippkohtumine. Hiina puhul on nagu ikka keeruline küsimus Lõuna-Hiina merel toimuv, kus tippkohtumise päeval, 12.07, on oodata Haagi arbitraaži otsust Filipiinide kaebuse üle. Lisaks LR gruppide erisuhted Hiinaga. Meil siin otseselt midagi ojas ei olnud.

COM tutvustas oma üleeilset otsust esitada kaubanduslepe Kanadaga segaleppena, mitte vaid EL pädevuses oleva lepinguna. Kaubandus on EL ainupädevus ja varasematel aegadel oleks ka Kanada leping igal juhul ka nii esitatud. Aga kõik (vaba)kaubandusse puutuv on praegu LRdes erilise tähelepanu all – kaubandus sümboliseerib globaliseerumist, mille vastu on tõusmas tugev populistlik laine. Nüüd peavad siis Kanada lepingu ratifitseerima kõigi 28 LR parlamendid, mõnes, nagu BE, lausa mitu parlamenti, mis kestab aastaid, ilma garantiita lõpptulemuse üle. COM tegi ent siiski kavala (ja täiesti mõistetava) käigu, esitades, et kogu lepingut hakataks siis kohe allkirjastamise järel ajutiselt kohaldama. Kaubandusega tegelevatel kolleegidel seisavad ees keerulised arutelud.