Värsked postitused

Värsked kommentaarid

Arhiiv

Meta

Subscribe


Foto: Helen Ennok

01.12.2016

EP peasekretär Welle Tallinnas. Pidas ettekande valitsuse kabinetinõupidamisel, EP roll ja PRES roll temaga suhtlemisel.

Edasi omavahel. Kohtusime Wellega muide esimest korda 1994 parteilist liini pidi; ja parteilised liinid töötavad Euroopas hästi. Rääkisime käimasolevast kohtade ümbermängimisest parlamendis. EP presidendi valiku protsessist – EPP ja PES 2014 sõlmitud kokkulepe: teie 2,5 aastat, meie 2,5 aastat – ei tundu enam kehtivat, miks muidu teatas täna EPP president Weber, et ei ole kandidaat? Seega võiks ehk loota ka parlamendipresidendi valiku järelmite vähest üleloksumist ÜK ja COM poolele. EP komisjonide juhtkondades tuleb Welle hinnangul üsna vähe ümbermängimist.

Meie eesistumine aasta pärast jääb aega, kus õigusloometsükkel on täies hoos, aga kiiret veel ei ole, sest valimised alles 2019. Küll aga tuleb meil läbi viia 2018nda aasta õigusloomeplaani läbirääkimised COM ja EPga ning sinna tahetakse kindlasti kõik võimalikud eelnõud sisse suruda, et olla kindel, enne 2019 vastu võetud saaks. Hea ette teada; ja sain Wellelt ka väga väärtuslikke praktilisi näpunäiteid parlamenditöö korraldamisel. Andsin muidugi ka ülevaate meie eesistumise ettevalmistustest – üha enam standardpunkt.

30.11.2016

Tänane kujunes SE päevaks – lõuna EL-asjade ja kaubandusministri Lindega ning õhtusöök opositsioonilise Moderaterna (suurim kodanlik erakond) esimehe Kinberg Batraga. Lõunal tavapärane EL-agenda, sain ka briifida MT peaministri eilsest Tallinnas-käigust ja meie eesistumise ettevalmistustest. Pikemalt Brexitist, kus ka SE mõtlemine teinud läbi sama arengu, mis vist kõigil 27-st: esimene emotsioon oli, et toetame võimalikult tihedat tulevikusuhet, aga asjade settides saad aru, et sellest veel tähtsam on EL27 ühtsus. SEl kui sõjaliselt liitumatul riigil on pisut paradoksaalsel kombel nii lootust kui hirmu EL kaitsekoostöö suhtes, aga (eeldades, et Euroopa armeed nähtavas tulevikus ei tule) aruteludes osalevad avatud meelega, nagu meiegi.

Tippametite kohta kuulsime sama, mis eilegi (nii MT peaminister kui Linde kuuluvad PESi), et sotsiaaldemokraatidel on soov üks tippametitest kindlasti endale jätta või saada. Kui aga EPs toimub vahetus PESi liikmest Schulzi asemele tuleva EPP esindajaga, siis kas on sotsidel jõudu tulla päriselt ÜK eesistuja kohta nõudma? Ja kuhu jätaks see “2004. aasta lennu”? Kasutasin ka juhust ja uurisin, mida SEle kui väga tugeva sotsiaalsüsteemiga ja sotsiaaldemokraatliku valitsusega LRle päriselt tähendab paljuräägitud EL sotsiaalmõõde, mida peale lähetatud töötajate direktiivi tugevdamise reaalselt soovivad näha? Eriti kuna EL-il sel alal pädevusi peaaegu pole ja igasugune hüvede harmoneerimine oleks pooltele LRdest poliitiliselt ja ülejäänutele majanduslikult väga keeruline kui mitte võimatu. Linde selgitas, et tahaksid mingite põhinäitajate üle (tööhõive, eriti naiste tööhõive, töötingimuste jm) üle EL-ülest monitooringut ja ka ühiseid (ilmselt siis soovituslikke) eesmärke. Arutada vast võib, ehkki. SE soovib 2017 sügisel korraldada ka EL sotsiaaltippkohtumise, asusid EE kui selleaegse eesistujaga ka kuupäevi kooskõlastama. Sellele me muidugi vastu pole.

Õhtusöögil Kinberg Batraga pikemalt julgeolekuolukorrast Läänemere ruumis, EL Vene-poliitikast ja ka SE NATO-debatist. Kus kodanlikud erakonnad on liitumise poolt, valitsevad sotsiaaaldemokraadid aga mitte. Lisaks ka tema kui EPP erakonna juhiga tippametitest, eriti Tuski jätkamise vajadusest.

29.11.2016

EE eesistumist ettevalmistav valitsuskomisjon pidas oma 32. koosoleku. Kõigepealt kinnitati nn valdkondlikud kõneisikud – 75 inimese nimekiri, kes on suurema tõenäosusega rahvusvahelise (ja muidugi ka EE) meedia tähelepanu all. Kõige suurem on see koormus Brüsselis, aga neid nimesid täna veel ei kinnitatud. Kinnitati lisapuhkuse andmise soovituslikud juhised. 3 kategooriat, 3-5-10 kalendripäeva, olenevalt intensiivsuseastmest (mille mõõtmise soovituslikud kriteeriumid on juba eraldi välja töötatud).

Komisjonile tutvustati ka eesistumise ajal Eestit külastajate elamus- ja ekskursioonikontseptsiooni. Sellega on kole keeruline. Väga vähesed välismaalased jaksavad kuulata sinu paganlikust minevikust, kannatustest, identiteedist ja suhtest metsaga. Kaasajast pigem, ja lühemalt. Läbivalt saab sisse toppida digiteemat – Raeapteek ja digiretsept, näiteks. Põhiülesanne on Eesti aktsendi edasiandmine ühe erilise välgatusega üldarusaadava ja lühida loo kestel. Kultuuriprogrammi alt on eriline peavalu õhtusöökide juures, eel, ajal toimuv – inimeste vastupanuvõime ajas on siis veel eriti piiratud.

Valminud on ka teemalehtede nimekiri – loetelu 557 meie eesistumise ajal laualolevast eelnõust või vähematel juhtudel teemast (näiteks välispoliitika alal on eelnõusid alati napilt, teemat aga nii et vähe pole). Sadakond 557-st ehk jõuab kas MT lõpetada või ei jõua need meie eesistumise ajaks veel NK laudadele. Aga 450 tuuri, sellega tuleb arvestada. Ja alles nüüd algab lehtede valmiskirjutamine – lühisisu, arutlusfaas, lõpetamise võimalus, EE seisukoht, institutsioonide, teiste LR seisukohad jne.

Õhtul osalesin MT peaministri Muscati eesistumiseelsel välkvisiidil Tallinna. Maltalased külastavad sellel tuuril 4 päevaga 7 LR, oma lennukiga. Vaatame, kuidas meie järgmisel poolaastal ja millega. MT eesistumine tahab üle saada barjääridest EL sees, järelikult tuntakse, et on, millest üle saada. EL võiks maailmas võtta vabakaubandust, laiemalt avatust tähtsaks pidava niši. Mis pole iseenesest ju halb mõte, arvestades valimistulemusi USA-s. Aga kuidas me endi pühendumus avatusele ikkagi on? Loomulikult on MT esimene prioriteet rändekriisi haldamine ja kõigi LR solidaarsus seejuures. Kuidas suhestuvad üksteisega veebruari alguses Vallettasse Bratislava jätkuna planeeritud mitteametlik tippkohtumine ja märtsi lõppu planeeritud Rooma tippkohtumine, ei ole veel päris selge – hmm… Loomulikult lugesid maltalased üles ka rea eelnõusid siseturu ja digituru alt. MT eesistumise aega jääb ka EL tippametikohtade võimalik ümbermängimine, mis EP presidendi Schulzi värskelt teada antud taandumise järel võib veel ebameeldivalt huvitavaks kujuneda.

28.11.2016

Soovitan lugeda majandusteadlase taustaga ametnike Lahti ja Vihriälä (mõlemad mu endised kolleegid COM voliniku Rehni kabinetist) analüüsi Brexiti mõjudest EL-ile ja konkreetsemalt FIle (saadaval seni vaid soome keeles). Mitmes mõttes võib FI asemel ka EE mõelda, pole me geograafialt, suuruselt ja huvidelt nii erinevad midagi. Väga ülevaatlik on ka erinevate EL integratsioonivõimaluste analüüs – põhijäreldus, et suuri uusi samme pole mõtet oodata.

EL sees on UKl proportsioonist suurem kaal kolmel olulisel alal: finantsteenused (Londoni City), teadus ja haridus (Oxbridge, aga ka muu) ja kaitse. Lisaks aastasadadepikkune kogemus, harjumus üle maailma toimida, ÜRO julgeolekunõukogu püsiv liikmesus jne, jne. Põhitõdemus EL jaoks on seega selge: UK lahkumisega jääb EL tublisti väiksemaks, piseneva uniooni kaasarääkimis-, mõjutusvõime globaalsetes protsessides väheneb. Globaalsed kliima-, kaubandus- jm lepped, laiemalt rahvusvahelisel õigusel põhinev maailmakord on aga Euroopa otsestes huvides.

UK lahkumise majanduslik mõju jääks aastani 2020 (siin refereerivad Lahti ja Vihriälä OECD, IMFi andmeid) UK jaoks 3-5% ja EL27 jaoks 0,9% SKT-st juurde. FI kaotuseks arvavad 0,25-0,3%. EL asjaajamises on esimene mõju eelarvele, MFFile – lahkub suur netomaksja. Aga veel suuremad mõjud tulevad tõenäoliselt kogu EL institutsionaalse ülesehituse, suunavalikute jaoks.Häälte ümbermängimisel NKs saaksid UK lahkumisel juurde suured, u 15%, keskmiste jaoks jääks seis samaks ja väiksed nagu ka EE kaotaksid 5-8% häälte kaalust. Lisaks (või kõigepealt), kaotavad FI, EE ja muud samameelsed suure LR, kes ajas liberaalset majandus- ja kaubanduspoliitikat ja suutis oma suurusest tulenevalt ka protsesse EL sees juhtida. Kuna hääletamist EL sees tuleb ikkagi kaunis harva ette, siis seda olulisem ongi see poliitiline suurem pilt. Kuigi EL-is pole püsivaid blokke, teevad analüüsi autorid ikkagi järelduse, et Põhi kaotab ja Vahemere piirkond võidab positsioone. Põhjariikide hulka arvavad siin ka DE, mis on hiljemalt alates eurokriisist olnud EL vaieldamatu juhtriik. Kuid DE kasvav sisepoliitiline fragmenteerumine ja teiste LR kahtlev suhtumine DE juhtrolli tähendab, et sakslastel tuleb oma seisukohtade läbisaamiseks varasemast enam kompromisse teha.

Väga huvitav on Lahti ja Vihriälä vaade Brexiti teemale FI huvidest lähtuvalt. Loomulikult oleks ka põhjanaabrite huvides UK jäämine siseturu liikmeteks EEA mudeli järele – see aga väga vähe tõenäoline. FI, nagu kogu EL27 jaoks tuleb eelistada nn kõva Brexitit nn pehmele Brexitile, kuna viimane võib tekitada-lisada ka muude LR erisoove ja seega nõrgendada EL27 integratsiooni ja ühtekuuluvustunnet. Seega paneb ka FI loogiliselt esikohale EL27 ühtsuse. Tähelepanuväärne on, et ehkki FI jaoks on UK poolt CFSP tugevuse ja usutavuse jaoks tehtav ülimalt oluline, eelistavad autorid ka julgeoleku mõttes kõva Brexitit ja tugevat EL27-t pehmele Brexitile ja ehk nõrgemale EL27-le.

FI pikaaajalise Euroopa-poliitika põhimõttelise muutmise vajadust autorid ei näe. Siseturu tugevdamine, innovatsiooni- ja teaduspoliitika edendamine, rahanduspoliitikas LR enda vastutuse rõhutamine, kokkulepitud reeglite austamine, EL julgeolekupoliitilise mõõtme ajamine, see kõik peab jääma. Brexiti järel on veel enam vajadust siseturu tugevdamise ja rahaturgude edendamise järele, sealhulgas pangandusliidu osas. Samas on Lahti ja Vihriälä endiste COM rahandusvoliniku nõunikena väga kahtlevad euroalale uute funktsioonide andmise suhtes – teema, mida eriti Lääne-Euroopa LR poliitikuid järjekindlalt esile toovad. Kuid autorid peavad vajalikuks ja võimalikuks FI avatud lähenemist ja toetust EL ühisele tegutsemisele pangandusliidu lõpuleviimisel, rändekriisi lahendamisel ja julgeolekupoliitilistes küsimustes.

Lõpuks näitavad Lahti ja Vihriälä ka mõnd FI jaoks keerulist võimalikku valikut. Esiteks, kui euroala ikkagi hakataks tugevdama mingite riikidevaheliste ülekandemehhanismidega vms, oleks see põhjamaisele kasinusriigile väga raske valiku koht. Teiseks, kui DE poliitika peaks kogu EL püsimise huvides minema kompromissidele, mis FIle seni vastuvõetamatud (küllap peetakse siin silmas sama rahapoliitikat ja euroala institutsioone) – kellele siis toetuda? Autorid, seda väga diskreetselt väljendades, peavad vajalikuks, et FI hangiks ja hoiaks endale EL sees laiemat toetust, kui seni harjunud ollakse. See aga, lisan omalt poolt, nõuab harjumuste muutmist, tugevat selgitustööd oma riigi avalikkuses ja väga püsivat diplomaatilist tegevust.

22.-23.11.2016

Käisin Strasbourgis EP plenaaristungil nii-ütelda ametit õppimas. Alustada tuleb alati omadest, seega hommikukohv EE MEPidega. Vaatasin, kuidas mu kauaaegne Coreperi kolleeg Korčok SK eesistuja nimel plenaaril esines. Arutati Pariisi kliimalepete täitmist, sissejuhatus COM (volinik Cañete) ja NK poolt (aseminister Korčok, NK sekretariaadi poolt ettevalmistatud sõnavõtt), MEPide sõnavõtud) ja siis uuesti COM ning NK, Korčok reageeris osalt ka saalis öeldule.

Kohtusin ka põhiseaduskomisjoni AFCO juhtfiguuridega – esimees Hübner, EPP koordinaator Schöpflin ja PES koordinaator Bresso. Selle komisjoni ette tuleb mul minna EE eesistumise kava tutvustama ja kuna nad tegelevad EL institutsioonide vaheliste küsimustega, siis tuleb mul just nendega kõige lähemalt koos töötada. Vastuvõtt tulevasele eesistujale oli igati sõbralik, mingeid teie-meie, parlament-liikmesriigid vastuolusid välja ei toodud. Peateemaks Brexit, EP poolelt on just AFCO juhtivkomisjon ja selle liige Verhofstad on parlamendipoolne läbirääkija – mida see viimane küll täpselt tähendab, see pole veel kindel. Kindel on aga, et ka EP poolel on Brexiti protsess väga keeruline, vaja mitme komisjoni panust jne, ja ega ka AFCO juhtidel pole veel kindlust, kuidas see ikkagi täpselt välja nägema hakkab.

Konkreetsetest EE eesistumise ajal ette tulla võivatest eelnõudest palju ei rääkinud, ja eks siin sõltuvad asjad ka MT poolt korda saadetavast. Institutsioonidevaheline seadusandliku tegevuse kava 2018ndaks tuleb kindlasti meil (mul) läbi rääkida. Eile toimus sama harjutus 2017ndaks, kus EE ka kohal. Läbipaistvuse sõpradena jääb tõenäoliselt meie viimistleda EL institutsioonide ühtne läbipaistvusregister (lobistide nimekiri ja nendega suhtlemise reeglid). EP valimisõiguse (EP valimiste korraldamise teatavate aspektide ühtlustamine LRdes) eelnõus sisalduvad parlamendi soovid kratsitakse NK poolt tõenäoliselt miinimumini maha ja EP uurimisõigusest (uurimiskomisjonide õigus LR ametnikke ja muid välja kutsuda) ei pruugi lõpuks üldse midagi tulla.

Ja loomulikult on õhk täis EL tuleviku teemasid, eri raporteid tuleb mitmelt poolt, nii paduföderalistlikke ja uut lepingut soovivaid (Verhofstadilt) kui Lissaboni lepingu võimalusi käsitlevaid (Bresso-Brok). Mõned julgemad tahavad Rooma tippkohtumisel 2017 märtsi lõpus võtta suuna uuele konvendile ja uuele lepingule, kodanikke muidugi senisest paremini kaasates. Julgen kahelda, kas see (peale kodanike kaasamise osa) aja vaimuga päriselt koos käib.

15.-16.11.2016

Eilse GAC eel juhatasin Põhja-Balti LR koordinatsioonikoosolekut (vt ka Gondori kroonika 20.09.2016), mis loodetavasti regulaarseks saab. Väga samameelsed LR oleme üldiselt, näiteks suur toetus digiagenda tõstmisele EE poolt istungil. Aga eelarveküsimustes oleme muidugi kardinaalselt erinevatel positsioonidel, Põhjamaad netomaksjad ja Baltimaad -saajad.

GAC algas mitteametliku lõunaga, kus tõdeti, et MFF vaheülevaatega on kõik LR nõus peale IT. See aga ei sega edasisi arutelusid EPga. Kui ise Brüsseli asjades nii sees poleks, siis oleks raske aru saada küll, kuidas kokkulepet nagu päriselt pole, aga samas ikkagi on ka. Vaheülevaate kohta võib küll öelda, et netomaksjad said (peaaegu) kõik, mis tahtsid ja netosaajad ei saanud peaaegu midagi. 6 miljardit tõsteti prioriteetide, peamiselt rände peale ümber, aga triljonilise MFF puhul pole see suur summa.

Istungiosas kõigepealt õigusriigi arutelu. 12 vanemat LR (ainsa 2004. aasta omana SI), tahavad kaugemale minna, regulaarset arutelu LR sisearengutest. Et kui on Kopenhaageni kriteeriumite järgi sisse saadud, siis peab neid ju kogu aeg täitma ja siis ei tohiks olla probleeme, kui võrdsete partnerite vahel arutad. Teine leer seda ei toeta. EE on kogu selles temaatikas alati madalat profiili hoidnud, nii ka nüüd, tõdesin lõpetuseks, et panime kõik öeldu-soovitu hoolikalt kirja ja meie eesistumise ajal teeme kindlasti ka õigusriigi arutelu. Riigi imagot toetaks (ja vast oleks ka teistele LRdele pisikeseks kergenduseks), kui teema oleks midagi küberruumiga seotut. Tuleb Tallinnas arutada.

3 EL-institutsiooni ühise seadusandliku tegevuse kava arutelul esitasin peale tugeva toetuse muudele digituru algatustele ka soovi andmete vaba liikumise eelnõu esitamiseks COM poolt 2017. On tekkinud nimelt väike kartus, et teema vastuolulisust (andmekaitse!) pelgav COM võiks tahta välja tulla vaid teatisega, see aga ei klapi meie ambitsiooniga ega ka tänapäeva nõuetega. Mitu LR, eriti südamlikult muide IE, toetasid ja näe, päev hiljem panigi NK sekretariaat selle NK poolt teistele institutsioonidele saadetavasse nõudekirja sisse. Ei saa öelda, et Brüsselis midagi tehtud ei saa.

Tänasel ÜKPle pühendatud GACil hinnati kõigepealt selle poliitika reformi seniseid tulemusi, alates 2014 (suuri raha neelavaid EL-poliitikaid nagu ÜKP ja ÜPP reformitaksegi kord 7 aasta jooksul, terveks eelarveperioodiks). Meie oleme põhimõtteliselt rahul, aga veel rohkem rahul oleme sellega, et EE liigub vaikselt nn üleminekuregiooni staatuse poole – elatustaseme ühtlustamine ongi ju selle poliitika eesmärk. Suur probleem üle kogu EL on muidugi selle poliitika kommunikeerimine, soovijad saavad siin näha lihtsalt raha mõttetutesse objektidesse loopimist. Vaevalt aitab selle vastu lihtsalt EL lipu ja sildi ülespanemine.

Lõunal tutvustas COM endine asepresident Kallas tema juhitava ÜKP reeglite lihtsustamise töörühma senist tööd. EE, nagu õige ja ka sobilik, toetab lihtsustamist igati – mida väiksem haldusaparaat, seda raskem on keerulisi reegleid täita. Ideaalis peaks hakkama saama vaid õigusaktide põhjalt (praegu sadu juhiseid veel juures) ja ideaalis peaks EL eri fondide rahakasutuse reeglid samad olema. Unistada võib, ja Kallast julgustati täna igatahes oma ettepanekutega julge olema. Väga huvitav oli, et UKd esindas Põhja-Iiri rahandusminister, kes rääkis pisut ka oma probleemidest Londoni valitsusega. Aga põhiline oli siiski, et nii tema kui ka IE Euroopa-minister tuletasid meelde, et ÜKPl, ülepiiri projektidel, on olnud oma tugev roll ka Iiri rahuprotsessi toetamisel. Hea aeg-ajalt meenutada, et EL esimene eesmärk on rahu.

11.11.2016

Käisin ELAKis tutvustamas 14.11 FAC, 15.11 GAC ja 16.11 ÜKP-GACi teemasid. Välisministrid alustavad Trumpi võidu järelmite vaagimist juba 13.11 mitteametliku õhtusöögiga. Igasuguseid esmahüüatusi ja mõttekodade pabereid teemal Mida Trumpi valimine tähendab, ilmub meeletul hulgal ja need jäävad mõneks ajaks veel spekulatsioonideks. Aga mõelda ja valmistuda muidugi tuleb. Soovitaksin lugeda Financial Timesi kolumnisti Stephensi tänast artiklit, mille põhiidee oli, et USA kannatab Trumpi presidendiaja (kui ikka lähebki kõige hullemate kampaanialubaduste täitmiseks) vast välja, aga USA liitlassuhted ei pruugi kannatada. Teiseks soovitan lugeda Econimisti ajakirjaniku Lucase päris praktilise lõpuosaga artiklit sellest, mida Euroopa peaks nüüd ette võtma. Ennustan, et Euroopa kaitsemõõtme arutelud saavad hoopis uue hoo sisse ja meilgi tuleb selleks valmis olla.

FAC alustab hommikusöögiga Albaania pea- ja välisministriga. Selles riigis on asjad läinud paremuse poole ja ei saa välistada, et 2017 võiks alustada liitumisläbirääkimisi. Türgi on viimaste nädalate sündmuste valguses jälle üleplatsi teema, mis võib varjutada muu FACi päevakorra. Kuhu muidu mahub ka idapartnerluse järelduste vastuvõtmine, alustades ettevalmistusi aasta pärast toimuvaks tippkohtumiseks. Tekst rohkem tehno (tähendab, vähem poliitiline) kui meile meeldiks, aga kõik EEle olulised asjad on Brüsseli kolleegide hea töö tulemusena ka sisse saadud (nagu strateegiline komunikatsioon jne). Välis- ja kaitseministrid koos arutavad EL globaalstrateegia julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakenduskava.

GAC heidab loodetavasti viimase poliitilise pilgu MFF ülevaatusele ja esimese pilgu 15.-16.12 ÜK päevakorrale. Rände alt taas välismõõde, nii 5 partnerriiki kui Türgi. Majanduse alt pikendatakse ja suurendatakse EFSIt, kindlasti juubelduste saatel. Gondori kroonika lugejad teavad aga ka teatavaid ettevaatlikkuse kohti ses eduloos. On oodata, et NL peaminister Rutte esitab oma ettepanekud, kuidas saaks Ukraina assotsiatsioonilepet ikkagi ratifitseerida ning 27 riigijuhti peaksid arutama ka UK lahkumisläbirääkimiste korraldust. GAC arutab ka COM 2017. aasta tööprogrammi alusel koostatavat 3 EL-institusiooni vahelist seadusandliku tegevuse ühisdeklaratsiooni. Seda dokumenti tehakse esmakordselt, peaks saama aluseks aasta tegevusele ja 2018ndaks peab sama harjutuse läbi viima EE eesistujana. Lõpuks peab GAC õigusriigi mehhanismi arutelu – ka see on aasta pärast meie vedada.

16.11 ÜKP-GAC kuulab ära endise COM asepresidendi Kallase nn lihtsustamistöörühma ettepanekud ja hindab senise poliitika edukust. Nagu teada, tuleb ÜKP edukust kogu aeg vastu tuult tõestada, nii ka seekord ja kindlasti korraldame ka meie aasta pärast ÜKPle pühendatud GACi istungi. Tuleb ju teada, kus oma huvid on.

09.11.2016

Käigul Helsingisse kohtusin välisministri kabinetiülema Lahnalampi, šerpa Halose ja riigisekretäri ning GACi-kolleegi Virtasega. Kõnelusi EE eesistumise, Brexiti, kaubanduse, digituru, EL tuleviku jm üle varjutas muidugi USA presidendivalimiste tulemus. Üle Euroopa tormati arutama, kuidas Trumpi valimine tähendab vajadust EL välis- ja kaitsepoliitikat konsolideerida – nii on sellest raputusest vähemalt mõtlema ärgitamise mõttes kasu ka olnud. EE valitsuse kukkumine huvitas naabreid muidugi ka, aga selle sündmuse mõju kontinendi saatusele jääb eeldatavalt pisut väiksemaks.

Andsin kõigil kohtumistel ülevaate EE ettevalmistustest eesistumiseks. Oma ettekujutust fookusteemadest – digiturg, idapartnerlus. Brexitile ja küllap ka Atlandiülestele suhetele pöörab kogu EL kindlasti ülimat tähelepanu. 15.-16.12 ÜK loodetavasti juba otsustab midagi UK lahkumisläbirääkimiste protsessi üle, kus ühe olulisema küsimusena tõusmas, et kuidas peetakse lahkumisläbirääkimisi ja kõnelusi tulevikusuhte (ning nende vahele jääva üleminekuperioodi) üle – paralleelselt või järjestikku või kus. Jagasin oma süvenevat muret MFF vaheülevaate ja ka järgmise MFF põhimõtete üle, siin jäime FI kui tugeva netomaksjaga eriarvamusele. Taas sain kinnitust sellele, et UK lahkumine tõstab Põhja-Balti LR rühma tähtsust; ja selle koostöö kaudu saame luua teemapõhiseid uusi liitlassuhteid kaugemategi EL-meelsete riikidega. Ning muidugi DE ning FRga.

Nagu naabritega ikka, oli ka eriteemasid. 2012, kui toonane FI valitsus praeguse COM asepresidendi Kataise juhtimisel asus Rail Balticut ja Balticconnectori gaasitoru toetama, oli see FI jaoks väga suur suunamuutus – varem polnud nad tõsiselt arvestanud, et nende tee Kesk-Euroopasse viiks läbi Balti riikide, ikka käis see meritsi või läbi SE. Nüüd on gaasitoru rahastusleping allkirjastatud (vt Gondori kroonika 20.-21.10.2016) ja Rail Balticu projekti edenemine on kaasa toonud Helsingi-Tallinna vahelise tunneli idee elustumise. Hea, nagu kõik, mis meid tihedamini teineteise külge liidab – ka kui seni veel mõtte tasandil.

07.11.2016

Sõin lõunat Tallinna külastanud Šotimaa arengukoostöö ja EL-asjade ministri Allaniga. Ka nn eksootilises plaanis põnev, sest poliitikuna esindab ta Välis-Hebriidide valimisringkonda, oskab kohalikku keldi keelt jne – taas kord näide sellest, kuidas diplomaatia võib sind viia kokku huvitavate inimeste ja olukordadega. Mis aga puutub Londoni-Šotimaa suhetesse EL-asjus, siis pole ehk huvituseta mainida, et meie lõunal (ja ka teistel ametlikel kohtumistel) oli UK Tallinna-suursaadik juures, Allani kohtumistel ajakirjanikega aga mitte.

Poliitiliselt on pilt keeruline. Edinburghi valitsus ei tea UK valitsuse Brexiti-seisukohtadest palju rohkem kui EE lehelugejad. (Ega UK diplomaadid pole ka eriti informeeritumad. Kuidas sa oma valitsuse seisukohti kaitsed, kui sa neid väga täpselt ei tea? Iga diplomaadi õudusunenägu). Šotlaste poliitiline positsioon on küll üpris selge – 62% soovis 23.06 rahvahääletusel EL-i jääda. Samas, üle 50% kaubandusest käib ülejäänud UKga. Sellele vaatamata on Šotimaa valitsuse seisukoht, et soovitakse jääda EL siseturu osaks – seda kindlasti ka, et survestada Londonit. Esimene minister Sturgeon on moodustanud nõuandva kogu, väga muljetavaldava koosseisuga, kes peaks lähinädalatel mingi avaliku initsiatiiviga välja tulema. Välispoliitika, seega ka lahkumisläbirääkimiste juriidiline käivitamine on Londoni valitsuse pädevuses, seda šotlased ei vaidlusta. Aga EL puudutab nii palju eri elualasid, millest osa, näiteks haridus, on Edinburghi valitsuse vastutusel ja muidugi peab see valitsus oma inimeste huve kaitsma (muide, ka meie – Šotimaa ülikoolid on hea kvaliteediga ja ilma õppemaksuta, erinevalt Inglismaa omadest, seal EE üliõpilasi küll). Vajadusel lubatakse kaaluda (mitte ei ähvardata sellega) ka uut iseseisvumisreferendumit.

 

01.11.2016

Mitu operatiivset koosolekut: EL Montenegro saadiku Oravaga Balkani olukorrast, välisministri visiidigraafiku arutamine (õnneks on 2017nda aasta mõnes kuus ka 31 päeva), välisministeeriumi tippjuhtkonna nn strateegianõupidamine.

Pakkusin lõuna BG asepeaministrile Kunevale, kes ka GACi eest vastutava ministrina on heaks tuttavaks saanud. Rääkisime peaasjalikult ettevalmistustest eesistumiseks, mis meil mõlemal 6 kuud varasemaks nihkus. Kui meie eesistumist peaks – kohutavalt, labaselt, lubamatult lihtsustades – ühe sõnaga kokku võtma, siis oleks selles sõnaks tõenäoliselt “digitaalne”. Bulgaarlastel võib selleks sõnaks kujuneda “energia-“. Tõepoolest, energeetika ja energialiidu alla saab vajadusel paigutada väga palju.

Olukorrast Balkanil, laienemisriikides, kus midagi eriti rõõmustavat pole. Esimest korda Kesk- ja Ida-Euroopas ei tööta EL-iga liitumise perspektiiv või “präänik” riikide jaoks piisava motivaatorina, et reforme läbi viia. Ainult laienemisriike endid selles süüdistada ei saa, eks präänik ise ka üpris lahja ja EL-is pole mingit entusiasmi edasise laienemise suhtes. Arusaadav, aga nagu olen siin varemgi kirjutanud, kui kord Lääne-Balkanil päris jamaks peab minema (tagasilangemise võimalust ei välista ükski piirkonna ekspert), siis tuleb seekord kogu järelpesu tõenäoliselt teha EL-il.